30 November 2006

*paaniline ootusärevus*

MA SAAN AIPID! ^_________^ Nekonekoneko. Aipi18 vol Melian: kroomitud öösid (kõik!), punane niit, kolmekordne õmblus, keelepehmendus, vahetald. =D 3 nädala pärast saan kätte. *veereb ringi* 1768.- läksid maksma. Yayayay. Ja mina ei pea sellest midagi maksma, kuna isa ostab nad mulle XD Tegelikult on mul vahest isegi täitsa toredad vanemad. To Erlessa: Aga kirjanduse tunnis sain ma expi, kuna kontrolltöö oli ja ma kirjutasin viimaseks punktiks suurepärase robinsonaadi, dark fantasy stiilis. =D

28 November 2006

Köhiv muru

Laps on haige. Päike on palavikus... Eile hommikul sai ärgatud kurgu- ja liigesevaluga, mis tähendab kenasti seda, et haigus on lähedal. Ma lootsin, et see läheb üle. Aga võta näpust. Täna hommikul oli kurguvalu suurem, nina tatti täis (nohu! yay!) ja terve keha valutas. Koolis jäin mingis tunnis vist isegi magama (või oli see esmaspäeval?) ja käisin vahepeal väga unise kohe-kukun-kokku-näoga ringi. Sooaluste nõudis, et ma hoolimata hääle mitteomamisest siiski koori roniksin ja hmm, ma ei saanud lõpuks isegi ülemist C-d välja laulda. Pärast seda plokkflööt ja tunni lõpuks pidin ma end sundima, et B-d ja F-i välja mängida, sest need nõuavad sõrmede erisugust paigutust. Unise peaga istusin depoosse sõitva trolli peale ja ärkasin alles siis, kui oma peatusest juba möödas. Depoo on järgmine pärast minu peatust. Ja siis ma kõmpisin koju ja oleksin vist umbes nelja auto alla jäänud, kaks korda kokku kukkunud ja nii väga oleks tahtnud maha asfaltile pikali visata ja magada hommiku saabumiseni. Valus on neelata, süüa on halb. Palavikku pole. Aga ma sundisin ennast hoolimata neelamise probleemist sööma, nii et loodame, et päris kokku ei kuku =) Joonistada ei suuda. Käed ei tööta korralikult. Ja must vildikas sai tühjaks, mis tähendab seda, et ma ei saa outline teha või teine võimalus, et ma teen outline vildika paksu poolega ja saaksin seda kasutada ainult nii umbes A3 suuruses nägude peal. Tänan ei. Naitsirkil/Kristianil oli vahepeal sünnipäev ja päev otsa sai talle kingitust pikseldatud ja see on siin. Enjoy, darlings. Mingi uue foorumiga liitusin ka vahepeal... Mul ei ole jälle elu^^ Isa tuli ka Saksamaalt tagasi, tõi nänni ja homme pärast kooli lähme arvatavasti saapaid tellima. Loodame, et 16.-ks saab kätte, aka siis, et Iidmaale saaks juba nendega minna. Aipi 18, kõik augud, topelttald, ristõmblus, kolmekordne õmblus, raudninad, punane niit :) Jah, ma olen juba välja uurinud, mida ma oma saabastele tahan XD Olen jah imelik, et kõik augud võtan! Aitäh! Igatahes... Haige olen. Pea käib ringi, tähekesi näen, kurk on valus, nohu on, tabletid on pahad, ja korralikku raviteed ei ole (põdrasamblatee on ainult). Halb on olla, aga ma tulen homme siiski kooli, sest muidu tapaks ema mu ära. Tahaks jälle 12 tundi magada. Tooge mulle mandariine! (Ja need tupsud, kes mulle värvipliiatseid tahavad kinkida - aktsepteerin kõike peale musta, roosakaspunase, kergeltroosakaslilla, pruuni ja nahavärvi!) Ma saan terveks, ärge muretsege! ¤ Melian ¤

24 November 2006

Muffinid ja mingid rollimängurid

Kodus. Goblin, Gala ja Dani on ka siin, ma tegin neile muffineid ja nälgivale Galale ja Danile praekartuleid ka, mis väidetavasti olid pooltoored *muig* Vahepeal tšillis Daphne ka siin, ta jõi mu rohelist teed ja aitas muffineid teha. Siis läks ta Raua tänavat otsima. Praegu peseb Dani nõusid. Enne tegi seda Goblin (jaa, ma suutsin ta panna nõusid pesema! ^^) ja Gala seisis ja vahtis niisama pealt. Kui muffinid otsa said, mängisime me Wormsi ja Dani ja Goblin võitsid kogu aeg, värdjad sellised. Ma pole arvutiga vist mingi 2-3 aastat mänginud... xD Hetk tagasi Gala ja Gops amelesid mu köögikapiga, nüüd vägistab Gala mu kassi ja Dani peseb nõusid ja kõik ongi vist hästi, varsti on öö ja me läheme kuskile magama. Deira, tegelikult me ei tahtnud sind ära unustada :) Tule teine kord ikka muffineid sööma.

23 November 2006

Muffinid!

MA TEGIN MUFFINEID! ^^ Ja homme on Dani ja Goblin siin ja siis ma teen neile pannkooke ja muffineid. Praegused muffinid on šokolaadiga. Mämm-mämm. Mu koer sai nendest sõltuvuse ^^ Kui keegi tahab nädalavahetusel muffineid sööma tulla, andke teada, mulle nii meeldib neid küpsetada^^ Seekord tegin esimest korda elus, väga head tulid. Ma olen õnnelik väike kollane pallike... (: Kõik on nii hästi. Ei tahakski enam midagi muud. Teistel võiks ka sama hästi minna, ja kui läheb, siis muffin teile! ^^ Uvatha tahab Antarktikasse. Melian tahab Filipiinidele... Lumi ja pingud! ^^ Ja ma sain Curult teada, keda ma Maskide Ballil mängima hakkan. Yayness.

21 November 2006

Rollimängurite geniaalsused

Dani: mm, aeg-ajalt lihtsalt on selline tunne. Ma tean, et seda ignoreerida on üpris keeruline, aga see on tavaliselt kõige lihtsam... Ning tegelikult me ei olnud nii purjus kui me sulle tundusime;) Mina vähemalt. Aga VG oli küll seal. Nad lülitasid elektri välja. Aga nad ei leidnud pimedas õiget korterit üles siiski, nii et meil vedas seekord. --- Ma suren, aitäh. =]

20 November 2006

Emola

www.ponandza.com on geniaalne. Aitäh, Triin. Emod on nii armsad. Ma teen Blogthingsis mingeid mõttetuid teste ja topin siis neid Venti üles, et teistel ka lõbus oleks. w00t. Head worshipperid. Järgivad minu eeskuju. Huvitav, kas tõesti mõni worshipper tapab Lutu kunagi ära. See oleks huvitav. Ma tahan seda pealt näha. Ahjaa, seda ka, et mis minust küll saab? NINJA

19 November 2006

Veri, veri, veri...

Nuga oli taskus. Ma tahtsin Danile helistada ja küsida, et kas tema ja Goblin tahavad reedel muffineid kui nad siia tulevad ja lõin vasaku käe neljanda sõrme ära. Õnneks hüübimine on mul kiire, üks ja pool peatust sain vist sõita ja siis enam verd ei voolanud. Keemia järelaitamises käisin ka. Õpetaja rääkis mulle pika jutu üheksanda klassi keemia teemal ja ma ei saanud sõna otseses mõttes sittagi aru ja õhtu lõppes mingi valemiga, mida ma ei oska ja homse järeltöö saan ilmselt kahe. *uriseb* Nõmmelt oli masendav koju sõita, mul said lõpuks isegi mõtted otsa ja ma olin kogu aeg millegi pärast nii närvis ja püsimatu. Ma mõtlesin vahepeal isegi, et astun bussist maha ja kõnnin järgmisesse peatusesse jala. Midagi on mul tõsiselt viga... Aa. Ja ma helistasin eile kell 00.00 Goblinile, et küsida, kas Aipi on nädalavahetustel ka lahti. Ta võttis telefoni vastu ja laulis/rögises/karjus sinna midagi. Ma panin toru ära mõttega, et okei, nad on täis, helistan homme. Aga nad helistasid kohe tagasi ja Goblin laulis mulle telefoni VG lahingvideot, ma salvestasin seda ja istusin samal ajal naerukrampides laua peal ja vaatasin hämarat pealinna. Siis laulis telefon vahepeal edasi ja siis hakkas ühel hetkel Dani sosistama, et VG on nende akna taga ja ründab kohe, Goblin on lauanugadega midagi teinud ja kui ta sealt elusalt välja ei peaks tulema, annab ta kõik oma kummikommid mulle. Aitäh, Dani :P Huvitav, kui täis nad olid... Kõne lõppes sõnadega, "Tsau, Pille!" See on umbes sama vist, kui see, et mulle helistavad Dani ja Seebu ja ütlevad, et Maxima on tegelikult T-market või see, et Deira ja Goblin helistavad kell kaks öösel Seemnekesele kolm korda järjest ja küsivad, miks ta ei maga või see, et Efka helistab Goblinile Haapsallu ja karjub, et tarrask tuleb või see, et Goblin helistab Taliesinile ja küsib, mis suunas Tiber voolab, jne, jne. Need öised kõned on tegelikult huvitavad. Maniakaal-depressiivne: neutraalne Füüsikast ja matemaatikast ja keemiast on aju krussis ja ma ei saa midagi aru. Selline tunne, et kõik on nagu olemas ja samas ei ole ka, ma olen nõmedalt närvis ja kannatamatu, midagi on nagu kohe-kohe juhtumas ja samas ei ole ka. Läheks kasvõi praegu Deiraga garderoobi ja peksaks pead vastu seina lihtsalt selle pärast, et kollased õhupallid ei ole veel lõunast tagasi ja kõik on nii masendav! Ma ei suuda enam oodata! Tahan ära või siis vastuseid! Aa, ja nüüdsest olen ma Pille.

18 November 2006

Tartla

Tartust tagasi. Ma siiski käisin Tartus, kuigi ma ei pidanud sinna peaaegu enam üldse minema, sest Deira ema läks berserki kui Deira tahtis Tartusse minna ja ei lasknud tal minna. Põhimõtteliselt helistasin ma pärast selle teada saamist pool oma telefoniraamatut läbi (aka potentsiaalsed tallinnlased, kes tahaksid lambist laupäeval Tartusse hääletada), aga kõigil oli mingi neetud asi ees või ei olnud nad üldse Tallinnaski ja siis ma otsustasin lihtsalt üksi minna. Dani peksis mu küll Urus selle eest läbi, aga pole hullu. Esimene auto, mille peale ma sain, koosnes kahest ossist ja nende peegli küljes rippuvast pisikesest koerast, kellel oli paks pisike saba ja mis tegi väga nilbeid liigutusi XD See oli... kinky. Siis Mäos hääletasin taaskord, seekord olid autos noor oss ja tema isa. See oss hakkas mind sebima. O_O;; See oli nagu faking creepy. Oss: "Noh, räägi, kust sa tuled siis, kui vana oled ja mis sa Tartus teed ka?" Melian: "Mm... Ma lähen oma vanaema vaatama, tal on vähk ja ilmselt sureb varsti ära. 15 olen." Oss: "Õu, kuule, aga miks sa hääletad, miks sa bussiga ei käi?" Melian: "Vanemad ei anna raha. Tead küll, sellises vanuses lapsi usaldatakse kõige vähem ju." Oss: "Laps? Mis laps sa veel oled?" Melian: "Ee... piisavalt laps. Mina ei taha suureks saada." :P Oss: "Õõ, aga sinu vanuses lähevad ju enamus naisi mehele juba. Au kuule, seda et, mul oleks nagu üks mees välja pakkuda. Mina ise!" *teeb pähe wannabeüberlaheda näo* Õnneks ei pidanud ma teda kannatama kauem kui 16 minutit. Ta isa tahtis mulle juba oma poega pähe määrida, et see tüüp tuleks minuga Tartusse kaasa ja jääks sinna ööseks. Thanks God, et ta ei tulnud. Ma ei taha teada, mis näo ta siis oleks teinud, kui ta oleks avastanud, et mingit vanaema polegi. XD Siis jätkasin ma hääletamist ja sain mingi normaalse tüübi peale, viis mind kesklinna ja kaubamaja juures helistasin Uvathale ja küsisin, kus nad on. Nad olid bussijaama jõudnud juba, buss pidi 17.00 minema. Kell oli 16.13 ja ma põhimõtteliselt jooksin bussijaama. Chill, Uvatha nägi huvitav välja. Ma uurisin ta saapaid ja mu arvamus enda saabastest täiustub iga päeva, iga saapapaariga. Siis kinkisin ma talle ühe oma joonistuse ja läksin Urgu. Urus oli masendavalt vähe inimesi. Sillu, Goblin, Dani, Kuriboh, Vahur, Taliesin, Angelic ja Vares. Nad vahtisid kõik mitmekesi Simpsonite 3. ja 4. hooaega ja Vahur oli suht kuri, kui ma natuke rääkida üritasin. Nagu varem mainitud, üritas Dani mu rannet ära murda selle eest, et ma üksinda hääletasin. Palun vabandust, kallis emme, aga ma tõesti tahtsin teid vaatama tulla :) Siis sain veel seda ka teada, et Gops tuleb reedel Tallinna koos Daniga ja nad tahtsid tulla minu poole pannkooke sööma. Miks ka mitte, ootan teid terviseks, materjale mul on! ^^ Seejärel läksime Urust ära, sest kell 7 pidi algama mingi privaatne stiilipidu Urus, me läksime Kaubamajja (tee peal nägime Efkat ja ta tuli meiega kaasa ja nad peksid tee peal koos Kuribohiga poste) ja ma võtsin raha välja (täiesti mõttetu oli 125 välja võtta. Mul oli rahakotis 100 krooni, mille olemasolust mul aimugi polnud XD) ja siis läksime alla toiduosakonda ja ma ostsin endale seda pikka sooja juustusaia ja šokolaadi. Goblin ostis mingit punast kandilises pakendis asja, mis oli hea maitsega ja lühikese juustusaia. w00t. Ja siis nad saatsid mu bussi peale, bussijaamas oli Angelic, kellel oli pilet sama bussi peale ja siis me lehvitasime neile läbi bussiakna, aga klaasid olid tumendatud ja nad ei näinudki meid. Ja siis me sõitsime Tallinnasse tagasi ja kuulasime minu mp3-st muusikat ja mina mõtlesin enam-vähem kogu teekonna ajal Iidmaast ja oma rollist, millest ma veel teadlik pole (kui keegi Kadika asukohta peaks teadma, öelge mulle ka). Ema helistas vahepeal, ma ütlesin, et olen Uvaga vanalinnas mingil kahtlasel tänaval ja läheme varsti mingi tema sugulase juurde tuppa. Mm, ja siis ma sain veel natuke bussisõitu nautida (tükk aega pole bussiga Tallinna-Tartu vahelt sõitnud) ning siis olimegi Tallinnas, sõitsin koju ja kaanisin mingit rohelist teed sisse, pesin vannitoa põranda ära ja kirjutasin tänasest päevast pisikese kokkuvõtte. Aitäh, mul oli väga tore, kuigi vähe sai koos oldud ja see oli teist tegelikult hästi armas, et te tahtsite mind ära röövida ja mitte lasta mul Tallinnasse tagasi minna :) See oli lihtsalt liiga geniaalne. Ootan endiselt kollaseid õhupalle. Nad tulevad ühel päeval lõunast tagasi. Ja kunagi, ühel päeval olen ka mina õnnelik.

17 November 2006

Maniakk

Maniakaal-depressiivne: Positiivne Hetkel on mul hea tuju, kuigi kõigil teistel on asjad ikka väga kummikus (või noh, vähemalt enamustel) ja minu elu läheb kenasti paremuse radu pidi, sirgelt, sügavalt ja otse xD Kodu kõrval olevasse Konsumisse on ka jõulukaunistused üles pandud, see on neist hästi armas, kõik see roheline ja punane. Seal telefonipoes käisin ka ja uurisin, mida mu viiuliga (telefon) ette saaks võtta ja kas uue klaveri paigutamine oleks võimalik. See oss sealt poest kruvis mu telefoni lahti, seal oli suht palju mingit puru vahel. Mu tumedad kindad said valget tolmu täis. Ja siis pani ta telefoni uuesti kokku ning andis tagasi. Telefon hakkas plõksima, klaver pani näkku ja puha. Läksin kurja näoga poodi tagasi, tegin haleda näo pähe ja süüdistasin toda ossi, et ta on mu telefoni täitsa metsa keeranud XD Tüüp kruvis hirmunult mu telefoni lahti, parandas klaveri juures midagi ära ja andis siis tagasi. Muig, see oli lahe, telefon on nüüd normaalne, isegi pimenduspilti näitab, kuigi enne ei näidanud (hoolimata kõigist mu pingutustest). Süüa tegin. Kaelakarbonaad, kuldne riis ja pannkoogid. Perekond ahmis seda kahe lõuapoolega sisse ning mõmises tänusõnu. Erm, palun vabandust. Pärast jäid nemad kööki mingit jõuluõlut jooma (5,4 promilli O-o) ning mina põgenesin arvutisse. Tegelikult on blog mingi imelik asi. Nagu päevik, mida sa näitad kõigile. Aga samas, isiklikumaid asju blogi ei kirjuta. Mõned kirjutavad. Mina ei kirjuta. Ja kui ka kirjutaks, siis mu deep-indigo mõtteviisist ei saaks mitte keegi aru XD Paras teile, haa! Samas, mulle meeldib oma mõtteid ja emotsioone teistega jagada, ekstraverdi mõnud, nagu neid nimetatakse. Samas, ma tegin kunagi Blogthingsis mingi testi, mis väitis, et ma olen intro, mida ma kohe kindlasti ei ole, sest ma lihtsalt ei suuda endasse tõmbuda, see on nii urrima raske, mina lasen lihtsalt kõik pinged välja teistega suheldes. A la me tantsisime täna Kaisaga raamatukogus ringiratast ja laulsime "Schu-schu-schummi, schummi-schummi-schum" (Schnappi viis. Schummi = Schumacher...), rahvas muigas meid vaadates. Ma olen lapse vist täitsa ära rikkunud, varem poleks ta vabatahtlikult sellist asja teinud. Jõulukokkutulek on varsti. See on hea. Kuigi ma olen Soovi esitanud ainult kolmele inimesele 25-st, see tähendab, 22 korda pean ma seda veel tegema ja mul on aega detsembri alguseni, see on natuke nõme, aga ma usun, et ma saan alati hakkama, ma olen alati saanud ja ka see kord ei ole erandiks. Ma suudan eelarve ära planeerida, inimestelt raha korjata, neid tulema sundida, rekvisiite ja toitu osta ja mida iganes veel ja mingi hetk tekib mul pisut aega, et lihtsalt lebo olla ja kirjutada Eremothi ajalugu edasi. Aa, ja ma olen mitu korda varem tahtnud juba seda öelda, aga olen alati ära unustanud. Papagoi on vahepeal veel munenud, aga siis on isaslind munadele otsa roninud näoga "ma oskan ka muneda" ja kuna tal on nii urrima terav nokk, siis ta on munadesse augud sisse toksinud. Mul on praegu selles Erlessalt sünnipäevaks saadud pruunist savist karika sees kolm katkist muna. *niff* Kunstiolümpiaadi teema sain ka teada. See töö, mis kodus tuleb teha, peab olema teemal "Vastaline maailm" ja Fluffylt sain selle jaoks idee ka. Aitäh =) See on tegelikult väga kasulik ja geniaalne. Neljapäeval sõitsime Triinuga trammis kehalisest kodu poole ja ma rääkisin talle oma emoteooriast. "Ja kui sina, väike emotsioonik, ütled nüüd, et sa oled mulle tuhat korda öelnud, et emo ei ole elu-, muusika- ega riietumisstiil ja väidad, et ma ei saa muudmoodi aru, kui ainult siis, kui mind lüüa, siis tea, et isegi siis, kui sa mind tõesti lööma peaksid, ei muuda ma oma arvamust emodest ja sinust, vaid see pigem süveneb, et te tõesti olete nõrga iseloomuga puberteeti kinni jäänud teismelised, kuidas te üldse mõtlete täiskasvanuks saada, kes teid tööle võtab, kui te niimoodi välja näete? Mitte et mind huvitaks, tänan ei, ma ei soovi kuskile ametiasutusse tööle minnes leida oma kabinetist asetäitjat, kellel on must ühte silma täiesti kattev tukk ja valge-mustatriibulised põlvikud ning kelle koti peal on fuksiaroosad lindid ja märgid "I *süda* EMO!"." Ja siis ta rääkis mulle mingist oma sõbranna sõbrannast, kes oli goot olnud aga oma nooruse täiesti ära retsinud ja keegi polnud teda tööle võtnud ja siis oli tšikk lihtsalt enesetapu teinud. Huvitav, kas emode viis on selline, et nad lõiguvad ennast seni, kuni nad verest tühjaks jooksevad? Rar. Huvitav, kui ma emoks hakkaksin, kas mul oleks siis rohkem sõpru? Ühel päeval olen ka mina õnnelik ja saan oma maniakaal-depressiivsuse hoogudest üle. Ühel päeval ütlen ma, et nüüd olen ma tõesti lõpp õnnelik, mul on kõik olemas, mida ma tahtnud olen ja siis suren ma lämbumissurma. Teadvus hajub vaikselt minema ja siis on järgi ainult pimedus... Kinkige mulle õhupalle.
You Are 80% Happy
You are a very happy person. Generally, you feel content and that all is right with the world. Occasionally, you have a down day - but you have the ability to pick yourself right back up.
Your Power Color Is Magenta
At Your Highest: You energize yourself and push others to suceed. At Your Lowest: You feel frustrated and totally overwhelmed. In Love: You are suprised by who you attract. You're a love magnet. How You're Attractive: Open and free spirited, people want to explore the world with you. Your Eternal Question: "What is my next source of inspiration?"
You Are a Chocolate Chip Cookie
Traditional and conservative, most people find you comforting. You're friendly and easy to get to know. This makes you very popular - without even trying!
You Are Navy Blue
You're a true adventurer. You constantly find yourself drawn to new experiences, people, and places. Sometimes you feel quite scattered and bored. If something exciting isn't going on, you feel a bit lost.
Your Brain's Pattern
You have a dreamy mind, full of fancy and fantasy. You have the ability to stay forever entertained with your thoughts. People may say you're hard to read, but that's because you're so internally focused. But when you do share what you're thinking, people are impressed with your imagination.
You Are 45% Perfectionist
No one would call you a perfectionist, but you definitely have a side of you that strives to be perfect. Try to see your mistakes as learning experiences, and don't be so hard on yourself when you screw up!

16 November 2006

Maniakaal-depressiivne

Through the mist I see the face of an angel calls my name I remember you're the reason I have to stay Within Temptation - Pale --- Niisiis, maniakaal-depressiivne. Ennus seletas täna kenasti lahti, et see on vaimuhaigus, mis on raske ja väga ravimatu ja mille ajal inimene on ühel hetkel überrõõmus ja järgmisel lõigub end ja nutab. Tema sõnastus oli küll pisut teistsugune, aga mõte jäi praegu samaks. Tundub, et mul on selle asja algstaadium või midagi. Eile lugesin kokku - 10 päeva häppinessi ja seejärel 2 päeva deprekat (november). Neid hoogusid on varemgi olnud, te lihtsalt ei pane neid tähele, keegi ei näe mu maskidest läbi. *mõmin* homseks on matemaatikas urrima palju õppida ja keemias tahab Oopkaup veel peale kõige ülesannete vihikud ära korjata, kas ma jõuan vahetundides ja füüsika tunnis kõik maha kirjutada, mis mul tegemata on? Ja peale kõige mässab mu vererõhk - see on vist liiga kõrge. Täna kehalise tunnis hakkasin ma täpikesi nägema ja pea käis ringi ja ringi ja ringi *laliseb* See oli tegelikult päris huvitav, need täpikesed olid ilusad, aga õnneks Liinev oli suht mõistev, kui ma talle ütlesin, mis toimub ja lubas mul puhata. Tegelikult ei näe ma praegugi päris hästi, mingid täpid katavad ära umbes veerandi vasakust silmast, aga ma ei viitsi asja parandamiseks midagi ette ka võtta. Maniakaal-depressiivsed hood, muud midagi, kõik on korras, seltsimehed! Täna käisin Knopkas, ostsin endale lilla värvipliiatsi (w00t XD) ja A5 joonistusploki, akvarellpaber. Ma olin sellel paberil juba ammu silma peal hoidnud, nüüd ostsin ära. Muig, ja see tädi kassast arvestas pisut valesti, ta küsis mult ainult 42 raha, kuigi küsima oleks pidanud 47 (35 ja 12 teeb ju 47, eksju?). See oli positiivne. Siis ma emotsesin natuke koos Triinuga trollipeatuses ja läksin viimaks ise ka koju. Ma mõtlen viimasel ajal vist liiga palju surmast. See on... igal pool. Mh, ma ei tea, kõigil on miskine depressioon või asi ja siis mina olen see ringikolisev energiajaam, kelle külge kõik hea meelega oma juhtmeid topivad. Hei, ma ei ole igavene, eks ole. Hoidke natuke kokku, mõelgem roheliselt ja säästlikult, seltsimehed! Ja juba laupäeval on Tartu, Deira on kuskil urrima laululaagris ja meil pole detaile endiselt kokku lepitud, kus ja millal me kokku saame. Urr. Peaks talle kunagi helistama ja ta läbi sõimama. Nii igaks juhuks. Hmm, kas te teate juba, ma saan aipid? :P See on nagu nii lahe ^_^ Lutu ei olnud täna koolis. Biatch. Eile oli paha olla ei saanud õppida - möla möla möla. Kõik emmed usuvad seda. Aa, ja Trackmania kasutab Sephirothi muusikat XD See oli tänane hommikune šokk, kui ma rahulikult Sephirothi "Ulthul Kulthure" mängima panin ja muusika ära tundsin. Aufakk, see oli imelik. Ma olen väike rikkumata tütarlaps.

15 November 2006

Tropp!

Ma saan endale aipid! Ülejärgmine nädalavahetus lähen isaga tellima :D *kiljub*
Katki. Katki. Lootusetult katki ja tükkideks. See käis mu mõistuse kohta. Ma olen ikka täiesti lõpp peast segi. Hispaania keele kohta, helistasin emale ja ütlesin, et ma olen otsustanud, ma ei hakka seal käima. Mul lihtsalt ei ole aega. Ma tahan järgmine aasta veel keskajakooli ja võib-olla ka väitlema minna (Lummi soovitas. Pidi hea olema), nii et mul ei jää peaaegu üldse vaba aega, mis on ääretult nõme, aga kui ma tahan kümnendas klassis vestlusel särada ja nägu teha, et ma olen aktiivne piff, siis tulevad kooris laulmine, väitlemine, keskajakool, plokkflööt ja mida iganes veel ainult kasuks. Sest ma tõesti tahan. Ravell tahab mind kunstiolümpiaadile saata. Mitte et ma teaks, mis kuradima asi see veel on, aga ma olen nõus. Siis on juba kaks olümpiaadi kirjas. Mingit joonistamisoskust mul siiski vist on isegi... Ma ei tea. Inimesed ütlevad, et on. Ma siis usaldan neid. Rummitee ja palju kirjutamist. Kokkutulek on juba detsembris. Ja mul tuleb pidevalt uusi ideid. Tartusse tahaks. Laupäeval vist saab. Uvatha. Aiii, mõistus on katki.

14 November 2006

Sinakasroheline

You Are Teal Green
You are a one of a kind, original person. There's no one even close to being like you. Expressive and creative, you have a knack for making the impossible possible. While you are a bit offbeat, you don't scare people away with your quirks. Your warm personality nicely counteracts and strange habits you may have.
Galatea blogist. Gala ise on smaragdroheline. Rohelineee Edit, lisasin lingi Gala blogi, see oli mul täiesti kahe silma vahele jäänud.

Ejo, captain!

Nägin taaskord und. Ikka tartlased-rollimängurid, mis muud. Unes olid kohal Gala, Goblin, Dani, Erlessa, Aurora ja Susanna (klassiõde), mitte et ma teaks, mida too viimane isik seal tegi O_o. Me läksime Erlessa juurde (tal oli oma korter. See oli suht nagu väga suur, koosnes kahest lahtiehitatud toast, köögist ja WC-st-vannitoast) ja lebotasime tema diivanitel, mis nägid välja täpselt nagu Uru diivanid, ma ei tea, kuidas Erlessa nad ära virutas. Ja diivanitel olid Uru diivanite nimed ka - Ivell, Kõust, Goblin ja K2rts. Diivaneid oli tal aga kindlasti üle nelja, come on, terve see kahest lahtiehitatud toast tehtud elutuba koosnes diivanitest! Ja keskel oli üks laud ka. Meil oli plaan mängida dragonit, Goblin pidi demmama, aga selle asemel, et demmata, ameles ta hoopis Galaga ja meil ülejäänutel ei jäänud üle muud, kui lihtsalt natuke aega omi asju teha. Mina läksin Erlessa vannituppa ja vaatasin seal natuke ringi. Neil oli vann (kas neil on see päriselt ka olemas?), suur vann ja et vannitoas edasi liikuda, pidi jalgupidi vanni astuma, sest vann oli paigutatud otse ukse ette (kaval planeering, eh, Erlessa). Teises seinas oli selline äär, mille peale sai asju panna ja seal oli üks suur kollane kauss ja kausi sees oli vesi. Ma pistsin oma käe sinna sisse ja tundsin mõlemat. Nii sooja kui ka külma. Veega on vist minu unenägudes alati... Ei oska öelda, kas see on soe või külm. Tujusõrmus omandas seepeale armsa pastell-rohelise-lilla tooni ja siis tuli Erlessa vannituppa, ta tahtis minuga rääkida. Me läksime kööki, ta pani pannkoogid ahju (erm... kuidas kurat mu unenäomaailmas veel toidutegemine käib?) ja siis hakkas ta pikalt-laialt rääkima sellest, kuidas tema korteris elab Marju-nimeline poltergeist, kes talle ilgelt närvidele käib. Ma tahtsin teda nii väga aidata... Keegi helistas mulle... Ja well... Siis ärkasin ma kahjuks üles. Varsti peaks plokkflööti minema, err, ja elu on kõrvikklapp, sest ta lihtsalt on. Tulge keegi mulle külla.

13 November 2006

Jõulupaanika (varajane algstaadium)

Eile istusin poole ööni üleval ja koostasin kingituste nimekirja, samal ajal vaheldumisi matemaatika ülesandeid tehes. Nendele, kes peaksid nagu midagi saama jõulude puhul (aka siis inimesed, kes mulle midagi tähendavad ja värki), on kingid välja mõeldud (oh... a lotsa handicraft!) ja ootavad ainult teostamist. Ma ei taha tegelikult midagi avalikustada, aga varajasel planeerimisel on nii plusse kui ka miinuseid - plussiks kindlasti see, et kõik kingitused saab ostetud/kootud/õmmeldud/tikitud/jne, aga miinuseks on küll see, et kui mind väga kaua pinnida, räägin ma kardetavasti välja, mida ma teile kingin. Noh, enamus neid Tartu rollimängureid, kellega mina läbi käin, võivad kingitustega arvestada. :P Isa peaks täna läbi tulema kella seitsme paiku. Millalgi peaks talle helistama ja ütlema, et ta ikkagi hiljem tuleks, sest pool 7 on mul matemaatika ja siis ma ei näeks isa nagu üldse, mis oleks ääretult nõme. Huvitav, kas ema toob poest midagi head, et pisut hiljaksjäänud isadepäeva tähistada. Ma elan siiski isast eraldi ja rohkem kui kord nädalas teda ei näe... Linke lisa(si)n ka juurde. Kõik, mis ma oma bookmarkidest välja kraamisin. Ma leidsin kuskilt ka mingi lehe, kus sai proovida, mitu dollarit $ su blog väärt on. Minu oma oli mingi üle 500 dollari. Anyone wants to buy it? I need money. Aa, ja ma tulen võib-olla laupäeval Tartusse, väga loodan, et saan tulla. Kauaks ma ei jää. Kuskil 1-2 paiku peaksin kohal olema ja kui ma tahan hiljemalt kaheksaks tagasi olla, hakkan kell viis vist umbes tagasi hääletama. Eee, ma tõesti loodan, et Riionil pole midagi nii vara tagasi minemise vastu, onju Riion? Riion? =D Aldy võiks kunagi mu Photoshopid ka teele saata, sama käib ka rosinate ja chewtoy kohta (punane!) ja siis oleks mu perfect Christmas gift käes. Ja inimesed kuulge, uuendage oma bloge, mul on liiga vähe lugemist. Mõned teist pole oma bloge mingi maikuust saati uuendanud, kus on häbi ots >:O Hmm, midagi muud vist väga öelda polegi, mp3 aku laeb ja ma saan loodetavasti täna raha ja siis ma lähen homme ja ostan Knopkast selle A5 joonistusbloki ära, mis maksis 35.- ja mille paber oli hea ja paks. Yum. Ei, sööma ma seda ei hakka. XD Joonistama hoopis. Nafta-Elesgal-Melian!

11 November 2006

Dani&Riion

Täna oli tore. 12 paiku sain Kaisaga kokku, läksime linna, G-galeriisse ja vaatasime seal asju. Ta tahtis endale seda puidust modelli, mille järgi joonistada. Seal oli ainult mingi nõme ja ta ei ostnud seda ära. Siis läksime Mega/Metagame'i ja ta ostis sealt endale rohelised täringud ja siis ma narrisin teda elfiks. Haha. Ainult elfidel on rohelised täringud, läbipaistvad erkrohelised. HAHA. Siis ma rääkisin tolle laheda müüjaga, kellel on hobusesabas tavaliselt juuksed (too mees^^). Rääkisin talle sellest, kui lahe on Elesgal ja millega Elesgal tegeleb ja seda küsisin ka, et kas me võime oma plakati sinna poodi üles panna, et endale D&D mängijaid hankida. Ta oli nõus ja see oli lahe. Näitasin talle kavandit ka. Siis läksime ära. Üks ülesanne on täidetud - ma teadsin, et ma suudan seda. Läksime kaubamajja, ta ostis endale hoopis sealt puupiffi. Natuke arutlesime ka selle üle, mis Vendementi Jõulupeol tegema peaks ja siis läks ta terminali. Mingi boffermõõgaga larpar jooksis tunnelis ringi. Ah, järjekord võis ka teistsugune olla, ma ei mäleta. ^^, Siis ma jalutasin natuke Viru keskuse ees edasi-tagasi ja ootasin Danit. Loomapoes vaatasin lindude pesakaste. Kõige odavam oli 70.- vist, aga ma ei tea, kas see viirpapagoidele sobib. Küsida ka ei viitsinud. Helistasin vahepeal uuesti Danile, ta ütles, et on varsti Tallinnas. Knopka poes tšillisin ka ja arvutasin kokku, palju mul raha oleks vaja, et kõiki Lyra Farb-Riese Color Giant värvipliiatseid omada. Nad müüvad neid tükikaupa. Üks maksab kaksteist krooni. Kokku oli värve 28. See läheks maksma 336 krooni, kuid siis meenus mulle, et Kristiine keskuse Knopkas on palju suurem valik pliiatseid ja see masendas pisut. Praegu on mul nahavärvi beežikas roosa, tumeroosakaspunane ja pruun. Järgmisena peaks musta näiteks ostma. Siis saab Kaisale tema musta pliiatsi tagasi anda XD Aga need pliiatsid on nii lahedad selle pärast, et nendega saab überhästi varjutada ja nad on lahedad ka pealekauba. Huu, varsti peaksin ma jälle raha saama, siis ostan endale Tsubasa 7 ja kaks või kolm pliiatsit. :P Mu praegune mangakollektsioon on väärt 750 krooni. ^^ Kui sinna Tsubasa 7 lisandub, on kollektsiooni väärtus juba 875 krooni, ohmõmm, kui palju raha ma nendesse panen, see tundub juba kriminaalne... Kui kõik 9 osa Apollost ostetud on (1125.- mangade peale! Ja Tsubasat tuleb ju veel juurde!), hakkan alpide jaoks raha kõrvale panema. Ma tahan neid kõige kõrgemaid, alpi 18+ oli vist? Lisandeid tahan ka. Ja 30. tuleb ju serverimaks ka ära tasuda... ohmõmm. Kes mulle üldse raha andnud on? Võiksite mulle Venti PM-i saata, kui te raha andnud olete, eks ole. Siis ma tean eelarvet koostada. Aga siis nägin ma Riionit, natuke šokeeriv oli see, et Riion meie koolist Norat teab. See on nagu ülimalt weirdo. Aga siis läks Nora trammi peale ja järgmisest trammist tuli juba Dani välja. Mu emme on endiselt nii roosade juustega. Aga ta näeb siiski lahe välja. Ta on Dani ikkagi. Me tšillisime natuke Viru keskuse raamatupoes, Dani ostis endale raamatu ja meie Riioniga jõllitasime fishysid, mis kassa kohal ujusid XD Guiness 2007-t uurisime ka. Seal oli palju huvitavaid veeloomi. Creepy. Siis ma ostsin jäätist sealt Jätsi asjandusest ja sain veel ühe templi. 3 more to go. Siis saan tasuta jäätist. ^^ Jäätis oli hea. Vanilje, mandlilaastud ja šokolaadikaste. Yum! Dani aitas mul seda süüa. Siis me läksime vanalinna, et leida üles Šnelli tiigi staadion ja VG trenni pealt jõllitada. Me leidsime vahepeal üles ka mingid loomaarmastajatest karusnahavastased, kes streikisid XD See oli nii armas. Nad karjusid, et karusnahk on mõrv ja Dani ja Riion üritasid end ära peita, sest neil olid nahast mantlid XD See oli lahe. Kui loomakaitsjad olid juba eemale läinud, hakkasime meie kolmekesi karjuma, et karusnahk on mõrv. ^^ VG trenni kahjuks ei jõudnudki näha, hiljaks jäime. Aga me läksime selle asemel hoopis minu poole ja ma tegin neile pannkooke. Kui ma emale trollist helistasin, et kas Riion ja Dani võivad minu juurde tulla pannkooke sööma, kuulis mu ema, et ma ütlesin Triiton XD Siis ma seletasin, et Riion on ikkagi^^ Phun! Trolliga sõita on tore. Mina ja Dani hakkasime arutlema oma IG-suguvõsa üle (mis, nagu teadagi, on väga suur ja segane sasipusa). Goblin on mulle vanaema, onu ja vend. Dani on mulle õde ja ema. Ja mida iganes veel. Ma ei mäleta enam. Liiga segaseks läheb. Ja siis mingi hetk ma hüüatasin, "Alejandro, saa aru, meie suhtest ei tule midagi välja!" vms ja siis mingi vanamees nurgast porises, et mis te karjute, tüdrukud. XD Mina ja Dani saime naerukrambid. Nagu tõsised naerukrambid :P Me naersime veel tükk aega, kui bussipeatusest eemale kõndisime. Siis ma kokkasin neile tükk aega pannkooke ja kuulasin Tartu uudiseid. Ma igatsen rollimängureid ikka kohutavalt, näen neid iga öö unes ja Urgu samuti, kuigi see on hoopis teistsugune - tänav on nagu T-tähe kujuline, horisontaalkriipsu juures üle tänava on Urg, mis näeb välja hele ja beežikaskollane, selline külmades toonides beežikaskollane. Aknad on suured ja kõrged. Uks on korralik, ilus ja puust. Ja unenägu algab alati mäe pealt (vertikaalkriipsu kõrval on nagu selline piklik küngas) ja künka peal on kirik. Ilm on alati tuuline ja pilves ning taevas on tormieelne. Selline hästi ilus. Ja seal mäe peal on alati mõned rollimängurid. Sillu on seal alati. Dani on suhteliselt tihti. Efkat olen ka näinud... Minea oli ka ükskord, Vintsut olen paar korda näinud, vahepeal tšillisid seal ka Gert, Naitsirk ja veel mingid Tallinna rollimängurid. Baloril on alati mingi kamm olnud kirikuga. Curu, Goblin ja Gala on alati kolmekesi koos. Ja kindlasti veel paljusid olen näinud. Lihtsalt praegu ei tule meelde. Meil on unenäos alati vaja midagi teha, aga me ei tee seda ja lähme selle asemel hoopis Urgu tšillima. Urg on seest hästi kena, meenutab rohkem korterit kui päris-Urgu, seal on diivanid ja köök on ilus, puhas ja korras. K2rts on alati Urus, tal on seljas Rocky Horrori kostüüm (^^,) ja ta on alati nii sõbralik ja tore. Vahel on seal veel inimesi ja neid on nii tore kallistada. Ja siis me lihtsalt istume Urus ja naerame ja räägime. Fakk, ma igatsen tartlasi ikka nii väga. Riion lasi varsti jalga ja siis jäime mina ja Dani kahekesi. Huvitav oli. Meil mõlemal hakkas pea ringi käima mingi hetk. Aa, ja Tallinna FE võttis vastu otsuse, et iga kord, kui meil koosolek on, peab Melian pannkooke tegema. :P Ehh. Siis läks Dani Töllu kontserdile ja mina läksin Venti tšillima. Vahepeal kirjutasin oma juttu ka pisut edasi. Ja üks lugu on eriti kaif. Within Temptationi "Pale". Luvluvluv. <3;; Aa, ja Aldy lubas mulle teha cd, kus peal on Photoshop 8.0 CS ja Photoshop 7.0. Rosinaid lubas ta ka saata ja selle toreda chewtoy :P Ootan suure rõõmuga^^ It's like getting presents! Varsti peaks hakkama jõulukinke ka ostlema ja kuna nii paljud inimesed on minult küsinud, mida ma jõuludeks tahan, siis palun väga - alljärgnev nimekiri on just teile. * D&D täringuid (oman lillasid ja kollaseid^^) * Charsheete. Suuremas koguses, paluks, ja tühjasid. Ma ise ei viitsi nende printimisega kunagi vaeva näha ja charsheete läheb alati vaja. XD * D&D raamatuid? Pretty please? Mis sest, et nad ca 400.- maksavad? * Lyra Farb-Riese Color Giant värvipliiatseid. Müüakse Knopka poodides, 1 tk on 12.-. Praeguse seisuga oman tumeroosat/tumepunast, pruuni ja nahavärvi pliiatsit. Ülejäänusid võite kinkida. * Tsubasa manga 7., 8., 9. osa. Või mingeid muid mangasid, kuid kui mangasid kingite, siis alustage ikka 1. osast, eks ole. Luv. * Sõrmuseid! Lahedaid ja keskaegseid. Te ju teate, mis mulle meeldib. Ja mul on suured sõrmed. :P Nii et suure rõngaga sõrmust, eks ole...^^ * Keskaegse look'iga ehteid. Need on lihtsalt nii lahedad. Luban neid ka kanda, kui nad mulle meeldivad XD Aga kõrvarõngaid ei taha, mul pole auke kõrvas, kuhu rõngaid toppida. * Omakirjutatud CD-sid. Mu muusikamaitse *on* suhteliselt seinast seina, aga träna ja räppi jne ma ei kuula, eks ole. Tränapiffiajad on möödas. Kui te mind piisavalt tunnete, siis te teate, mis muusikat ma kuulan XD * Omajoonistatud pilte. Muidugi ei ütle ma ka muidugi ära deviantArti printidest, aga nende hankimisega läheb jamaks, sest Eestisse nad kaupa ei too. :P * Omakirjutatud raamatuid/novelle/luuletusi? Why not. Ma loen, päriselt ka. Aga kui see valik peaks teile sobivaks osutuma, siis ma tahan kingitust pärispaberil, mitte internetis. Simply because I don't like to share. XD * Mänguloomi^^ Eriti veel, kui iseõmmeldud on. Seebult sain ma iseõmmeldud lillakasroosa wannabe-kassi. Ma leian, et see oli väga tore kingitus. :P * Kotte, salle, käsitööasju? ^^ Musta-punasetriibulisi handwarmereid? * PÕLVIKUID! *põlvikukollektsionäär* Mul on olemas must-punased, must-kollased ja tumesinine-valged. Kõik muud värvikombinatsioonid on oodatud. XD * Õpilaspileteid. Jaa, ma kogun neid ka^^ Ma olen juba neljalt inimeselt vist õpilaspileti saanud *turts* * Viirukeid, küünlaid, ürtidega soola (Loitsukast leiab!). Ja muud Loitsukellerist saada olevat kraami. * Raamatuid võib ka kinkida, kuid tingimus on see, et raamat peab hea ka olema. Fantaasiakirjandust ma vst ainult loengi, muud asjad jätavad üldjuhul täiesti külmaks. Ja kui see on dark fantasy, siis hoiatus - kallirünnakud! * Muid asju, mis on mustad ja punased. Rrr. * Kallistusi. Neid võib ju jagada, eks ole? ^___^ Ja saatke mulle jõulukaarte ka, eks ole! Välja 8-36 Tallinn 10616

10 November 2006

1. muna!

Ma läksin täna oma tuppa ja pidin praktiliselt šoki saama, sest viirpapagoide puuri ümbrus oli paberipahna (ajaleht on neil puuris all) ja prügi täis. Hommikul, kui ma välja läksin, oli see veel normaalne ja korras tuba! Siis me hakkasime emaga seda puhastama, ema tõstis valge aluse välja ja avastas sealt muna. Väikese ja valge. Me jäime mõlemad tükiks ajaks vait ja siis toppis ta aluse puuri tagasi. Ohwell. Kui tibud, siis tibud. Linnuraamat ei anna ka mingit eriti kasulikku informatsiooni, räägib ainult sellest, et tuleb anda pehmet ja toitvat toitu. Improviseerime? =D Aga jah, nüüd läheb 2-3 päeva, enne kui ta hauduma hakkab (kui praegu käsi puuri pista, vahib emane kätt sellise näoga, nagu ründaks ta kohe ^^), siis 18 päeva haudumisperioodi ja siis koorumine. 35 päeva pärast saavad tibud lennuvõimeliseks. Kuidas kurat nad sinna puuri ära mahuvad, see on ju nii tilluke. (Aa, ja kui keegi tahab puuri mulle laenata/anda, siis andke kindlasti teada. Läheks väga vaja XD) Esimene kooruv tibu saab nimeks Elesgal, huvitav, kas Curu tahab ta ära osta^^ I feel like mommy^-^ Ja Sephiroth on endiselt hea. Neil on endiselt liiga head lood. Kaiiifff. Homme Kaisaga linna, see väike värdjake ostab endale D&D raamatu :( Pealkirja ei mäleta, aga see oli piraatidest, laevadest ja merest. Damn it. Ma tahan kaaa :( Jõulukingitusi ootan! =D

8 November 2006

Tšalalalalalaaa

Iidmaa! Ma lähen Iidmaale! *jääb 16. detsembrit ootama* Ma teadsin, et sellel päeval juhtub midagi! 8D

Nii.

Kokake tegutseb. Kuna mulle tundus, et asi, mis suures metallpotis pesitses, ei kõlvanud süüa (kõrval panni peal olid seened - öka), tegin ma lihtsalt endale riisi. See peaks lähiminutite jooksul valmis saama. Ja siis ma lähen sööma. *kaob köögiavarustesse* Tagasi. Jaaa, kuus tundi enne magamaminekut ei ole tervislik süüa ja värki ning minu uneaeg saabub juba umbes 2-3 tunni pärast, aga milleks paanitseda, kui vähemalt esialgu on figuur enam-vähem korras ja kaalu näit normaalne. XD Jah. Midagi on tõsiselt muutunud. Elu on Lill-Lill-Lill-Lill-Lill. Ma ei saa isegi aru, mis muutus see oli, aga urrima palju on see mu ellusuhtumist muutnud ja ma olen jälle hakanud sellisest asjast, mida nimetatakse "eluks", aru saama. See on tegelikult lahe. Võib-olla on asjas süüdi Uvatha. Võib-olla see, et ma olen paljude vanade asjadega lõpparve teinud ja uut alustanud. Võib-olla oligi muutust vaja. Kui ma oma käejooni uurin, siis elujoone pealt lähevad tillukesed kriipsukesed ülespoole ja nii palju, kui mina seda ennustamise värki uurinud olen, siis see peaks head tähendama. Nad lähevad ülespoole kogu elu vältel, noh, eks ma siis pea sellega nõus olema, eks ole, kuigi ma mõtlen vahest, mis siis juhtuks, kui need kriipsud läheksid hoopis allapoole ja mul veaks kogu aeg viltu, kui nelja õnnejoone asemel ei oleks käsivarrel ühtegi, ja nii edasi, ja nii edasi. Kui masendunud ma oma olukorras siis oleks? Mul on mingi kahtlane omadus kõigest halvast päeva-paariga üle saada, aga võib-olla on seegi kasulik omadus nagu diplomaatia ning omadus inimestega suurepäraselt läbi saada. Uvatha on tore piff tegelikult. Ma ei tea, ma saaksin temaga vist absoluutselt kõigest rääkida, ta on lihtsalt sellist tüüpi inimene, aga ta ei ole muidugi taoline energiast pulbitsev kollane hull nagu mina, ma ütleks pigem, et ta on otse ülespoole minev roheline puu :P Aga päriselt ka, ta on õudselt vahva inimene ja kirjutab jõle hästi, olgu kõik kummikujumalad tänatud selle eest, et ta olemas on ja veel peale kõige rollimängur! Ja nüüd tuleb kenasti paar lõiku selle kohta, mis koolis toimus, mis ma vahepeal teinud olen jne, kui ei huvita, jätke kenasti vahele ja liikuge edasi kommentaaride osa poole, ma ootan ikka ja jälle tagasisidet, et keegi mu möla loeb ka :) Esmaspäev möödus koolikaaslasi jõllitades. Enam-vähem kõik olid endaga vaheajal midagi jubedat korda saatnud. Kõik nägid nii imelikud välja. Ja pärast kooli läksime Kaisaga linna, sinna pisikesse toredasse kohvikusse, mis Narva maanteel on ja kus on hästi imelikud pannkoogid. See on maa all. Ja me mängisime seal D&D natuke, tegevuspaigaks oli Ashi lapsepõlv... Sisaldas pika kübaraga musta nahaga ristiisadest onkleid ja lugemisoskusega kõrtsmikke^^ Tore oli. Pärast saatsin teda terminali poole ja sain suure šoki osaliseks - SAATE ARU, SEAL OLI PIFF SAMASUGUSE KOTIGA NAGU MUL ON!!! *karjub vihast* Nagu tõesti. Ma arvasin, et ma olin ainus, kes Twinkle ära ostis. :( Te ju teate, kuidas ma oma punast kiisuga kotti armastan. Teisipäeval oli kooris tore. Me joonistasime seal ja ma palusin Kaisal Ashile saapad joonistada^^ Ta ei tulnud toime, joonistas seal midagi ja siis andis mulle pildi tagasi. Ma heitsin pildile ühe pilgu ja mu nägu oli umbes selline: O_______O Ta oli saabaste asemel Ashile papud joonistanud XD Õhtul värvisin pildi ära ka, nüüd on seal nohune Miyu, harajuku-Ashi ja lillas hommikumantlis korsetiga brünett Ravaerys, kellel kasvab välja sinine juuksevärv. Hoarmurath sai sellest pildist šoki ^^ Ja täna, kolmapäeval - käsitöö - põrkepall talle püksi! Kaisa suutis oma telefoni ka ära kaotada, tubli, nagu ta on. Ja siis ma hakkasin mingit uut fanfici kirjutama. Final Fantasy on lahe, ma ei saa sellest üle^^ Elu on kollane lill :)

4 November 2006

Sügavamõttelisus

Viimasel ajal on tihti olnud selline tunne, et ma olen siin maailmas ainus kasutu ja mõttetu inimene, kelle tegevusel mingit mõtet ei ole. Ma olen teistest lihtsalt liialt erinev ja iseseisev ja ma pole siiani märganud mitte ühtegi inimest, kes mind ja minu mõtteviisi vähemalt 70-80% mõistaks. Ma mäletan kunagist Aldarioni postitust HPClubis, teemaks oli midagi hingesugulastest ja see oli midagi stiilis: - "Kuule, aga kuskil Mehhikos võib ju olla mingi vanamutt, kes mõistab su mõtteid 100%." - "Ei usu, et 100%. Võib-olla mingi 90%, rohkem kindlasti mitte." Ma oleks nõus isegi 70-80%, eksju? Keegi ei saa minust aru. Ma olen liiga imelik ja liiga teistmoodi mõtlev inimene. Mina olen see ainus veidrik, kes üritab kõigi tuju üleval hoida sel ajal, kui teised on nurgas ja mossitavad või siis vastupidi. Viimasel ajal tunnen ma end isegi inimeste seas liiga üksi, ma ei suudaks nagu enam nendega kokku sulanduda, nende stiili ja mõtteid taibata. See kõik jääb mulle liiga kaugeks. Nende emotsioonid ja sõnad, kõik see on liiga eemalolev. Mingi test väidab, et ma olen rebel. Ehk mässaja. Vms. Ma olen selle asjaga 100% nõus. You're a restless rebel with an unpredictable nature. Tegelikult on see natuke veider, et asjad nii täppi lähevad. Rebel ei ole see, et sa käid ringi lõhkiste teksade ja märkidega "Lihasööjad maha" jne. Välimus pole asi. Asi on mõtteviisis. Ma tahan kõike teha teistmoodi, paremini, uut moodi. Ma ei suuda traditsioonidest kinni pidada. Ma lähen alati välja suurimale riskile, mis võimalik ja ma tean, et ma ei kaota. Või kui kaotan... mnjah. Mul on tõesti raske leida inimest, kes mind täiesti mõistaks, kuigi ma tean, et ta on kindlasti kuskil olemas, näiteks kuskil Jaapanis või mujal kaugemal ja ka tema arutleb mõni õhtu selle üle, kas number 6 on lilla või roheline ning miks kassid on triibulised. Inimest, kes on sama paranormaalse mõtteviisiga nagu mina, usub sellesse, millesse usun mina ja võib vabalt minna riskile välja nagu minagi. Ma tunnetan alati esiteks ära kõik piirid, milleni ma võin välja minna ning kui ma läbi murran, ei peata mind mitte miski. Mulle ei meeldi, kui minust lahti lastakse. See on nagu allakukkumine. Sama on eemaletõukamisega. Mul on tõsine vajadus olla alati tähelepanu keskpunktis, teha asju paremini kui teised ning seda, et mind armastataks ja austataks. See on pisut imelik. Ma tean. Aga miks mitte? Kui see on saavutatav, siis miks ma ei või seda teha? Eriti veel, kui see lõbus on? Aga samas. Inimesed küll tegelevad aktiivselt mu ego tõstmisega, aga pilvedes hõljumine kestab heal juhul ainult mõne minuti. Siis on jälle kõigil ükskõik ja ma olen jälle väike ja tähtsusetu. Tegelikult mul ei olegi mingeid erilisi andeid. Ma ei olegi eriline. Täiesti tavaline olen, wannabe-eriline, wannabe-rebel. Minus ei ole mitte midagi teistsugust. Ma olen tavaline nagu kõik teised. Omapärane? Ei. Mitte mingil juhul. See kõik on lihtsalt wannabe. Pettekujutelm. Ei midagi enamat. Ma ei taipa poliitika mõtet, kuigi ma sobiksin ise väga suurepäraselt poliitikuks, juhtida ja teisi mõjutada mulle meeldib, tõenäoliselt oleks mul isegi edu. Aga ma ei taha. Poliitika on halb ja kuri ja selle abil saab inimeste moraalset tasakaalu tõsiselt mõjutada. Niisiis on see halb. Inimeste mõjutamine on tore ja hea ja mulle meeldib seda teha ning oma tahtmist saada, kuid see ei ole ikkagi see täiuslikkus ja harmoonia, mida ma elust otsin. Kuskil eemal on mateeria ja vaimse vaheline side ning seda ei saa kunagi leida, sest ta on lihtsalt ära peidetud ja mina ei peagi seda teadma, kuigi ma tahan. Ma olen alati üksi. See on lihtsalt paratamatus. Inimesed tulevad minu juurde, sest mul on hullumeelsed ideed, aga kui ma tahan riskifaktori liiga suureks panna, lähevad nad ära, sest nemad kardavad kukkuda. Nad peaksid ennast ja oma initsiatiivi rohkem usaldama. See tuleb kasuks. Lõpuni läheb ainult üks raudteerööbas. Teine jääb kaugele maha. Ta ei taha edasi minna. Kuigi see pole loogiline. Kogu see värk on mind täiesti ära väsitanud ja seest puruks kolkinud. Ma ei taha teada, mis mu mõistusest lõpuks niimoodi järgi jääb. Arvatavasti lõpetan ma kuskil hullumajas oma õelate maailmavallutamisplaanidega ning suren teadmisega, et ma ei suutnud midagi korda saata. Lummi ütles seda tegelikult õigesti. Surm on auhind ja kingitus elatud elu eest. Tema väärib seda. Mina ei vääri. Ma olen liiga mitme inimese elu täiesti ämbrisse keeranud lihtsalt selle pärast, et mul endal parem oleks. Miks ma peaksin kahetsema? Ei taha. Ma ei taipa enam oma jutus loogikat. Ma ei taha kahetseda ja samas olen mina tavaliselt alati esimene, kes pärast tüli vabandust paluma läheb. Aga võib-olla ma ainult teesklen. Varsti ei saa ma enam isegi aru, kas ma teesklen või on see kõik päriselt, mis toimub. Sest äkki see ongi unenägu, kus me elame ning muu reaalsus on mitmete valgusaastate kaugusel eemal. Kõik on mäng ja otsused, mis me teeme, mõjutavad seda teist reaalsust kaugemal, positiivsed otsused mõjuvad negatiivsetena ja vastupidi. Ja mõnikord me lõhume seda teist reaalsust ja siis lõhuvad nemad meie unenäomaailma, avades tee nende kahe maailma vahel ja siis vahetavad energiad ja aurad kohta. Auradest rääkides, praegu tuli mulle meelde Muhumaa kokkutulek, kus mina ja Horze istusime selle suure külakiige peal, kell oli umbes pool 12 või midagi sinnakanti, väljas oli imekaunis ja pime, mets kohises kaugel eemal, mul oli külm ja kiik kiikus hästi vähe. Ja siis me rääkisime temaga paranormaalsusest ja sellest, mis me oleme. Me rääkisime sellest, mis värvi inimesed on. Ta ütles, et ma olen oranž, kollane ja heleroheline. Ja täna ma tegin jälle mingi Blogthingsi testi, mis ütles sedasama. Horzega sai veel läbi arutletud ka see, mis värvi teised on. Peaks seda asja kunagi jälle jätkama, see on tegelikult väga huvitav. Miks ma hallist massist nii palju erinen/erineda üritan? Ma ei tea. See tundub lihtsalt õige ja inimesed ütlevad vist õigustatult, et ma olen imelik ja kahtlane ja "khm, omapärane". Ma tean küll, mida nad sellega mõtlevad, et ma tegelikult ei ole normaalne, ma olen teistsugune nagu temad ja ma ei sobi siia ühiskonda. Ma nagu sünniks mitmendat korda täiesti valesse maailma, kuskil on kindlasti koht ja inimesed, kes mind mõistavad ja kus ma saan end tunda täiesti nagu perekonna keskel, kuskil, kus on inimesed, kelle jaoks ma tõesti tähendan midagi, mitte ainult mänguasja, mille saab kõrvale visata, kui teda enam vaja pole. Numeroloogia väidab, et eelmises elus olin ma meessoost, matemaatik, elasin Filipiinidel ja mitte keegi ei mõistnud mind. Ei mõisteta mind siiamaani. Inimesed ei saa aru, kes ma olen ja miks ma olen. Ma naeratan ikka ja alati isegi siis, kui kõik on täiesti untsu läinud ja loodan, et järgmisel hetkel saab siiski kõik korda, kuni ühel hetkel saan isegi mina aru, et midagi ei anna päästa ja on aeg vajuda lõpmatusse. Mulle ei meeldi emod, sest minu meelest on nende riietumis- ja käitumisstiil naeruväärne. Sõimake nüüd, emode kogukond ja tulge mulle kallale, kuid tegelikult olete teie nõrgemad, sest te ei suuda oma tülisid ja lahkarvamusi minuga ära lahendada sõnade abiga, te peate alati kallale minema. Triin, ma sain aru küll, et sa hoidsid end täna tagasi ainult selle pärast, et teised olid ümberringi, aga kui me oleksime näiteks kahekesi olnud, siis sa oleksid mind kindlasti löönud. Ma lihtsalt ütlesin oma arvamuse välja ja see ei meeldinud sulle. Selle eest ei pea kallale tulema. Alati on sõnad olemas. Ja kui sina, väike emotsioonik, ütled nüüd, et sa oled mulle tuhat korda öelnud, et emo ei ole elu-, muusika- ega riietumisstiil ja väidad, et ma ei saa muudmoodi aru, kui ainult siis, kui mind lüüa, siis tea, et isegi siis, kui sa mind tõesti lööma peaksid, ei muuda ma oma arvamust emodest ja sinust, vaid see pigem süveneb, et te tõesti olete nõrga iseloomuga puberteeti kinni jäänud teismelised, kuidas te üldse mõtlete täiskasvanuks saada, kes teid tööle võtab, kui te niimoodi välja näete? Mitte et mind huvitaks, tänan ei, ma ei soovi kuskile ametiasutusse tööle minnes leida oma kabinetist asetäitjat, kellel on must ühte silma täiesti kattev tukk ja valge-mustatriibulised põlvikud ning kelle koti peal on fuksiaroosad lindid ja märgid "I *süda* EMO!". Triin, sa ise veel väitsid mulle, et iga korralik metalist kuulab peale metali ka mõnda muud muusikastiili, näiteks alternate rocki või midagi sellist. Tead, ei ole võimalik ainult ühte muusikastiili kuulata, mitte et mina siin midagi räägiks, minu muusikamaitse on täiesti seinast seina, Sarah Brightmanist kuni black metalini välja, muusika minu mp3-s vahetub koos minu tujude ja meeleoluga. Järelikult, emo ei saa kuulata ainult emomuusikat, emo saab kuulata ka muud muusikat ja teda loetakse ikka emoks, sest ta näeb välja nagu emo, riietub nagu emo ja käitub nagu emo. Tõsiselt viskab emolaste puhul üle see, kuidas nad sõimavad, ropendavad ja sülitavad ja ajavad siis kogu süü teiste kaela. Neil on sõbrad, aga kõik emode sõbrad on ka emod, sest nad lihtsalt ei saa muu rahvaga kontakti. Kujutate te ette näiteks piffi ja emo koos? EI? Koos on alati emo ja emo ning nende eri värvi ketsid lähevad alati koos edasi, kuni ketsipaelad sassi lähevad. Tahaks teada, mitu emo mulle nende kahe lõigu eest ülalpool kallale tuleb, väites, et nemad pole emod ja ma saan neist täiesti valesti aru, olen loll, värdjas ja idioot ning mida veel. Aga tegelikult tahan ma vaid oma arvamuse välja öelda ja kui te mind selle eest tomatite ja kartulitega loobite, siis palun väga. Ma teen teie selja taga suu ikkagi lahti ja ütlen seda kõike uuesti. Ja täna oli ülemaailmne D&D mängimise päev, see oli päris vahva, mina ja Luthien saime kuribohiga linnas kokku ja siis me läksime Viru keskuse Magic Buffee'sse ja mina sõin seal pannkooke jäätisega ja jõin šokolaadikakaod, see oli nii hea, ja siis Luthien otsustas hambaorkidega mässama hakata ja ta nägi välja nagu peenikeste puuhammastega vampiir ja kui kuriboh ütles, mis tähtpäev täna on, siis me kraamisime täringud kotist välja ja mina võtsin oma mapi ka välja ning me hakkasime D&D mängima, mina demmasin, nad olid soos ja seal olid igasugused kriipid olendid, keda ma joonistanud olin ning oma tegelast ei saanudki ma mängu tuua, nagu paraku alati juhtub. Luthien mängis Leiki tegelase Selinega (halfling;rogue) ja kuriboh mängis mingi oma bardiga, kelle rassi ma ei tea, arvatavasti mingi inimene või haldjas või midagi sinnakanti ja nad olid mõlemad talupojad, Luthieni tegelane oli tegelenud lehmakasvatusega (tal oli kaks pruuni lehma) ja kuribohi tegelane oli tegelenud kartulikasvatusega. Aga järjest iga suvi ja iga aasta hakkasid kartulisaagid hukkuma ning Luthieni tegelase lehmadel polnud enam karjamaad ja värsket muru ning nad otsustasid teele minna, sinna, kus on rohi rohelisem, päike kollasem ja vesi selgem, kuid ohhoo, nad jõudsid hoopis välja sohu, neil sai toit otsa ja nad olid suht mures ja paanikas. Ning siis tuli poolemeetristest rohukõrtest välja too maskiga haldjas, kelle kimono oli leinavärvides ja vereplekiline ning kes halas, et keegi on varastanud kuu varju ning röövinud tema kimono värvid, helesinise ja valge. Nad said tollest haldjast küll lahti, kuid peagi jõudsid nad mingi suurema järve juurde, tegid endale palgist aluse ja istusid selle peale ja triivisid järvele. Mingi hetk aga kuulsid nad ahelate kõlinat, sosinat ja vee tilkumist ja varsti tuli vee alt välja halli naha ja mustade juustega tumehaldjas, kelle keep oli kaetud veriste käejälgedega ning kes kandis kaasas ahelaid, ta silme ette oli seotud verine side ning tema pilk oli külm ja jäätav. Põhimõtteliselt uppus kuribohi tegelane ära ja ta needis toda kimonos haldjat, kes pistis ka pea vee alt välja ja sellest sai Luthieni tegelane nii suure šoki, et ta kukkus vette, aga ära ei uppunud, ent siis helistas Triin ja ma lõpetasin mängu, otsustades, et Luthieni tegelase hing sai samuti neetud ning jäi sinna soosse. Tegelikult oli see suht hea impromäng, vähemalt minu arvates, arvestades seda, et plotti ega muud mul polnud ning ühe mängijaga (kuriboh) polnud ma kunagi varem koos mänginud. Aga tegelikult oli tore ja võiks veel teine kordki, eks ole? Sest D&D on hea? Ma mäletan, et kunagi ammu sai inimeste käest küsitud, kuidas nad mind ühe sõnaga iseloomustaksid. Sain kaheksateist iseloomustust, rohkem pole viitsinud ega jõudnud küsida. Olgu see nimekiri ka siin siis ära antud. Ma olen suht kindel, et vähemalt osad neist on naljaga pooleks. :P 1.) öö 2.) kahtlane 3.) nummi 4.) tuli 5.) musi 6.) emane 7.) kahtlane 8.) omapärane 9.) teravahambuline 10.) omapärane 11.) tupsu 12.) energiline 13.) raamatukoi 14.) peegel 15.) anime 16.) omapärane 17.) roostes vikerkaar 18.) energiline 5. on Aldarionilt, jah kullake, mina sind ka. :P Energiline... Mm mingil viisil ikka. Aga võib-olla on see ainult mask, mille taha ma end peidan, et te midagi aru ei saaks, kes ma tegelikult olen? Oletame, et ma olen jäämägi näiteks. Pisike osa minust on väljas, vee peal ja ülejäänud osa on vee all. Sinna vee alla pole keegi veel jõudnud minna, enamus inimesi on tutvunud ainult veepealse osaga. Tegelikult huvitaks mind ennastki, milline see jäämäe veealune osa on. Aga mulle meeldib õudselt Sillu blog. Ta kirjutab sellest, millest mina mõtlen. Hmm, ja see oleks eriti huvitav, kui mina kirjutaksin sellest, millest tema mõtleb. Aga ma ei usu seda. :P "Ma mõtlen, et tahan Saaremaale minna, merele ja muidu ka, aga ma armastan Tartut, Tartus on inimesed, minu maailm. Ema, miks sa aru ei saa, et praegu on minu aeg teha lollusi, valida oma mõtteid ja välimust. Ma ei taha olla nagu teised, ma ei tahagi jätta endast kena ja korraliku noore neiu muljet. Ma tahan lihtsalt joosta kiiresti, ma suudan kuhugi ka jõuda, kuid see pole praegu minu jaoks oluline, peaaegu mitte miski pole. Vaid inimesed ja see et mu tänane päev on sama pöörane ja üllatusi täis kui kõik mis olnud ja ees. Ma ei taha koolis läbi põruda ja ma luban, et ma ei teegi seda, aga ma ei saa ka midagi parata, et minu eesmärgiks pole rõõmsad ja rammusad matused. Mul on elu ja põhjust elada. Ja maailma lõpus on kohvik, seal saame kokku niikuinii ja siis võtame paar pudelit veini ja tsillime kuskile edasi.- mitte keegi ei tohi mulle öelda, et ma elan valesti, te võite mulle nõu anda, aga ma otsustan ise, ok?" See lõik on nii geniaalne, ma ei saa, Sillu, sa kirjutad megahästi ja just sellest, millest mina mõtlen! "Mul on teoreetiliselt kõik olemas, aga ma tunnen end nii tühja ja üksikuna, nagu mul polekski mitte midagi. Ma ei taha surra, aga ma ei taha elada ka. Üksindus on hirmutav, eriti siis kui su ümber on nii palju inimesi. Tahaks et keegi mind kuhugi kaugele ära viiks, ma ei tea kes või kuhu, tahan olla üksi, koos kellegagi, kellega ma saaks üksi olla. Pool minust on otsekui surnud, ta ütleb et mu elul ei ole mõtet, aga see on vale. Ma olen lihtsalt omadega põhjalikult kokku jooksnud. Ma vajan midagi, mingit muutust, paremuse poole. Mul lihtsalt ei ole enma mingeid eesmärke muidu. Ja ma elan kinnisideede nimel. Aga mul pole neid, praegu. Mul on mu vanematest kahju. Pange keegi mulle mõistus pähe. Või päästke mind lihtsalt ära. See oleks positiivne." "Ma ei saa aru, kuidas on v6imalikolla seesmiselt nii kokkuvarisenud ja samas edasi elada. Ma parem ei m6tle selle peale, ma ei taha jälle kokku vajuda nagu eile 6htul." Sillu, miks me sellised oleme? Kas see saab tõesti kõik ühel päeval läbi ja siis on maailma lõpus kohvik ja siis me võtame paar pudelit veini ja tšillime kuskile edasi? Ma tahaks tegelikult praegu täiega Tartusse minna, nii kahju, et ma vaheaja täiesti suvaliselt mööda lasin, mitte midagi mõttekat ei teinud ja ainult joonistasin ja lugesin ja kirjutasin ja sain mingite inimestega kokku. Aeg lendas liiga kiiresti mööda, homme on juba pühapäev ja mul ei ole kudumise proovilappi ega kampsuni lõiget, Ravell lööb mu maha, aga see on kõigest käsitöö, täiesti mõttetu tund, kus me õpime kasulikku ainult algklassides, sest kui ma üldse kunagi enda jaoks midagi käsitsi teen, siis ma õmblen, sest õmmeldud asju läheb rohkem vaja kui mingeid isekootud sokke ja mida iganes. Selline tunne, et vaheaeg on juba terve kuu kestnud ja nüüd taipan alles mina, et see käes on ja juba homme läbi saab, kuigi puhata tahaks veel ja veel, hommikuti on kohutavalt mõnus kell 10-11 ärgata ja õhtuti kaua joonistada ning kuulatada, kuidas terve korter on vait ja mingit lärmi pole kuulda, ma olen ainus, kes on ärkvel ja kuidas pliiats kahiseb paberil ja veab sinna jooni. Joonistamine on nii tore, ma armastan seda, inspiratsioon tuleb lihtsalt otse pliiatsilt paberile ja on seal, aitäh Luthien, see plaat, kus peal on Diablo II ja Sephirothi lood, see on nii mõnusalt inspireeriv ja tänu sellele just mu pildid tekivadki, need uuemad, horror stiilis, neid on nii tore joonistada ja mõelda, et ma panen kõik oma emotsioonid sinna sisse, sest ma tõesti usun, et kuskil kaugel on Eremoth ikkagi olemas, sellisena, nagu ma olen ta mõelnud, koos Eshreemeni ja El Rexuse ja Idapoolsete maade ja Centauriaga, ning et kuskil on Sampdoria, maa, kuhu lähevad inglid pärast surma, ning et tegelikult on olemas maagia ja ühel päeval on see tavaline elu komponent nagu bard kõrtsinurgas kaminale kõige lähemal asuval toolil? Ja et siis kuskil teises nurgas istuks üksik rändur, kelle hinge mitte keegi ei mõista ja kes ei suuda kunagi saavutada seda, mida ta tahab ja keda keegi ei tunne, sest ta ei soovi tuntust, ta otsib vaid inimest, kes teda täielikult mõistaks ning kellega ta saaks oma elu jätkata, tal on oma unistused, need on sügavad ja tundelised, kuid ta teab, et need ei saa kunagi teoks, sest ta on ise oma elu ära rikkunud kogu selle unistamisega ja nüüd otsib lihtsalt seda, mis elu mõte tegelikult olla võiks. Huu, mul on vist mingi grafomaania või midagi sellesarnast, ma lihtsalt ei suuda kirjutamist lõpetada.

1 November 2006

Ma ei tule enam tagasi...

*;*;* Lumi varjab mu ripsmed Ma olen pimedas, kaitstud Siin on tühjus, siin on ohutu... Ma ei näe midagi ja ei taha näha Kõik karjub ja hõikab ning mina ei hooli Ma olen üksi, nii on parem... Ja ühel päeval, kui päike enam ei tõuse Päeval, mil kõik meie sõbrad on surnud On järel vaid tühjus ja mina *;*;* Jah. Mellu kirjutab. Vintsu mäng oli tore tegelikult. 4.11