17 December 2006

Kriise

Heihoo ja Iidmaalt tagasi! Mäng oli nagu ülimalt lahe. Kaif. Kaif. Aeg enne mängu oli parim, eriti veel sealsed naljad ja kitarrimäng. :) Kui see oli Vares (ma loodan, et ma ei eksi nime ja isikuga), siis ta mängis kitarri ikka väga hästi. Aa, ja mingi hetk lamasin ma laua peal ja Aka sügas mind lõua alt. Korraga karjus Vints, "JESS, LÕPUKS OMETI!" ja tõstis samal ajal mu kleidisaba üles. XD Ma tõusin kohe istuma ja laksasin talle käega vastu põske. Terve tuba oli naerukrampides. XD Ja Aka oma Joystickidega ;) Ok, mäng algas, mina ja Aka jalutasime pisut käsi pea kohal ringi ja lõpetasime veel toa kaunistamist küünaldega. Siis istusime Luupainaja toas, meikisime teda (ma kirjutasin ta otsaesisele oma helendava pliiatsiga "LUUPAINAJA" ning kui Aka selle musta lauvärviga üle hõõrus, tulid tähed nähtavale. XD) ja siis otsustas mu armas issi meid lava taha peita. Natuke värisesime seal, siis tuli haisev kooljas ja ütles, et ta on väikeste tüdrukute sõber ja lubas meid Luupainaja tuppa viia, sest seal oli soojem. Ok, värisesime natuke seal, mingid kollid käisid meid pidevalt vahtimas ja mõnitamas, sest me olime elus (:D). Kui tuba ühel hetkel tühjaks sai, otsustasime me, et me hüppame aknast alla ^^ Kuna see oli pisut liiga kõrgel, siis me ütlesime GM-ile, et kaks ohverdatavat põgenesid just läbi akna ja läksime lihtsalt OG üle silla mingi maja juurde ja rääkisime seal. Varsti tuli Must Vennaskond ja viis meid tagasi. Aa, ja ma sain just praegu jubeda šoki, kui üleval töömehed midagi taguma hakkasid, see meenutas nii väga Iidmaa ohverdamisrituaali XD Ok, visati meid siis lava taha, kus me tükk aega külmetasime ja siis nad ohverdasid kõigepealt minu ja siis Aka. Seal ei olnud kahjuks midagi karjuda, minu jaoks mängu kõige huvitavam osa lihtsalt vajus ära. Ma arvan siiski, et meid kägistati surnuks, kuid Aka rääkis, et eelmise õhtu ohverdamisproovid olid palju lahedamad olnud, teda oli pekstud ja lõigutud ja ta oli oma hääle ära karjunud :D Ma ootasin ka tegelikult midagi sellist, aga nope, lihtsalt peksid paar korda piitsaga, üritasid venitada, kägistasid surnuks ja siis viskasid diivanile. Aka lennutati mulle otsa. Siis tõsteti mind uuesti üles, elustati (kiiiss-kiisss-kisss-kiisss) ja Aka järgnes mulle. Ok, olime mardused. Siis me tšillisime natuke niisama ringi, jõudsime Vintsu ja Eeriku esinemise ajaks lava juurde tagasi ja kuulasime neid. Nad said suht hästi hakkama, aga viimase laulu ajal kadus Vintsul hääl ära ja noh, ta laulis umbes pool rida ja siis oli vait. :D Tegelikult pidin mina ka laulma ja flööti mängima, aga noh, kukkus teisiti välja. Inimeste peale oli tore kriisata, aga tagajärjed on näha - mu hääl on läinud... Õhtusöök oli nämma. Ja hommikul jooksime rongi peale, jõudsime enam-vähem täpselt ja sõitsime Tallinnasse tagasi. Maastik ei meenuta praegu küll detsembrit, pigem aprilli. Taevas on ilus sinine ja päike paistab, lund pole ning puud on rohelised. Hmm, ja rongisõidud on huvitavad. XD Ja nüüd ma olen kodus ja ootan ema. Tõenäoliselt on see minu viimane postitus suht tüki aja jooksul, aga näeme kunagi, eks ole? Helistage mulle kunagi. Ma olen ikka veel selline, nagu varem. ;)

1 comment:

Akallabeth said...

Proovides oli kogu asi parem. ja peale mängu ka, kui k2rts ja die mind kadikale ohverdada üritasid.

igatahes.. minu silmapliiats jms kraam peavad ikka veel sinu kotis olema. PALUN ütle, et nad on seal! PALUN!!!