19 November 2006

Veri, veri, veri...

Nuga oli taskus. Ma tahtsin Danile helistada ja küsida, et kas tema ja Goblin tahavad reedel muffineid kui nad siia tulevad ja lõin vasaku käe neljanda sõrme ära. Õnneks hüübimine on mul kiire, üks ja pool peatust sain vist sõita ja siis enam verd ei voolanud. Keemia järelaitamises käisin ka. Õpetaja rääkis mulle pika jutu üheksanda klassi keemia teemal ja ma ei saanud sõna otseses mõttes sittagi aru ja õhtu lõppes mingi valemiga, mida ma ei oska ja homse järeltöö saan ilmselt kahe. *uriseb* Nõmmelt oli masendav koju sõita, mul said lõpuks isegi mõtted otsa ja ma olin kogu aeg millegi pärast nii närvis ja püsimatu. Ma mõtlesin vahepeal isegi, et astun bussist maha ja kõnnin järgmisesse peatusesse jala. Midagi on mul tõsiselt viga... Aa. Ja ma helistasin eile kell 00.00 Goblinile, et küsida, kas Aipi on nädalavahetustel ka lahti. Ta võttis telefoni vastu ja laulis/rögises/karjus sinna midagi. Ma panin toru ära mõttega, et okei, nad on täis, helistan homme. Aga nad helistasid kohe tagasi ja Goblin laulis mulle telefoni VG lahingvideot, ma salvestasin seda ja istusin samal ajal naerukrampides laua peal ja vaatasin hämarat pealinna. Siis laulis telefon vahepeal edasi ja siis hakkas ühel hetkel Dani sosistama, et VG on nende akna taga ja ründab kohe, Goblin on lauanugadega midagi teinud ja kui ta sealt elusalt välja ei peaks tulema, annab ta kõik oma kummikommid mulle. Aitäh, Dani :P Huvitav, kui täis nad olid... Kõne lõppes sõnadega, "Tsau, Pille!" See on umbes sama vist, kui see, et mulle helistavad Dani ja Seebu ja ütlevad, et Maxima on tegelikult T-market või see, et Deira ja Goblin helistavad kell kaks öösel Seemnekesele kolm korda järjest ja küsivad, miks ta ei maga või see, et Efka helistab Goblinile Haapsallu ja karjub, et tarrask tuleb või see, et Goblin helistab Taliesinile ja küsib, mis suunas Tiber voolab, jne, jne. Need öised kõned on tegelikult huvitavad. Maniakaal-depressiivne: neutraalne Füüsikast ja matemaatikast ja keemiast on aju krussis ja ma ei saa midagi aru. Selline tunne, et kõik on nagu olemas ja samas ei ole ka, ma olen nõmedalt närvis ja kannatamatu, midagi on nagu kohe-kohe juhtumas ja samas ei ole ka. Läheks kasvõi praegu Deiraga garderoobi ja peksaks pead vastu seina lihtsalt selle pärast, et kollased õhupallid ei ole veel lõunast tagasi ja kõik on nii masendav! Ma ei suuda enam oodata! Tahan ära või siis vastuseid! Aa, ja nüüdsest olen ma Pille.

2 comments:

Dani said...

Hmm, aeg-ajalt lihtsalt on selline tunne.
Ma tean, et seda ignoreerida on üpris keeruline, aga see on tavaliselt kõige lihtsam...

Ning tegelikult me ei olnud nii purjus kui me sulle tundusime;)
Mina vähemalt.
Aga VG oli küll seal.
Nad lülitasid elektri välja.
Aga nad ei leidnud pimedas õiget korterit üles siiski, nii et meil vedas seekord.

Melian said...

*sureb naerukrampidesse*