17 November 2006

Maniakk

Maniakaal-depressiivne: Positiivne Hetkel on mul hea tuju, kuigi kõigil teistel on asjad ikka väga kummikus (või noh, vähemalt enamustel) ja minu elu läheb kenasti paremuse radu pidi, sirgelt, sügavalt ja otse xD Kodu kõrval olevasse Konsumisse on ka jõulukaunistused üles pandud, see on neist hästi armas, kõik see roheline ja punane. Seal telefonipoes käisin ka ja uurisin, mida mu viiuliga (telefon) ette saaks võtta ja kas uue klaveri paigutamine oleks võimalik. See oss sealt poest kruvis mu telefoni lahti, seal oli suht palju mingit puru vahel. Mu tumedad kindad said valget tolmu täis. Ja siis pani ta telefoni uuesti kokku ning andis tagasi. Telefon hakkas plõksima, klaver pani näkku ja puha. Läksin kurja näoga poodi tagasi, tegin haleda näo pähe ja süüdistasin toda ossi, et ta on mu telefoni täitsa metsa keeranud XD Tüüp kruvis hirmunult mu telefoni lahti, parandas klaveri juures midagi ära ja andis siis tagasi. Muig, see oli lahe, telefon on nüüd normaalne, isegi pimenduspilti näitab, kuigi enne ei näidanud (hoolimata kõigist mu pingutustest). Süüa tegin. Kaelakarbonaad, kuldne riis ja pannkoogid. Perekond ahmis seda kahe lõuapoolega sisse ning mõmises tänusõnu. Erm, palun vabandust. Pärast jäid nemad kööki mingit jõuluõlut jooma (5,4 promilli O-o) ning mina põgenesin arvutisse. Tegelikult on blog mingi imelik asi. Nagu päevik, mida sa näitad kõigile. Aga samas, isiklikumaid asju blogi ei kirjuta. Mõned kirjutavad. Mina ei kirjuta. Ja kui ka kirjutaks, siis mu deep-indigo mõtteviisist ei saaks mitte keegi aru XD Paras teile, haa! Samas, mulle meeldib oma mõtteid ja emotsioone teistega jagada, ekstraverdi mõnud, nagu neid nimetatakse. Samas, ma tegin kunagi Blogthingsis mingi testi, mis väitis, et ma olen intro, mida ma kohe kindlasti ei ole, sest ma lihtsalt ei suuda endasse tõmbuda, see on nii urrima raske, mina lasen lihtsalt kõik pinged välja teistega suheldes. A la me tantsisime täna Kaisaga raamatukogus ringiratast ja laulsime "Schu-schu-schummi, schummi-schummi-schum" (Schnappi viis. Schummi = Schumacher...), rahvas muigas meid vaadates. Ma olen lapse vist täitsa ära rikkunud, varem poleks ta vabatahtlikult sellist asja teinud. Jõulukokkutulek on varsti. See on hea. Kuigi ma olen Soovi esitanud ainult kolmele inimesele 25-st, see tähendab, 22 korda pean ma seda veel tegema ja mul on aega detsembri alguseni, see on natuke nõme, aga ma usun, et ma saan alati hakkama, ma olen alati saanud ja ka see kord ei ole erandiks. Ma suudan eelarve ära planeerida, inimestelt raha korjata, neid tulema sundida, rekvisiite ja toitu osta ja mida iganes veel ja mingi hetk tekib mul pisut aega, et lihtsalt lebo olla ja kirjutada Eremothi ajalugu edasi. Aa, ja ma olen mitu korda varem tahtnud juba seda öelda, aga olen alati ära unustanud. Papagoi on vahepeal veel munenud, aga siis on isaslind munadele otsa roninud näoga "ma oskan ka muneda" ja kuna tal on nii urrima terav nokk, siis ta on munadesse augud sisse toksinud. Mul on praegu selles Erlessalt sünnipäevaks saadud pruunist savist karika sees kolm katkist muna. *niff* Kunstiolümpiaadi teema sain ka teada. See töö, mis kodus tuleb teha, peab olema teemal "Vastaline maailm" ja Fluffylt sain selle jaoks idee ka. Aitäh =) See on tegelikult väga kasulik ja geniaalne. Neljapäeval sõitsime Triinuga trammis kehalisest kodu poole ja ma rääkisin talle oma emoteooriast. "Ja kui sina, väike emotsioonik, ütled nüüd, et sa oled mulle tuhat korda öelnud, et emo ei ole elu-, muusika- ega riietumisstiil ja väidad, et ma ei saa muudmoodi aru, kui ainult siis, kui mind lüüa, siis tea, et isegi siis, kui sa mind tõesti lööma peaksid, ei muuda ma oma arvamust emodest ja sinust, vaid see pigem süveneb, et te tõesti olete nõrga iseloomuga puberteeti kinni jäänud teismelised, kuidas te üldse mõtlete täiskasvanuks saada, kes teid tööle võtab, kui te niimoodi välja näete? Mitte et mind huvitaks, tänan ei, ma ei soovi kuskile ametiasutusse tööle minnes leida oma kabinetist asetäitjat, kellel on must ühte silma täiesti kattev tukk ja valge-mustatriibulised põlvikud ning kelle koti peal on fuksiaroosad lindid ja märgid "I *süda* EMO!"." Ja siis ta rääkis mulle mingist oma sõbranna sõbrannast, kes oli goot olnud aga oma nooruse täiesti ära retsinud ja keegi polnud teda tööle võtnud ja siis oli tšikk lihtsalt enesetapu teinud. Huvitav, kas emode viis on selline, et nad lõiguvad ennast seni, kuni nad verest tühjaks jooksevad? Rar. Huvitav, kui ma emoks hakkaksin, kas mul oleks siis rohkem sõpru? Ühel päeval olen ka mina õnnelik ja saan oma maniakaal-depressiivsuse hoogudest üle. Ühel päeval ütlen ma, et nüüd olen ma tõesti lõpp õnnelik, mul on kõik olemas, mida ma tahtnud olen ja siis suren ma lämbumissurma. Teadvus hajub vaikselt minema ja siis on järgi ainult pimedus... Kinkige mulle õhupalle.
You Are 80% Happy
You are a very happy person. Generally, you feel content and that all is right with the world. Occasionally, you have a down day - but you have the ability to pick yourself right back up.
Your Power Color Is Magenta
At Your Highest: You energize yourself and push others to suceed. At Your Lowest: You feel frustrated and totally overwhelmed. In Love: You are suprised by who you attract. You're a love magnet. How You're Attractive: Open and free spirited, people want to explore the world with you. Your Eternal Question: "What is my next source of inspiration?"
You Are a Chocolate Chip Cookie
Traditional and conservative, most people find you comforting. You're friendly and easy to get to know. This makes you very popular - without even trying!
You Are Navy Blue
You're a true adventurer. You constantly find yourself drawn to new experiences, people, and places. Sometimes you feel quite scattered and bored. If something exciting isn't going on, you feel a bit lost.
Your Brain's Pattern
You have a dreamy mind, full of fancy and fantasy. You have the ability to stay forever entertained with your thoughts. People may say you're hard to read, but that's because you're so internally focused. But when you do share what you're thinking, people are impressed with your imagination.
You Are 45% Perfectionist
No one would call you a perfectionist, but you definitely have a side of you that strives to be perfect. Try to see your mistakes as learning experiences, and don't be so hard on yourself when you screw up!

No comments: