30 March 2007

Oh joy

Nädal on möödunud enam-vähem normaalselt. Ma olen saanud natuke kirjutada. Muutsin viimase (mitte lõpuviimase, vaid praeguse viimase) peatüki ära, sest ta ei meeldinud mulle. Lugu läheb edasi ja ei lõpe veel nii kiiresti, nagu ma planeerinud olin. Samuti hakkasin juttu läbi lugema. Jõudsin 25. peatükini, enne kui arvuti kokku jooksis. Ma avastasin, et kuigi ma olin varem arvanud, et alguspeatükid on paremad (mäletan, et mulle kunagi väga meeldis see stiil, kuidas ma kirjutasin), siis praeguseks on arvamus täiesti vastupidine. Esimesed 10 peatükki on crap. Lugu ei juhi eriti kuskile, okei, tegelikult juhib, aga mulle ei meeldi viis, kuidas ta seda teeb. Aga see läheb paremaks. Nii et kui viitsimist on, siis kindlasti ka 10. peatükist edasi lugeda, sest 25. on juba päris hea. Kokku on praegu 58 peatükki. Ja ma arenen. Kirjutamine rokib! Telekas oli mingi saade ülekaalulistest. O_o Come on, seal on mehed, kes kaaluvad nii 200-300 kilo. Appiii! Kas neil endal ei ole vastik ennast vaadata? Nagu... Rasvavoldid ripuvad igalt poolt alla ja kui liiguvad, siis meenutavad nad pigem gorillasid kui inimesi. Hiigelgorillasid. Ja see on kõik selle pärast, et nad on söögist sõltuvuses. Üks mees seal rääkis, et ta kujutab süües ette: see on inimene, kes on talle halba teinud, ta sööb ja närib teda. Homme kell 12 tulevad Karya ja Terry siia. Ma teen neile muffineid ja üritan üle tüki aja jälle DM-ata. Viimati mängisin Akaga, talle oli mäng meeldinud. :D Lutuga mängisin ka vahepeal, aga seekord demmas tema. Puu sees oli jõuluvana. Haha, see oli nii hea impro. Akaga tehtud mäng oli ka impro, aga see oli leet impro. Ma lasen neil umbes veerand viieni siin tšillida ja siis ajan nad välja ja lähen ise kaasa. Balti jaama ja sealt Tartu rongi peale. Joke tuleb ka, w00t :) Aka sünnipäev on, sinna tuleb mingi kamp inimesi ja me küpsetame Uru katusel vahukomme. Vähemalt selline on Aguri plaan. Ma viin Agurile ka ühe muffini, ta on selle täiesti ära teeninud. Akale ka. Täna saime eksamite kuupäevad teada. Vene keel on 25. ja matemaatika 29. juuni. Enne seda on meil kaks vaba päeva - 24. ja 28. Mul on meie klassi japanistidest kahju, neil on 28.-l Soomes mingi japooni kontsert, ma tahaks teada, kuidas nad järgmisel hommikul kella 9-ks eksamile jõuavad :D Animetuju on, aga animet ei ole. Varsti on PR filmiõhtu, kas keegi sinna animed ka toob? Sven (vist!) lubas 7 Samuraid tuua, see pidi väga hea film olema. Täna käisime emaga Abakhanis ja ostsime hunnikus rohelist riiet Jüriöö kleidi jaoks. Alusseeliku riie on hele, peaaegu salatiroheline ja pealiskleidi riie on mõnus tumeroheline, selline sügav, hea ja rahulik. Ostsime ka paela ja pärleid, sest varruka- ja kaelusekandile tuleb tikand. *sigh* See töö saab raske olema :/ Ma teen seeliku asemel käsitöös kleidi. Kodu, kodu, kodu. Ma peaksin koristama. Homme on Tartuu... ^^ Lummi lubab mulle kaklevaid mehi näidata. Hoar, Deira - varsti. Varsti saate lugeda. (:

25 March 2007

Joonistatud valge puu

Heihoo taas, üle pika aja. Vahepealne on möödunud kodus istudes ja haige olles. Vahepeal käisin siiski ka väljas juukseid tuulutamas, et linnud sisse pesa ei teeks. Neljapäeval nägin juba Uvathat. Vahetasime kingitusi ja puha. Sain talt väga laheda isetehtud koti, millel on kaks madu peal. Algselt pidi see olema pliiatsikott, kuna "kõik inimesed kinkisid mulle väga palju pliiatseid", aga ta läheb kasutusse hoopis larpikotina, sest ta on armas ja praktiline. Võrukad on kummalised, nad veavad banaanide peale kihla. Uvatha sõbranna (kurat, jälle ma ei mäleta ta nime) pildistas minu palvel mu armsaid saapaid ja ma saan loodetavasti pildi varsti kätte, Roger tahtis näha. Siis läksin koju ja põdesin edasi. Reede hommikul sain silmaarstile. Eelmisel õhtul oli nimelt silmast hakanud mingit imelikku ollust tulema. Ma arvan, et asi võis olla selles krohvitükis, mis mulle Laukas silma kukkus. See tuli küll välja, aga mingi tükk jäi ilmselt sisse ja otsustas põletikuks hakata. Merike vahtis mu silma igatpidi mingite imelike asjade ja lampidega ning kirjutas siis tilgad välja. Seal kliinikus oli nii valge olnud, et läksin pärast majast välja ja valele poole. Kui ma kuskile Vase tänavale välja jõudsin, jõudis kohale, et midagi on ikka väga viltu. Joke ütles ka, et nagunii lähed kogemata pimedast peast vale ukse taha, leiad eest kena hambaarsti ja see tõmbab su valutava silma välja. He...hehe. Reedel võtsin ma iga tunni aja tagant silmatilku. Laupäeval kahanes kordade arv iga kahe tunni järele. Käisin vahepeal korraks väljas, sain Aldarioniga kokku ja andsin talle sünnipäevakingi üle. Puu. Joonistatud puu. (Aldy, ära pane tähele, see puu lõhnab natuke juukselaki järele, sest mul pole kodus tavalist lakki, millega söejoonistusi kinnitada. Loodan, et sellest pole midagi.) Aldy pildistas mind, see oli freaky. Mingi hetk tilkusid sinna kohale ka teised slytherinlased (neil oli nimelt kokkutulek) ja Hanna saabumisega läksime me lahku. Hanna juuksed näevad praegu muide väga ilusad välja, selline tore ja energiline sinine toon on. Siis tulin koju, avastasin, et mul pole võtmeid, konsulteerisin emaga ja sain võtmed Kristiine keskuse ees kätte. Kodus asusin joonistama. Mul ei olnud Hoarile ja Danile nimelt ka kinki. Ma joonistasin neile kaks puud. :D Kui originaalne. Kaks ühtepõimunud puud. Ja kinnitasin sama Garnier' juukselakiga. Neljaks läksin Olde Hansasse ja seal oli mingi ilge läbu, millest ma midagi ei mäleta. Erlessa tahtis aknast alla hüpata ja Goblinil oli jälle see geelisoeng. Ning Crox ja Ca La olid nii täis, et hakkasid Aman Elestile uusi reforme kirjutama. Mõned neist: * Suur pronksist(mahatõmmatud) kullast kuninganna kuju pealinna * Prostitutsioon riigi kontrolli alla * Homoasi seadusevastaseks * Max. laste arv: mitteaadlikel 2, aadlikel 10 * Krim'tega rääkimine on õnnistus, mitte kuritegu * Sa'te on ilus, hea, tark, maailma parim! Meie rahva ISA * Sa'te 100 m kõrgune hõbekuju keset Elesgali * Nimetu pesitseb iga nädal erinevas maakonnas ja suhtleb elanikega * Veidrikud sõjaväkke või sunnitööle Nad olid täis, muud midagi. Need ei lähe täitmisele. Vähemalt mitte enamus neist. Kuigi see tänane õhtu pani mind juba kaaluma, et kas ma üldse vajan nõukogu... IG sai palju asju räägitud ja mind tahetakse veel rohkem tappa. Väga lahe. Tulin läbi linna koju, lugesin "Jumalaema kirikut Pariisis" ja kaifisin seda raamatut. See on tõsiselt hea. Mind häirib viimase aja noorte omaloomingu juures lausa kohutavalt see, et ei kirjeldata mitte ümbrust, vaid hoopis tegelaste RIIETUST. Halloo, kas enam madalamaks saab minna? Riietust kirjeldatakse väga täpselt ja detailselt ning tegelaste iseloomudele ja ümbrusele ei pöörata üldse tähelepanu. Noored kirjanikud, see häirib! Kui ma küsisin kord kirjutajalt loo mõtet, sain ma vastuseks järgmise: "Selle loo mõte? Mõte on selles, et mulle endale meeldib seda kirjutada ja ma naudin seda." See ei olnud just vastus minu küsimusele, vaid pigem see, et miks seda kirjutatakse... Tsiteerin veidi seda juttu: "Ma ju jagan seda nelja teise tüdrukuga. Esimesel silmapilgul jäi mulle koha silma tüdruk kellel olid süsimustad juuksed, must pluus ja valged püksid. Jalas olid tal ühed väga armsad mustad papud. Teisel tüdrukul olid tavalised punakas-pruunid juuksed ja tavalised teksad ja pusa. Ta oli hästi lõbus ja viskas koguaeg nalja. Tema oligi see kes minuga rääkima tuli. Kolmas tüdruk oli blond, rohekate silmadega ja tal olid ikka tõsiselt napid riided. Ma imestasin, et miks ta üldse riideid kandis. Ta oli endale selga pannud vaevalt-vaevalt üle tagumikku ulatuva seeliku. Muuseas, seelik oli must ja selle tagumikku peal oli kellegi valge käejälg. Võõh. Peale oli ta mingi teksavest mille all polnud mitte midagi. Huuled olid tal veripunased ja ta näol oli vähemalt tonn meiki. Jube. Neljas tüdruk tuli paar minutit peale teisi. Kohe sisse jõudes läks ta üheainsa nari juurde ja ronis teisele korrusele. Tundub, et tema on see nii-öelda nohik. Kuigi ta välimusel polnud mitte midagi viga. Tal olid pruunid lühikesed juuksed, teksad ja kollane teesärk. Praegu on kõik(peale selle `nohiku´)välja läinud. " Ta ei kirjelda inimeste iseloome, esmamuljet neist. Ainult riideid. Autor on Eilonwy Intekast, kui kedagi huvitas. Nagu tõesti. Nüüd tuleb natuke väga kadedat juttu, nii et kui ei taha lugeda, siis ma ei sunni ka. Lisaks sellele, et inimene kirjutab meeletute kirja- ja stiilivigadega, kirjutab ta halvasti. Ta paneb üles oma suvalisi katsetusi, mida ta kunagi lõpuni ei vii ning mis on üldjuhul alati täpselt ühesugused: rikaste vanemate tütar, kellele ei kehti mingid piirangud, kes suitsetab, joob ja paneb iga päev läbu ning keda kõik tahavad, kuid kellel ei ole ühtegi tõelist sõpra, kes on salaja armunud ilusasse brünetti poissi ja kes saadetakse internaatkooli, kus see ilus brünett poiss hakkab hoopis mingit mõrda sebima. All the happy ending. Mingi hetk jääb jutt toppama ja ei lähe enam edasi. Ja selline asi saab foorumis tohutult kommentaare ja väiteid, et see on lahe, vajab ainult natuke arenemist ja sobib suurepäraselt lugemiseks. Mulle meeldis vahepeal noori kirjutajaid omapoolse konstruktiivse kriitikaga abistada, kuid sellest polnud eriti üldse abi. Muidugi on erandiks Avril, kes sai ilge kriitikalaviini (andesta, armas, veel kord), kuid ta kirjutas proloogi ümber ja nüüd on see täitsa pädev. Loodan, et ta jätkab oma jutuga kunagi. Aga üldjuhul, kui ma olen midagi kritiseerinud, öeldakse mulle vaid aitäh ja jätkatakse samade vigade tegemist. Ja kurat, mitte ei saada selgeks seda, et peale EI OLE ajaline määrus, pärast on. Ei ole olemas "peale kooli" ega "peale tunde", on "pärast kooli" ja "pärast tunde". Ja nii edasi. Kõige kadedamaks teebki see kommentaaride sadu, samal ajal kui minu jutule, mis on (vähemalt üldjuhul, sest grammatikareegleid ma tunnen) ilma kirja- ja stiilivigadeta ning päriskorralik, langeb osaks ainult mõni kommentaar kuus ja kui ma uusi peatükke üles panen, pean ma tihti kaksik- ja kolmikposte tegema, sest vahepeal lihtsalt keegi ei kommenteeri. Alguses olin ma kindel, et asi on selles, et ma panen juttu üles blogi, mille link on mõndadel teada ja foorumisse pandavad peatükid on pärisjärjest maas, kuid enamus luges juttu ikkagi foorumist, mitte blogist ja see ei saanud põhjuseks olla. Kommentaarid, mis ma saanud olen, on küll alati positiivsed, kuid mittemidagiütlevad. Ei küsita midagi tegelaste ega edasiste sündmuste kohta, öeldakse lihtsalt, et täiega hea jutt ja ongi kõik. Lisaks veel mingi kollane plärakas, mis tahab end smailiks kutsuda. Ja see on kõik, värdjad, kõik! Mitte midagi rohkemat. Ei ühtegi grammi konstruktiivset kriitikat. Ja ometi on lugejad vaimustuses, kuid kuna mul on pidev tähelepanu- ja tunnustusnälg, siis mulle lihtsalt ei piisa kahest-kolmest kommentaarist kuus. Närvi ajab, raisk. Aurorat ma ei kadesta. Ta kirjutab tõesti hästi ning on oma kommentaarid ka ära teeninud. Kahjuks kirjutab ta harva, sest tal pole eriti aega, aga see-eest on produkti kvaliteet lihtsalt suurepärane. Samas, äkki on asi žanris? Mina kirjutan dark fantasy sugemetega juttu, samas, kui enamus ülejäänud juttudest seal foorumis on just sellised, nagu ülalpool näitena toodud: rikas-tibi-läheb-internaatkooli. Ja võib-olla eelistab tänapäeva noorus just sellist nö. noortekirjandust, kus probleemid ja olustik on tänapäevased. Ma peaksin sellega lihtsalt leppima, kuigi mulle on mitu korda öeldud, et mu jutt on väga hea ja ma olen lihtsalt geniaalne kirjanik. Tegelikult on suur osa "Kuust ja Tumedast Maast" inspireeritud Elesgali larpidest, sest kus sa mujal ikka intriige näed kui mitte seal. Tõelisi intriige. Troonipärimine, sugulussidemed, mürgitamine, salakaup... Mida iganes. See on lihtsalt liiga vahva. Aga noh, eks need, kes lugenud, teavad. Ja kiidavad. Hoar ja Deira käisid mulle mõned kuud tagasi pinda, et ma neil oma juttu lugeda laseks. Ma ei julgenud ja arvatavasti tegin õigesti, sest siis ei kirjutanud ma veel hästi. Nüüd tuleb juba päris hästi välja, ma keskendun tegelaste emotsioonidele ja ümbrusele. Raamat saab varsti valmis. Siis lasen ma neil seda lugeda, et nad näeksid, kui palju ma arenenud olen. Ja muide, peategelane sai nime prantsuse keele õpikust, mitte kuskilt mujalt. (: Lihtsalt neile, kes mingit seotust ühe teatud inimesega kahtlustavad. Vastus on ei. Kirjutamist alustades ma isegi ei teadnud tolle tüübi olemasolust. (Hoar ja Deira, jätke see lõik siin meelde, sest kui te lugema saate, ei vasta ma enam mingitele küsimustele seoses nimedega.) Varsti, see aeg on varsti. Nüüd on tekst kenasti lõigutatud, et arvutiekraanilt parem lugeda oleks. Räägin vist veel natuke Karyaga ja kaon siis magama, tegelikult on praegu juba uus päev. Ema ei ole kodus, ta on kusagile kadunud. Olge tublid.

21 March 2007

"Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. kõik ümberringi näivat imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.
kui sa midagi tahad, aitab sind selle saavutamisel salamisi kogu maailm." Dana, sa oled lihtsalt geenius.

"Olen puu." - "Olen elf!"

Neetud, ma olen haige. See on kuri. Väga kuri. Paha samuti. Selle tõttu lükkub Hullumaja LARP edasi 6. aprillile :/ 31.-1. on nii Aguril kui ka Kadikal tegemist ja siis võtsingi järgmise nädalavahetuse. 6. on muide vaba päev, siis on suur reede. Minu kätte kogunes juba 50 krooni mängumaksu, ei ole tarvis muretseda, see on kindlas kohas. Uuesti maksma ei pea. :D Kahjuks ei saa Dru ja Gert 6. aprillil tulla, aga no, me teeme siis Hullumajast seeria XD Hea algus GMikarjäärile, mis? Aga aitab kaeblemisest. Ma saan oma asjad korda. Kõige hullem on praegu see, et iga kord, kui ma pead vähegi liigutan, tabab kukalt võigas valu ja isegi, kui ma hommikul oma pea vastu lampi ära lõin, oli valu kuklas tugevam. Masseerimine eriti ei aita. Kaelaradikuliit? :/ Ei tea nüüd... Kurk on ka valus (täna lõpetasin ma neelamise) ning nohu ei lase korralikult midagi öelda (laulmisest rääkimata!). Pean leppima mõmisemise ja plokkflöödiga. Loodan siiski Hoari sünnipäevaks enam-vähem terveks saada, Olde Hansasse tuleb vahva seltskond kokku ja süüa saab seal ka hästi. Tegelikult peaksingi saama, eile õhtul oli palavik 38,8 kraadi (vahepeal võis vabalt ka rohkem olla) ja täna hommikuks oli langenud 37,1 peale. Aga siis palavik tõusis ja nüüd on 37,4 kraadi. Kuna neelamine on praktiliselt võimatu, olen täna söönud neli võileiba, joonud mõned tassitäied karka-, kummeli- ja vaarikateed, ühe tassipõhjatäie keedetud mustsõstraveini (öka, see polnud üldse hea - maitses nagu siirup ja nägi samamoodi välja ka), mille tulemusel mu köök lõhnab ise nagu pudel toda veini, tarbinud ebaloomulikus koguses C-vitamiini kuulikesi ja piparmündikomme. Süüa tahaks, aga ei jaksa ja neelamine... Sellest ma ei räägi. Curunir soovitas mul juua ingveri- ja kummeliteed, täna lubas ema neid osta. Lisaks sellele lubas ta veel tuua apelsinimahla (greibiseemnetilgajook - yay!), piparmündikomme ja šokolaadi. Viimati sõin ma šokolaadi laupäeval. Tõsine puudus juba sellest :/ Kui teate veel midagi soovitada, mida ma tarbinud pole - andke aga teada. Paranemine on hetkel väga oluline. Täna tuli Agur msnis rääkima, et tal oleks projektikirjutajat vaja. No, ma lubasin aidata, ma pean ju kuidagi Vaigamaa omadele kasulik ka olema. Et me siis hakkame projekti kirjutama ja ilmselt tuleb üks Vabadussõja teemaline larp, aga kõik võib veel muutuda. Kui larp tuleb, annan teada - võite juba praegu hakata kostüüme õmblema, neid läheb ikka vaja >:) Uvathat pole kahjuks kätte saanud, ma ei mäleta enam üldse, kas me pidime kell 16 või kell 14 kokku saama Loomaaia ees. APPI! Või oli hoopis teine aeg? Uvale annan kingituse homme üle, Aldy saab (loodetavasti, kui ta Tallinnas on) pühapäeval. Neetud võrukad, noh. Ahjaa, Jõgeval oli tore. Ja meie näidend sai emakeelepäeval 2. koha, mis on nii nõme, kui vähegi olla saab. Me väärisime tegelikult 1. kohta. Žürii või asi. See 2. koht viis mind tõsisesse masendusse. Aga Jõgeva kompenseeris kõik reede halvad küljed. (: Muidu, sellest muffiniõhtust rääkides - ma mõtlesin, et korraldaks selle ära! Kõik, kellele olen muffineid lubanud, tulge 31. märtsil või 1. aprillil mulle külla. Eks ma veel täpsustan kuupäeva. Aga te saate oma lubatud muffinid! Teen neid hästi palju. :) Olen ikka ja alati olemas, Melian

16 March 2007

Melian ja põnev astroloogia

Homme lähen ma Jõgevale. Varahommikuse rongiga. 6.12 rongiga. Aga see on seda väärt. Varsti hakkan koristama ja asju pakkima ning siis võiks näiteks vabalt magama minna. Tänasest algas vaheaeg ning minu oma tuleb eriti ilus (: Oma rolli mängib selles ka tunnistus (mul on väga kenad hinded - ainult kolm kolme), kuid mitte ainult. Lisaks kõigele tuleb reedel larp, mul on väga hea meel näha kindlaid tulemislubadusi =) Mm, juba homme. Ma teen igavusest mingeid astroloogiaasju. Astroloogia on põnev.
www.seventeen.com www.cosmogirl.com www.astrocenter.com http://my.horoscope.com http://astrology.yahoo.com www.vara.ee/horoskoop www.astrology.com www.bbc.co.uk/slink/horoscopes
(Tänage Melanit)

15 March 2007

Kannatamatu

Probleeme on, aga nad saavad kõik lahendatud. Laululaagris viibiv Kadikas vahetatud Manti ja Terry vastu (olgugi, et miski pole veel kindel - mul on eeskmärk!). Siiski, mäng toimub ja midagi ära ei jää. Olge ikka reedel kell 8 õhtul Jõgeval, me ootame teid. Täna oli jälle paar proovi, me saame hakkama. Ainult muusika ja kannel veel ning me olemegi võitnud. Carol on kuskile kadunud, huvitav, kas ta tegi plaadi ära. Mmm, laupäeval on Jõgeva. Reede võiks vahelt ära jääda, ma nagunii ei viitsi sinna emakeelepäevale minna. Tahaks juba kohe Jõgevale. Hullumaja disko kohta niipalju, et kui keegi on tulemisest huvitatud, siis andke mulle teada kas siin, telefoni teel, päriselus või msnis. Tulijatele: võtke oma magamisasjad ja natuke toitu kaasa, viimast igaks juhuks. Süüa saate te 25 krooni eest küll, aga ilmselt eriti mitte mingit sooja toitu, sest Laukas on mikroahi ja kohvimasin. Kokata ma oskan, aga võimalusi vähevõitu :( Soovitage mingeid asju, mida saab mikroahjus soojaks teha?

13 March 2007

http://www.connect.ee/testid/129683111/res/

Koolis.

Siin on mingi kari imelikke inimesi. Blogi taust on jälle must, Elesgal. Tegelikult, nüüd on neid vähem, aga nad on ikkagi imelikud. Japanistid. Geo tasemetöö oli väga nõme, ma saan selle vist nelja või midagi. Veerand on neli, bio veerand jälle viis. Keskmine tõuseb ja see on lahe. Palju õnne, DRU!

12 March 2007

Ma tean suurepäraselt, et te olete seda siin juba oksendamiseni lugenud

Larp möödus suurepäraselt. Mul oli ilgelt lahe tegelane, kes sai veel lahedamaks, sest ta krooniti kuningannaks. Jaa, ma tean suurepäraselt, et nüüd tahate te mind veel rohkem tappa. Aga mu ema ja Crox on lahedad. Kolmapäev on vaba, õujee, ja neljapäev on lühendatud ja reedel on emakeelepäev. Teisipäev võiks ka hästi kiiresti läbi saada (geograafia tööks peaks ikkagi vist õppima) ja nädalavahetus jõuabki kätte nagu linnutiivul. Vaheajal ärge üritagegi mind kätte saada, ma olen Jõgeval või siis kuskil mujal. Kolmapäev-neljapäev on veel ainsatena vabad. Ja kõik rollimängurid, kellel vähegi reedel, 23. märtsil aega ja rollimängutahtmist käepärast, tulge Jõgevale, me teeme Kadikaga larpi. Riietus võiks olla võimalikult valge, kuid ärge muretsege - kitli saate nagunii veel peale... Kuidas näed SINA oma nägemusi? Kuninganna Ki'raa!

9 March 2007

Elfie

Ma vist kirjutan veel midagi, ilmselt saab see paari päeva pärast (näiteks Draakoni Südame eelõhtul) avaldatud. Täna on 7. märts, kui ma kirjutamist alustaksin, et te teaksite. Aga asume asja juurde. Täna möödus päev jälle näidendiproovides ja kuna Retit polnud, siis pidin ise Imelikku mängima ja kujuteldavat kannelt tinistama, samal ajal oma kõige kahtlasemat idioodiirvet esile manades. Me ei saanud tegelikult seekord nii hästi hakkama kui varem, aulas on proovi ikkagi parem teha, aga selle tunni ajal oli aulas mingite tattide kehaline ja muusikaklassis ei olnud üldse nii hea mängida, Till hakkas plõksima ja siis oli meil väike tüli. Aga see sai suht korda vist, Till muidugi jätkas plõksimist ja siis tuli klass sisse ning vaatas, kuidas me proovi teeme. See oli hale. Liikumine ja tants tuleb veel selgeks teha, tekstiga on enam-vähem korras. Töpa tunnis õmblesin, eks ta pisut crappy tuli, aga veerand tuleb viis ja kunsti veerand 5+, ainsana klassis. *egotripp* Siis tulin koju, varsti saabus isa, sõime, siis andis ta mulle raha (Draakoni Süda, SIIT ma tulen!) ja rääkis natuke, kuidas ta Selveris šoppamas käis ja sealt mingi hunnikus asju ostis. Seejärel lugesin umbes veerandi oma blogilistist läbi, kommenteerisin enamikke ja võib-olla jätkan õhtul. Ja ma leidsin mingi Atsu tehtud vana plaadi üles, nostalgiapisarake veereb silma, kui lugusid kuulan. :) Reede Neljapäev möödus väga lühidalt, meil oli 5 tundi (teatud leetide isikute jaoks asendus geo tund näidendiprooviga) ja pärast seda kenasti botaanikaaeda. Ootasin ekskursioonist rohkem, tõesti. 45 krooni poleks sellise crapi eest maksnud, Tekko pidi vaesele giidile juhiseid jagama, kuidas meile taimekesi tutvustada. B-klassil oli ka suht sama mõttetu olnud. Kaktuste juures hakkas mul paha, aga see seletati mulle ära, miks. Till sai botaanikaaiast palmiallergia. Vorstipuu on naljakas. Botaanikaaias on must jänes, huvitav, mis juhtuks, kui see must jänes paarituks Zelori rohelise jänesega, kas välja tuleks Elesgali jänes? Ja kuidas tal värvid jaotunud oleksid? Pärast botaanikaaeda oli meie klassil bussipeatuses lumesõda. Phun, phun. Tilli terroriseeriti nagu alati. Siis läksin Virusse, vaatasin piffide moešõud ja ootasin Akat. Seejärel läksime minu poole, alguses istusime niisama ja siis mängisime dragonit. Mmmm. Lumemuumid. Hoar tuli ka mingi veerand kümme läbi, proovis oma kuube. Draakoni Südameks on kõik valmis. Ma pean ainult koti üle pakkima. Matemaatika järeltöö oleks võinud paremini minna, aga üldjuhul läks ta vist enam-vähem õigesti. Samas, kindel ei saa ka olla. :/ Kahte ei tahaks veerandit küll saada. Pärast 6. tundi oli lauluvõistlus. Kuulasime Kaisaga 2 laulu ära ja siis läksime tema poole. Kahju, et Deirat laulmas ei kuulnud, aga ta laulis meile natuke refräänist ja ainsaks kommentaariks tema laulmise puhul on see, et ärge talle mikrofoni andke! Ta laulab niigi hästi ja VÄGA valjult :D Loodan, et tal läks hästi. Pärast seda läksime Kaisa vanematega Prismasse Kaisale kotti ostma Londoni-reisi jaoks ja ma olin suht kogu aeg naerukrampides, Kaisaga on nii armas poodelda. Siis ostsin teed ja läksime tema poole, istusime niisama arvutis ja pärast üritasime natuke Magicut mängida, ehk siis, ma üritasin seda õppida. Midagi, hmmmm, midagi sain aru, aga me mängisime u. 5 minutit ja siis ta rohkem ei viitsinud. Seejärel algas Mellu ja Lutu jutupliiats. :D Nii, ja nüüd olen ma lihtsalt lahedalt mõttetu - istun kümneni arvutis (või isegi vähem ehk) ja siis lähen magama ja ärkan kell 4.50. 6.12 läheb rong. Sven tuleb üles otsida. Ta vist tuleb ka rongiga. Homme, homme, homme, DRAAKONI SÜDA! ♥ /varastatud Andralt

6 March 2007

Motivatsiooni, aega, energiat ja püsivust ning minu maailmas ongi tasakaal

Täna trollis koju sõites mõtlesin, et peaks siia midagi kirjutama. Aga mul ei ole siia midagi kirjutada. Võib-olla ainult seda, et ma olen natuke pettunud selles, et Pärtel mulle kahe pani, aga olgem optimistlikud ja pisut rohkem motiveeritud ning saan ka selle korda. Peamine on praegu see, et mul on sõprade ja suhteasjadega kõik korras ning kuskil ei ole mingit nuppu, mis lambist plõksima hakkaks. Ma saan hakkama. Täna tegime näidendi esimese proovi läbi ja avastasime rõõmsalt, et Kiir on näidendist puudu. Tema osa sobiks suurepäraselt täitma mõni meie klassi tore plikake, kes omab piisavalt kõrget häält, et kiljuda (no kurat, see kamp seal pole kolmas hääl, nad teevad kõrgemat häält kui mingid kuradima eunuhhid), aga nüüd on neil ju vaja häbeneda ja öelda, et nad ei taha. Blah. Lase veel selliseid metsa. Metsas pole kala. Igatahes, selle Kiire osatäitjaga vaatab, tal on tegelikult suhteliselt oluline roll. Ja kõik mõtlevad praegu kostüümide ja soengute peale, selle asemel, et oma tegelase iseloom selgeks teha. Olgu, aga potentsiaali neis on. Kahju ainult, et Amiid ega Mariat pole, mõlemad sobiksid väga hästi näidendisse. Vene keele tunnis olin ma väga tubli, olgugi, et mul oli õppimata, aga seda luuletust ma lihtsalt oskasin ja sain oma viie kätte. Tunni alguses kirjutasin sõrmed käändelõppe täis, sain alati targa vastuse anda, kui ta mind küsis. Ja mis peamine, õige vastuse. *egotripp* Inglise keeles vaatasime "Patrioodi" lõpuni, see oli tegelikult hea film (võrreldes vähemalt selle crapiga, mis pärast tuli). Reedel hakkame me oma muljetest kirjutama. Jälle natuke emotsionaalset halamist selle kohta, kui südantlõhestav ameeriklaste isamaaarmastus oli ja sellest, kui lahe tegelane Benjamin Martin oli ning kõik langevad. Success is not a final destination, rather it's a journey! See oli lihtsalt lahe lause, mille ma siia toppisin. Igatahes, kunstis oli jälle jama selle kalendriga, aga mul tuleb veerand ikkagi viis, sest homseks saab kõik korda. Käsitöö tuleb ka viis. Ma sain selle pisikese 10x10 mustvalge pildi eest viie plussi, kuigi see oli suht mõttetu ja ainult näis kaugelt, nagu ta oleks ilgelt detailne. Aga see kujutas mu tegelast Sinrili, kellel on puuvõradest tiivad. Ta on lahe. Ma panen selle pildi kunagi üles oma toa seinale, ausalt ka! Siis te näete ka Sinrili. Ravellile ta meeldis, ilmselt on tal mingi emotuju or smth, sest Sinril näeb natuke kurja emo moodi välja. Neljapäeval tuleb Aka! Aka! Ma teen talle pannkooke ja kui ta tahab, siis võin reede õhtul muffineid ka teha. :) Polegi muffe nii ammu küpsetanud, Aka on selleks täiesti piisav põhjus. Loodan, et jõuan talle neljapäeval botaanikaaiast õigeks ajaks vastu. Õeke, õeke, tule ometi kiiremini! ^__^ Ja hästi naljakas on see, et viimasel ajal on minust saanud mingi suhtepsühholoog või midagi. Aga see on üpris huvitav amet ja tundub, et abivajajad saavad kasu, nii et olete teretulnud Meliani suhteabitelefonile helistama. Aga valige normaalne kellaaeg, eksju. Tegelikult mul ei ole väga midagi öiste kõnede vastu, ma magan pärast ikka edasi ja mu und nad ei häiri. *vaatab pahaselt kalendrisse* Mul on juba aprilli keskpaigani kõik nädalavahetused täis, urr, tegelikult mul ei olegi vabasid endassetõmbumise-nädalavahetusi, mida ma varem nii väga nautisin ja nüüd pean hakkama saama umbes 1-2 tunniga nädalas, kui sedagi. See on see sotsiaalne idioot Melian, kes läheb lambist Jõgevale ja otsib sealt endale uued sõbrad (btw, mission completed). Aga noh, mul ei ole muu üle viriseda kui ainult selle üle, et mul ei ole enam vaba aega. Pealegi lubasin ma kunagi Deirale külla minna ning ma pole sada aastat Tartus käinud (uus Urg pidavat huvitav vaatamisväärsus olema) ja Lutu, vaene väike Lutu, temaga tegelen ma nii vähe, et ei tea isegi, mida ta vahepeal joonistanud on. Ei tohi, Melian, ei tohi. Jõuaks ometi vaheaeg kätte, äkki saan endale ikkagi napsata ühe päeva, kus ma emotsen natuke ja taastan oma energiavarusid. Minus on väga mikroskoopiline killuke introverti, põhienergia tuleb ikkagi teistega suhtlemisest, kuid ka introvert vajab tegelemist. Miau. Kõrvaga on korras, nüüd on vaja, et ainult ära paraneks. Ma mäletan, et kunagi ma vingusin oma päevikus selle üle, et kõik on koos kellegagi ja mul pole mitte kedagi. Ha :P Vähemalt sai see probleem lahendatud... POTC 2 soundtrack, Terry keebi õmblemine ja Hoarmurathi kuue lõiked. Yrch. Ma ei tea, toetage mind või midagi. See oleks tegelikult hästi armas, kui seda ka tunnistatakse, et inimesed, kes elavad kaugel ja kellega ma iga päev ei suhtle, hoolivad ka pisult. Andke natuke märku, paluuun! -Melkar (kelle geniaalne leiutis see oli?)

4 March 2007

I am the keeper of his heart!

Ma olen nii õnnelik. :)

1 March 2007

Mesi!

Mesi teeb mu näonaha pehmeks. Hoarmurath väidab, et see on katsutav, talle meeldib. :D Päriselt ka. Nii, see siin on viimane post enne nädalavahetust, mis tõotab tulla supertore. :) Näeme pärast seda kunagi, kui mul siis veel tuju nõulaifida on. Kõrvas on mingi imelik muna vms, Curu ütles, et see läheb kunagi ära. Triin ütles sama. Ma ei ole endale kõrvaauke teinud! Täna prantsuse keele tunnis avastasin. Üks kõrv (see munaga) on soe, peaaegu et tuline ja teine on jahe. Meow... Igatahes, esmaspäeval näeme, siis muljetan pikemalt. Olge tublid! Ja võite alati mulle oma muresid kurtma tulla. Kuulan ja annan nõu. Teeme ära!