5 February 2007

There is nothing but silence now...

Täna oli Prantsuse Revolutsiooni ülekoolilise testi järeltöö. Direktor on eriti tauno, tegi täpselt sama töö :D Oopkaup muidugi ütles seda meile ja kogu klass õppis vana töö järgi ning arvatavasti parandasid kõik viitele või midagi. Mul ei tulnud ainult üks asi meelde, sellest hoolimata peaks siiski viie saama, sest muu oli õige ^__^. Aga aitab koolist. Pärast tunde läksime Kaisaga kunstikooli, jõudsime küll pisut vara kohale. Näitasin talle oma töid ja teiste omasid, see natüürmort on endiselt hästi äge. Korraga otsustas piff, et ta ei julge enam seal olla ja läks alla tagasi raamatut lugema. Õnneks mul väga igav ei hakanud, sest Gudrun chillis ka seal ja ta isa pildistas meid. Näitasin talle ka oma töid ja tema minule enda omi, ta joonistab neetult hästi ikka. Siis algas autasustamine, alguses räägiti mingit hästi pikka juttu teemal, kuidas aastad ikka mööduvad ja mida nad muudavad ja kui tore on see, et ikka joonistada tahetakse ja kuidas nii lahe töödes neid punkte jagada on. Siis algas autasustamine, mina sain kaks auhinda - parim praktiline töö ja 2. koht oma vanuserühmas (seal ainult kaks tükki oligi - 8. ja 11. klass). Parima praktilise töö eest sain karbi Derwenti metallipliiatseid ja 2. koha eest suure karbi Sketching Collectioni pliiatseid, seal on 8 erinevat sütt, 1 grafiitpliiats ja 6 harilikku + veel mingid kaks tavalist harilikku, 4 ookri-pruunikarva pliiatsit (erinevad ikka ^^), valge pliiats, kustukas ja teritaja. Metallic pliiatseid on 12. Mind hakkab tõsiselt hämmastama, kust nende pliiatsite ostmiseks raha võetakse, Derwent teeb ju kuradima kalleid pliiatseid... Gudrun sai Derwenti värvipliiatsid *on kade* Kuna Ravell ei viitsinud ise kohale tulla autasustamisele, pidin mina ka tema auhinnad koju tarima. Tema sai bloki A3 joonistuspaberit, karbi sütt, hariliku, kaks pintslit, kaks markerit ja diplomi. Muig, mina tulin kõige rohkemate auhindadega koju, olgugi, et osad ei kuulu minule, aga pohh. :P Uhke tunne on ikkagi. Selle suure kodutöö sain tagasi, aga kohapealne praktiline töö (see, mille eest siis ka diplomi sain) pidin sinna jätma, see läheb vabariiklikule näitusele. Natuke kahju on küll seda veel sinna jätta, see pilt tuli nii ilus ja ma joonistan väga harva mustvalgelt. Loodan, et saan selle varsti tagasi ja siis riputan selle oma toa seinale näiteks. Nightwish - Kuolema Tekke Taiteilijan 24. veebruaril on piknik Pronkssõduri ees XD Nii tore oleks jälle Goblinit näha (kas Dani tuleb ka? Ja veel keegi?), ma tulen teid vaatama ja liitun ehk teiega. Muffineid võin ka küpsetada. :P Aga varsti on sõbrapäev, kui Ravell mul kolmapäeval veel viltida lubab, siis ma hakkan pisikesi südameid tegema ja kingin neid teile. Oma 30-40 tükki peaks kindlasti tegema, siis saab vähemalt lähimale tutvusringkonnale ära kinkida... Jõulumuffinite lubadust pole ma siiamaani täitnud, aga ehk saab selle veebruaripiknikul heastada. ^^ Teie, kes te jõulukingitusest ilma jäite ja kindlad olete, et te seda väärite - ärge muretsege, ilma te ei jää. Mul pole lihtsalt olnud võimalusi-raha-aega oma ideid teostada, sest tegelikult on mul kinginimekiri paigas juba novembri algusest. Mis tuletab teravalt meelde pisiasja, et ma olen Akat näinud, aga pole talle kinki ikka veel teinud. Kaarte te ka enam ei saa, ma ei viitsi enam joonistada. Üks Jõulud 2006 pilt mul küll on, aga ma jätan selle vist endale. Mälestuseks. Muide, kes minu joonistusblokki (see pisike A5) üht ilusat pilti alustas? See kujutab mingit goblini-laadset elukat kaljude vahelt välja piilumas, ja tal on armsad sarved ja toredad pikad kõrvad. See pilt on pooleli, ma nii tahan, et keegi selle ära lõpetaks, aga ma ei tea, kes selle tegi. Arvatavasti on ta sinna ilmunud Vintsu sünnipäeva ajal, sest siis olid mu joonistused laua peal laiali ja neid vaadati. Pildi alla on kirjutatud "Joshimastah" vms, kes omaks tunnistab? Ja ma loodan, et pilt jääb ka edaspidi minu valdusesse, aga omanik võiks selle ära lõpetada. Süüdi on tõenäoliselt keegi meie öisest D&D seltskonnast - Sven (dunno, minu meelest on tal pisut teistsugune stiil, aga kes kurat teab), Azelor (hmm, viimati ta veel ei osanud joonistada), Mihkel (kas Mihkel oskab joonistada?), Henrik (ta oskab goblineid joonistada?), Kadikas (Kadikas joonistab?), Jocke (Jocke joonistab?), Vintsu (mitte tema stiil), Mina (no way). Kahtlusaluseid on piisavalt, detektiiv alustab tööd. Mu kiisu on hästi tore. Ta on mulle väga kallis. Kui ma peaksin kunagi ära kolima, võtan ma kaasa ainult neli asja - oma toa mööbli, vaiba ja tapeedirulli (meil on seda roosat tapeeti veel) ning kiisu. Ta on praegu armsalt unise näoga ja vahib mind, kõrv lontis ja üks kollane silm pooleldi avatud, teine kinni. Tal on armas roosa nina ja kenad pikad valged vurrud. Ja ta paremast kõrvast on tipu lähedalt pisike tükk puudu. See teebki ta eriliseks. Ja tal on armsad pisikesed kihvad ja paremal pool ühel igemel on juba mitmendat aastat pisike pruun täpp, ema arvab selle kohta, et ilmselt oli seal mingi kuuseokas või asi. Nüüd vaatab ta mulle otsa ja ma sügan teda kõrva tagant. Ta keerab end minu vasakule käele magama ja varsti läheb kirjutamine raskeks. Ta toetub seljaga laua ja mp3 peale ja lamaskleb mp3 juhtme otsas, tore nagu ta on. Ta surub küüned õrnalt mulle kätte, tõmbab neid vahepeal välja ja surub siis uuesti sisse, nagu teeks pesa. Ja tal on kõrva taga hästi pehme karv, ilmselt pidevast kõrvasügamisest. Ja ta ei ole sellise pleekinud karvaga. Ta on ilusa särtsaka punakasoranži karvaga, just selline paras vahepealne, mitte liiga punane ja mitte pleekinudkollane. Ta on lõua alt valge ja parem põsk on samuti osaliselt valge naug ninagi, rind ja kõhualune on ka valged ja tal on valged sokid jalas. Ning ta on triibuline kena kiisu. Tal on ilus ja korrapärane karv. Mulle meeldib teda kammida, sest siis hakkab ta nurruma. Praegu nurrub ta ka ja pilgutab mulle oma ilusaid kuldkollaseid silmi. Ma mäletan, et kui ma väike olin ja esimeses klassis käisin, oli mul kombeks öösel endalt tekki maha visata ja siis mul ei olnud veel viirpapagoisid ja mu toa uks oli öösiti lahti. Kiisu käis hästi tihti öösel minu juures ja ta soojendas mu selga. See oli hästi armas. Ma igatsein neid suvepäevi ja -öid, kui ema Muugal oli ja tükk aega koju ei tulnud. Mul oli siis nii hea olla, mitte kedagi polnud kodus ja ma magasin öösel jälle lahtise uksega poole päevani ja vahel tuli isa korraks koju, tõi mulle raha ja oli ainsaks külaliseks nädala aja jooksul. Ema isegi ei hoiatanud ette, kui ta ära läks. Ta lihtsalt läks ja jäi kauaks. Ma istusin päev läbi kodus arvutis, mängisin vahest Harvest Mooni, kirjutasin oma raamatut ja joonistasin. Ma ei käinud vist üldse väljas, ei tegelikult, ühe korra käisin keset ööd Stroomi rannas ujumas ja see oli lahedalt creepy ja värki. Mulle meeldib öösel rannas. Lainete kohin ja kergelt niiske liiv ja külm tuul. Ma armastan merd ja ööd. Ja kasse. Ja soojust ja oma uusi Derwenti pliiatseid. Kui kunagi jälle maikuu tuleb, siis ma lähen õhtul jälle mere äärde ja istun seal rannavalvuri tornis, kus harva käiakse ja vaatan loojangut ja neid langevarjusarnaste asjadega lendajaid vahuste lainete kohal. Liiv on külm ja hea ja tuul on jahe ja lõikav, ajab kõrvad punaseks ja kipitama ning juuksed sassi. Ja siis ma istun, pruunikasoranži kaanega kaustik käes ja kirjutan sinna oma raamatut edasi. Tegelikult tahaks juba võimalikult ruttu mere äärde. Ma olen Stroomi täiesti unarusse jätnud ja ära unustanud, seal on tegelikult nii hea, eriti see mets ja kuidas kõik sujuvalt männimetsast üle liivarannaks läheb. Võiks minna juba märtsis, siis on piisavalt soe, et natukenegi kauem mere ääres olla ja vaadata neid väheseid inimesi, kes seal jalutavad. Kui jalutavad. Eriti lahe oleks minna hästi vara hommikul, nii 5-6 paiku, siis ei ole seal mitte kedagi. Aprillis-mais hakkan seal hästi tihti käima. Suvel muidugi ka. Ja ma lubasin Triinule, et lähme temaga kunagi Stroomi randa pildistama ja vanu aegu meenutama. Kui ta digikas ja pleier seal ära varastati. Tule minuga kunagi mere äärde. Siis me võiksime seal niisama istuda, täiesti niisama, ja pärast läheksime minu juurde ja jooksime seal kuuma teed, sest veebruar on külm ja jäine. Tule, päriselt ka.

2 comments:

Erlessa said...

Tead Mellu, sa mõtled õigetest asjadest, umbes samadest, kui minagi...

Mere ääääärdeeeee.... *niu*

Melian said...

^__^;