30 April 2007

Nädalavahetuse aruanne

Hmm, viimati kirjutasin siis kunagi neljapäeva ööl vastu reedet ja see oli üks väga vihane postitus, aga asjad on enam-vähem paremaks läinud. Reedel tänavarahutuste tõttu kooli ei läinud, õmblesin seelikut. Kuna nõel murdus ära, pidin ülejäänud 3 kihti käsitsi peale õmblema. Aga ma sain sellega hakkama! *juubeldab* Millalgi 3 paiku vist helistas Goblin ja kutsus mind linna. Saime vanalinnas kokku, Riion tuli ka. Dani ja Gops eksisid vanalinnas ära, kuidas see veel võimalik on? Lugesime pisut Delfit ja Postimeest ning läksime siis Wismari parki otsima, kuid me ei jõudnudki sinna. Vahepeal helistas Dru ja tekitas veel paanikat. 17.45 saime elukatega Viru pöörlevate uste ees kokku. Gops, Dani ja Riion lahkusid viimase juurde, sest seal on internet. Koosolek sai kenasti peetud, Itit oli tore üle hulga aja näha. Zelorit samuti. Ausõna, alguses ma arvasin, et nad on mingid imelikud värdjad (eelarvamused on kõige nõmedamad asjad üldse, aga ma pean tunnistama, et mul on need alati olemas. Pekske mind või midagi), aga nüüdseks olen ma täiesti vastupidisele arvamusele jõudnud. Nad on toredad, ja olgugi, et Zeloril on pruunid silmad ja ta on vahel ülbe ja mõnitav, see ei häiri mind enam. Ta on Zelor ja Hanna on Hanna ning nad ühed kõige toredamad inimesed, keda ma tean. Kahjuks on PR-i koosolekutel selgelt tunda tugeva mehehääle puudumist - ehk siis meil ei ole Riionit, kes üle kõige ja kõigi lõugab ning tarka nägu teeb. Sveniraiska ka polnud, pidime Terryga asja üksinda läbi viima. Siiski, vähemalt minul oli pidevalt mingi kõhedustunne sees, et äkki mind ei kuulata või ei panda tähele... Mida iganes. Aga sain ta kuidagi läbi viidud, tegin tarka nägu ja protokollisin meie möla. Asutatud sai Meelelahutajate Töögrupp, kuhu hetkel kuulume veel ainult mina ja Idril, aga ma olen kindel, et niipea, kui me asjaga tegelema hakkame ja minul piisavalt jaksu on lobitöö tegemiseks, tekib sinna inimesi nagu seeni vihma ajal. Meelelahutajate töögrupp hakkab siis tegelema Elesgali muusika, tantsude, folkloori ja muu sellisga. Esialgu on meil plaan teha laul merihaldjatest, Iti laulab selle sisse ja siis paneme internetti üles. Et see oleks nagu tõeline folkloor, mida õpitakse kuulates. Otsustasime ka seda, et kuna fotograafidesse pole kedagi järgi jäänud, tuleb see töögrupp külmutada kuni uute potentsiaalsete liikmete saabumiseni. Jah, ka Erbium lahkub/lahkus fotograafidest, sest ta on nüüd Toimetajate töögrupi juht, Kristiina on tema parem käsi ning Myrt on seal tavaliige. Võib-olla otsustasime me veel midagi, aga hetkel ei tule midagi eriti olulist meelde. Need kaks punkti olid kõige tähtsamad. Natuke tšillisime veel seal Terry hangitud lahedas korteris ja siis läksin mina koju. Laupäeval läksin kella kaheks sinna korterisse tagasi, mängisime pisut drägonit ja mingi hetk tuli Liina tuppa ning ütles, et nad teevad larpi. Eriti mõttetu mäng oli, mina selles midagi huvitavat ei leidnud. Poole üheksa paiku hakkasin riidesse panema, Kiku ka. Kui nad said teada, et me läheme Balti jaama Jokele vastu, tahtis äkitselt pool seltskonda kaasa tulla. Me muidugi ei keelanud. Nõnda me siis läksimegi: mina, Kiku, Goblin, Dani, Terry ja Haana. Oli küll lubatud, et liiklus pannakse kella 18-alates seisma, kuid tegelikult sõitsid nii trollid, bussid kui ka trammid, lihtsalt autosid oli veidi vähem. Joke sai kenasti ära toodud ning kui me korterisse tagasi jõudsime, oli larp juba lõppenud ning allesjäänud olendid mängisid drägonit Liina juhtimise all. Ülejäänud õhtu oli kasutu kuni hetkeni, mil ma avastasin Riioni, läpaka ja Death Note'i. Vaatasime seda kuni kella kaheni öösel. <333 Hommikul mõtlesin, et üllataks teisi ja teeks pannkooke, aga ai sa till, vett polnud. Ma olin alguses täiesti šokis ja ei saanud midagi aru, isegi Terry ei andnud sellele mingit seletust. Kui Riion lõpuks üles ärkas, sain teada, et kraanid olid kinni keeratud, sest seal korteris on mingi räme veeavarii. Eks siis keerasime kraanid lahti ja saime vajaliku vee käte. Tegin taigna valmis (siirupiga oli päris hea!), mõned pannkoogid ning siis läksime Jokega minu poole. Ema bitchis täiega selle üle, et Joke seal oli ja läks lõpuks linna. Meie läksime mere äärde ja tagasiteel tulin ma mõttele, et helistaks oma tuttavatele. Dani oli juba Tartusse jõudnud, Azelor ei võtnud telefoni, aga Deira oli kodus ja grillis. Läksime sinna. Tšillisime Deira toas ja rääkisime. Temaga on mõnus rääkida. Varsti otsustas ta Seemnekesele helistada - ja meil on kahtlane tunne, et vaesel poisil on tõsine häälemurre. Kui Deira esimest korda helistas, kõlas Seemnekese hääl nagu 10-aastasel. Siis katkestas ta kogemata kõne ja helistas uuesti. Nüüd kõlas Seemneke NAGU VINTSU! :| Isegi jutt oli vahepeal sama mis Vintsul, aga nagu tõesti, see hääl!!! *šokis* Ööseks jätsin Joke Deira juurde, et kodusõda ära hoida ja lasin siis jalga. Koolipäev oli tavaline ja ei midagi märkimisväärset. Oobik ütles algul, et kõik, kes reedel puudusid, peavad valitsusele mingi seletuskirja kirjutama, aga mõne aja pärast ütles, et see oli valehäire - see käis ainult vene koolide õpilaste kohta. Ok, sellega pole siis vähemalt probleemi. Pärast tunde sain Jokega kokku, käisime korra minu pool ja siis läksime CoffeeIni, kuhu ka Kaisa varsti ilmus. Mmm, Kakao Kuningas ja Caffee Mocha. <33 Varsti pärast seda saatsin Joke rongi peale, tulin koju ja siis tabas mind mingi räme inspiratsioonihoog. Ma kirjutasin faking kolm peatükki!!! Ja need tulid päris hästi välja. Sattusin ka kolhoosinurka, kus oli Elizette jutt (:D) üleval. Lugesin paari peatükki ja võttis naerma ikka küll, arvestades seda, kuidas ma praegu kirjutan. Ütleks, et areng on olnud tohutu ^-^ Homme on vaba päev ja mul pole mingeid plaane. Keegi midagi teha tahab? I'm freeee and my hair is freeee and my skirt is freeeeeee!! They're all flyyiiiinnng!!! <33

27 April 2007

Fuckkkk

*räme sõim serbohorvaadi keeles* Päev algas sellega, et meil oli hommikune kehaline kasvatus. Agh, alguses oli ju väidetud, et tuleb Šnelli jooks, aga näe, oli lihtsalt harjutamine. Siis jõid üheksandikud peaaegu mu vee ära. Energeetikamuuseum oli paras crap ja linnas väsis Kaisa pidevalt ära, kui ma temaga mööda Abakhani ringi tuulasin. Tal on tablet ja ta on lahe. Tabletiga on hea joonistada. *proovis järgi* Igatahes, kuna Aljoša juures on mingi räme mäss, on pool linna suletud ja liiklus tuksis. 45 minutit läks transpordi ootamise peale. Kui koju jõudsin, hakkasin õmblema. Seelikule peaks veel 2-3 kihti tegema... Aga NÕEL MURDUS ÄRA *väga ropp serbohorvaadikeelne sõim* Ema tapab mu ära, kui oma kuradima Türgist koju jõuab. Üritasin seda nõela superattackiga kokku liimida, tulemus null. Võtsin nurgast teise õmblusmasina. Niidistasin ära... Vajutasin pedaali... Ja siis avastasin, et sellel on KA NÕEL MURDUNUD!!! Kurat. Mingi masin on meil kuskil kapis veel, aga see on käsitsi vändatav. Aaagh. Eks ma siis õmblen homme koolis, raisk küll. Ma ei tea, pange ennast põlema või midagi. Mul on väga halb tuju. *veel serbohorvaadikeelset sõimu*

25 April 2007

Külmunud

Sain oma rohelise kleidi eest viie. Väga hea. Nüüd on vähemalt sellega korras. Järgmine tund õmblevad nad veel oma seelikuid ja ülejärgmine on juba kokandus, whee! Mina olen Dana, Maria, Elina ja Merliniga. Mnjaa... Eks me veel näe seda asja. Ilmselt saab kas minust või Elinast rühmajuht 8) Pärast tunde läksime Kaisaga CoffeeIni, jõin kakaod ja tema võttis Mocha amarettosiirupiga. Päh, see ei olnud üldse hea, aga ta väitis, et talle meeldis. Vanilje- ja kookosesiirupid on tegelikult väga head... Ma saan varsti jälle tasuta kohvi. Estonia kostüümilaenutus oli täna kinni, aga homme lähme me uuesti ja vaatame kimonod üle. Laupäeval on filmiõhtu, yay! Õh... Ja homseks peab selle neetud kirjandi ära kirjutama *kuri urin* Teemad on normaalsed, aga mul on pea mõtetest täiesti tühi. Äkki Taliesin viitsib mulle mingit mulli ajada .__. Peaks temaga rääkima. Seekord tuleb mullikirjand. Mingit nõmedat pseudonüümi on ka vaja, Melian ma olla ei saa, sest selle nime all teavad mind enam-vähem kõik. Samas... Melian tagurpidi on Nailem, see kõlab ka päris hästi. Võib-olla kasutan seda. Punkar123? Barbar123? XD Hoariga sai ka täna räägitud ja nüüd on Fyerellal minu telefoni kalendris mitte lihtsalt Fyerellal, vaid Minu Püha Fyerellal. Ma ei usu, et keegi pihta sai, miks, aga vahet pole, eks lisateave tuleb hiljem. 8) Nii-nii. Aga asume siis kirjandi kallale. Neetud olgu külmad radiaatorid...

24 April 2007

Armasta teisi nii, nagu sa tahad, et sind ennast armastataks

Leidsin Soerdi blogist mingi laheda isiksusetüüpide testi, tulemuseks sain EKSTRAVERT-INTUITIIVNE-MÕTLEJA-KOHANEJA. Teksti on liiga palju, et siia toppida, aga see andis enam-vähem täpse iseloomustuse minust. Seal oli asju, millega ma nõus pole ja asju, milles ma täielikult nõustusin. Nagu kõik testid, mida seniajani teinud olen, ennustavad nad mulle suhteliselt ilusat elu. Eks siis tuleb sellega leppida (: Mul pole kunagi suuri muresid olnud peale selle, mis algklassides toimus ja rohkem pole vajagi. Elujoon on tugev ja sirge. Ta viib sihile. Täna oli hästi ilus kooriproov. Laulsime nagu päris profid juba. Kõlas vähemalt niimoodi. "Õhtu ilu" seekord nii hästi välja ei tulnud, aga näiteks "Isamaa ilu hoieldes" kõlas suhteliselt hästi. Välja arvatud paar kõrgemat kohta. Aga selle fonoga (nii vist maki pealt tulevat muusikat nimetatakse) on hea laulda. Pärast seda läksin Kaisaga CoffeeIni ja sain oma tasuta Coffee Mocha. See oli mõnusalt kange (ja parajalt suhkrulaks, et mu vererõhk eluohtlikku kõrgusesse seada, aga kes see enam hoolib!) ning pärastpoole hakkasin ma natuke tuikuma, aga see läks üle. Mu mp3 on ka Kaisapätaka käes, ta hakkas nüüd Nightwishi kuulama ja mul on sümfoonilist metalit palju. Ehk ta leiab sealt mp3-st endale mõned meelepärased lood ja võib-olla kunagi väga kauges tulevikus käib ka tema ringi mustas nahas ja tankides :P Minu metaliarmastus algas ka Nightwishiga... Aga see oli ammu aega tagasi. Siiamaani tuleb "Sleeping Sun'i" kuulates nostalgiapisar silma :P Tänud veel kord Phoxile, et ta selle loo mulle saatis. Flöödis sai taaskord Vanalinna Päevadest räägitud, kava läbi harjutatud ja "Õhtu ilule" flöödisaadet proovitud. Mul tuleb see juba päris hästi välja. Õpetaja soovitas ka "Loreley" kavasse võtta, ma tegelen praegu selle nootidesse ümberkirjutamisega, sest lugu iseenesest on mul peas. Ega sellest ümberkirjutamisest tegelikult eriti tolku ei ole, sest nooti ma ei tunne... O'well, vähemalt ma üritan. (: Millalgi õhtupoole helistas Draugluin ja tegi fantastilise ettepaneku minna 30.-l aprilli õhtul kesklinna lapsi hirmutama :P Kuradima hea idee! Kostüümides ja kurja näoga larparid jooksevad mööda Tallinnat ringi ja mängivad nõidu. :D This is gonna be soooo fun. Loodan, et Joke saab ka tulla, siis oleks eriti lahe (: Ta tuleb juba laupäeval, aga äkki oleks tal võimalik näiteks esmaspäevaks Tallinna jääda, teisipäev ju vaba. Ja selle hirmutamise kohta - te olete kõik oodatud :P Kui on vähegi soovi, andke aga teada ja ma võtan teiega ühendust! Aga jah, muidu läheb mul hästi. Elu on lill ja ilm on jälle ilus (tegelikult on vihma lahkumisest kahju, sest ma saan selliste udunukrate ilmadega väga hästi kirjutada, aga vahet pole, kohe-kohe tuleb ju suvi ja siis pole kirjutamiseks nagunii aega :)) ning mul on enam-vähem kõik olemas, mida vaja. Teeks nädalavahetusel pannkooke... :P Nii ammu pole midagi kokanud. Loodame, et ma pole veel rooste läinud. Aidaa, kallikesed :)

22 April 2007

Jüriöö

Jüriöö oli paras crap. Registreerunud oli üle 400 inimese, kuid kohale tuli neid heal juhul 100-200. Ilm keeras kõigile. Korraldajatest on natuke kahju, aga loodame, et järgmisel aastal keerame meie ilmale. Tööd sai pisut tehtud, oksi tule tarbeks tassitud ja end lõkke ääres soojendatud. Toit oli päris hea, kuid Põhjalal sai paremini süüa. :P Õhtul hakkas mäng ise pihta. Mina ja Joke pidime IG abielluma, kuid kahjuks ei olnud mul viitsimist sellega mässama hakata ja siis me istusimegi lihtsalt külas ja laulsime. Köh, mina laulsin. Joke ei julgenud. Tindarien ja Inwe jörisesid ka vahepeal kaasa ja taaskord sai selgeks kurb tõsiasi, et esimese häälega on raske kaasa laulda. Tindarien ja Inwepätakas on mõlemad kuskil väga madalal (ja viimane neist väidab veel, et ei oska laulda - kui ta sellega aktiivselt tegeleks, oleks ta vägagi pädev) ja nii me kuidagi laulsimegi. Tegelikult oli tulemus päris ilus ja Inwe parmupill sobis sinna ka üsna hästi. Vahepeal mängisin plokkflööti ka ja keegi laulis isegi "Kolme sõpra" kaasa. Aga jah, oleks rohkem seda laulmisest osavõttu tahtnud näha. Pärast weaponchecki oli üks tore seik. Keegi piiks käis meie ees ja ütles (vist) Hundile midagi roppu ja siis ma improviseerisin talle hirmutamisloo sellest, kuidas kunagi elas üks piiks nimega Väike Faramir, kes ütles ka ühele rollimängurile "Mine persse!". Pärast seda ei nähtud Väikest Faramiri enam kunagi ja tema emale saadeti valges ümbrikus tema poja nina. Me Jokega väitsime veel seda, et sellest, kuidas Väikest Faramiri lõiguti, on dragonis pildid ka üleval ja kõik teavad seda :D Vaene piiks, ta jäi meid uskuma. Millalgi 23 paiku otsustas Kadikas, et talle aitab - mitte midagi ei toimunud - ja meie kamp, mis koosnes Agurist, k2rtsust, Jokest, Kadikast ja minust, otsustas tagasi Jõgevale minna. Aguri selg valutas ka veel peale kõige. Andsin kellelegi oma numbri ka ja siis läks lahti sõit Lauka poole. Läksime Jokega magama. Umbes 2 paiku öösel helistasid Elva omad, et nad on nüüd Kassinurmest ära sõitmas ja tahavad teejuhatust. Eks ma siis kuidagi oma mäletamise ja Joke abi järgi juhatasin, kohale nad igatahes jõudsid. Elvakad väitsid, et Laukas on soe! Hommikul ärkasime laibakarja keskel. Lauka põrandat katsid Elva laibad ja üks oli teise tuppa ka roninud. Aegamisi hakkasid nad virguma ja oma asju kokku pakkima. Keegi, muide, unustas oma pruuni läkiläki sinna. Ma loodan, et ta saab selle tagasi. Varsti pärast Elva rollimängurikarja lahkumist tulid Vintsu & co. Umbes sel ajal hakkasin ma Jokele patse punuma. Algselt pidin ma Jõgevalt ära minema kella kahese bussiga, kuid patsitegemise tõttu venis asi pikemaks ja ma läksin hoopis rongi peale. Lõpetasin mõni minut pärast viite - jah, Jokel on nüüd peas hunnik afropatse. :D Nüüd olen ma igatahes Tallinnas ja planeerin järgmist dragoni mängu. Ma kahtlustan, et mu arvutil võib midagi olla minu külaliste vastu - kui Paula siin oli, ei olnud netti, kui me dragonit mängisime, ei läinud arvuti tööle... Ma pean vist tõesti hakkama mõtlema PHB tähtsamate osade väljaprintimise peale. Järgmisel nädalavahetusel on oodata filmiõhtut. Joke pidi ka Tallinna lõpuks tulema (:

20 April 2007

See on lõpuks siin

Nädal on möödunud... ...imelikult. Ma olen igasuguseid asju teinud. Esmaspäev oli lihtsalt nõme. Teisipäev oli lahedalt lebo ja pärast tunde läksin vanalinna. Poole tee peal nägin Tilli, ta pildistas mu kindaid ja mind ennast ning kadus siis kuskile ära. Liigun mõned meetrid edasi, Liina jookseb vastu ja küsib, kas ta tohib kaasa tulla. Raekoja platsil sain lõpuks Hiietondiga kokku, ta on nii väike ja armas ^__^ Poleks osanud arvatagi... Kujutasin teda hoopis teistsugusena ette. Läksime Niguliste ette, seal oli veel mingi tüüp, kelle nime ma ei mäleta, Hiietont mängis meile natuke torupilli ja kadus siis tundi. Kahju muidugi. Meie läksime kolmekesi edasi Varblasele. Seal ei olnudki emosid (woa), vähemalt jäi see kord parem mälestus, kui viimati sügisel/talvel. Joonistasin Liinale pilti ja läksin hiljem plokkflööti. Pärast seda Azelori juurde... Me õppisime vene keelt. Puunõud. Ta näitas mulle midagi väga kriipit. Salatinäpud. :| *väriseb* Kolmapäeval oli kleit. Päris paljud olid vaimustuses. Lahe oli sellega mööda kooli ringi jalutada ^__^ Neljapäev oli lihtsalt nõme, nagu alati ja reede on chill, sest täna on D&D, ma sain endale uued kõrvaklapid (hiiglaslikud!) ja akud. Matemaatika töö läks ilmselt hästi, aga me veel näeme tulemust. Täna oli kaheteistkümnendike lõpetamine ka, keset prantsuse keele tundi jooksid piffid sisse, kiljusid ja tegid ringi ümber klassi. Lahe oli. Ja homme, juba homme on Jüriöö ja ma näen Joket (: Kleit on peaaegu valmis ... täna läheb tikkimiseks. x3 EDIT: Dragon oli kuradima lahe. <3

16 April 2007

Päh

2 kuud sai laupäeval täis... Elu on imelik. Samas, paremat olukorda poleks ma osanud tahtagi. Vähemalt on mul nüüd veel rohkem põhjust Jüriööd oodata. (: Mõelge, sinna läheb ca 300 inimest! Ja ainult umbes kolmandik neist saab tasuta bussi peale. Ülejäänud tulevad rongiga... Ha, ma kujutan seda ette, kuidas kõik hommikuse rongi peale ronivad ja paar kupeed vallutavad :D On jah suur ja mõttetu lahinglarp, aga mis siis? Vähemalt seltskond on lihtsalt super + Kassinurme! Ema teatas mulle üleeile, et sel ajal, kui mina Kassinurmel palke koorin, sõidab tema Türki. Ei kurat... See ajas ikka vihaseks küll. Ta on kogu aja raha kogunud ja nüüd teatab äkitselt, et ta läheb. Näh... Ma oleks ka päikest tahtnud :( Aga samas, neid Türgi mehi me teame küll ;) Egiptuses oli niigi näha, kuidas mulle igal pool järele joosti ja mida iganes veel tehti. Nii et võib-olla ongi parem, kui ma ei lähe. Saatus on imelik asi. Ma olen vist ateismilt fatalismile üle läinud või midagi. Mitte et ma ennast kunagi usklikuks oleksin tunnistanud, ma ei ole kunagi Jumalasse uskunud (samas, võib-olla lapsena uskusin - aga siis ma lugesin Piibli läbi *värdjas*), kuid on mingi alge, millesse ma usun ja mida ma seletada ei oska. Varem pooldasin ma väga ateistlikke vaateid, aga viimasel ajal olen ma märganud, et asjas on midagi muud mängus. See on vist saatus... Tsubasas öeldi selle kohta "Hitzusen" (ma ei ole kahjuks päris kindel, kas z ja s mitte vahetuses polnud, aga suva sellest praegu). Ma ei oska päris hästi seletada, mida "Hitzusen" tähendab, kuid see on ka midagi saatusesarnast - see toob inimesi kokku jne. Me küll kujundame kõike ise ja meie elu sõltub meist endist, kuid alati on olemas ka saatus. Laupäev oli huvitav. Ärkasin, kurk oli valus ja nina nohune. Ma ei tea, kust see tuli. Väga külmetanud ma just pole... Loodetavasti paranen Jüriööks ikka ära, kuigi ma jään pärast seda raudselt uuesti haigeks :P Ikkagi külmetamine ja puha ju. Mu kleit pole ka eriti soe... Loodan, et me saame sinna ikka lõkke või midagi sellist. Sõin, koristasin tuba või õigemini riidekappi. Päris suur hunnik riideid lendas igavestele riidekapimaadele ja enamus asju pessu. Kappi jäid vaid mõned üksikud larpirõivad, mis tuleks ümber kujundada või siis eraldi kappi sisse seada. Siis läksime emaga kinno, "Klassi" vaatama. See oli julm... eriti veel see suhuvõtmise koht. Aga väga emotsionaalne film oli, minu jaoks. Pärast kino oli ema šokis ja küsis, kas see ongi see, mis koolides tegelikult toimub. Vaikne noogutus. Läksime Abakhani, seal on praegu sünnipäevakuu ja kõik on hästi odav ja kassades jagatakse komme. Minge sööge >:D Ostsime emaga kantpaela ja nööri põimiku jaoks ja siis tuli emale lambist idee, et kuna kõik on nii odav, siis ta ostab viis meetrit riiet ja õmbleb mulle uue keebi. See tuleb samuti roheline. XD Pühapäeval oli Scavenger... See oli nii mõnusalt idiootne, et ma planeerin juba järgmist. Kui keegi kunagi ülesandeid lugeda tahab, andke teada - nad on mul alati kaasas. Pärast seda läksin Azelori juurde, jõin ta teed, tegin oma matemaatika ära, tšillisin tema ja Mihkliga ning läksin siis koju. Ülejäänud päev möödus vaikselt. Täna ma köhisin. See ei olnud lahe. Ma olen mesilasvaha endale kurku lasknud mitu korda lubatust rohkem, aga see teeb kurgu paremaks. Ma PEAN terveks saama!!! Ja "Pettepunkt" saab varsti läbi. Neetult hea raamat on. Ah, olge tublid või midagi. Jüriööl näeme.

12 April 2007

C'est l'adieu d'un ami, c'est la derniere sourire

Pealkirja tähendus: Sõbra hüvastijätt, viimane naeratus Hmm. Nädal on möödunud hästi. Sai paar kohtumist kokku lepitud ja nädalavahetus tõotab kenasti korda minna. Lisaks veel pühapäevane Scavenger Hunt... Mwahahaha! *kuri naer* Kahjuks jäi trenn kolmapäeval ära... Mis oli muidugi nõme, sest kolmapäev oli väga depressiivne päev. Kleidiproov kestis ka liiga kaua ja siis ma läksin lõpus lihtsalt väga ebaviisakaks kätte, sõimasin kõiki ja tulin lõpuks tulema. Vähemalt on kleit peaaegu täiesti valmis, panin selle täna hommikul selga ja nägin hästi ilus välja. Saaks ta ometi kiiremini valmis, siis saab sellega Jüriööle (: Siim Kumari, kes Superstaari-saates kaasa teeb, on minu sugulane. Poolvend, kui täpne olla. Ta pidi hästi laulma... Ma pole temaga kunagi isegi rääkinud. Täna oli ka krahh. Curu jätab mängu ära ja Uut Maailma ei tule. Elesgal on üldse praegu väga kriitilises seisus ja karta on, et lähikuudel seda rohekasmusta rollimängurite kogukonda enam ei eksisteeri. Sõpruskond võib püsida, kuid mitte kunagi enam samal kujul. Meil on liiga suuri pragusid, mille kokkukleepimiseks mäkaiveriteip ei sobi ja mitmed meist kukuvad nendesse pragudesse sisse ja ei tule enam kunagi tagasi. Teised lähevad lihtsalt minema... Ja ei tule enam tagasi, kui just kohe midagi ei muudeta. Minu ettepanek oli ära leppida. Kuid see jäi vist liiga hiljaks... Juba on paljud lahkunud. Kas ka mina pean nende seas olema? Otsustamine on raske, kuid veelgi raskem on püsida kogukonnas, mis on lõhesid täis ja praguneb nagu vana õhukesest portselanist teekann, mida vastu seinu loobitakse. Selles viimases tülis tegime me kõik vigu. Vigu tegid Mialee ja Riion, vigu tegid Hoar ja Curunir, vigu tegid need, kes lahkusid. Miks peab see kõik just nii lõppema? Me jõudsime koos olla liiga vähe - me ei jõudnud tähistada isegi oma esimese larpi aastapäeva. Miks see kõik koos ei püsinud? Viimased kolm lauset... ma ei ütle neid praegu, kuid ma ütlen neid varsti. Elesgaliga tuleb kohe midagi ette võtta või muidu oleme me sama, mis peotäis tuulde hajuvat tuhka. Kas SINA ei tahaks Elesgali kokkulappimiseks midagi ära teha? Ja Tanel tegi eile tuju heaks. See on parim lohutus, mida võib öelda inimesele, kelle mp3 on just otsad andnud... t says: hm, õnneks väljas laulab vahel kuuldavasti, linnakära tagant päike ja tuul, ehk mõni lindki ja pargipuu

9 April 2007

No more deep

Tänane päev läks täiesti persse. Ma tean, see on ilgelt hea algus ühele blogipostitusele. Aga keda ikka huvitab? Kui keegi siin juba aktiivselt lugemas käib, siis järelikult ta ka leiab siit midagi. Matemaatikas oli töö. Ma ei osanud ja sain kahe. Ema ei tea veel seda. Reedel on kontrolltöö ja ma ei oska seda osa. Neetud reaalained... :/ Muidu oli päev enam-vähem okei. Kaisa on liiga palju rääkima hakanud, see segab. O.o Ja vaat kes seda ütleb - endine mölapidamatuse käes vaevleja... Ma mõtlesin täna suve peale. Tartus mõtlesin ka, kui me Gopsi, Sillu ja Daniga Kuumas Tassis hommikust sõime. Nii mõnusalt suvine tunne oli, ainult väljas jalutas vähe inimesi ja ei olnud päris nii soe, nagu tavaliselt. Aga inimesed olid rõõmsad ja need pannkoogid jäätise ja puuviljadega... *drool* Tartu tegi tuju nii heaks, et ütlesin oma kuulsale kolmikule, et ma tahan neid kunagi enda juurde jäätist sööma. Šokolaadijäätis... Njam. Ei, need pannkoogid olid ikkagi head. Aga jah, 53 päeva pärast on suvi. Ja uskumatu... Mul on larpitüdimus :P Ilmselt see 2 larpi ühe nädalavahetusega tüütas ikka täiesti ära. Varsti on Varjupaik... juba paljalt mõte sellest ajab laiskuse peale. Samas, Jüriöö on veel varem. Olgu, see postitus ei olnud deep. Mida iganes. Kunagi kirjutan jälle. Ma tahtsin lihtsalt testida, kuidas see mu uue layoutiga sobib.

8 April 2007

Narkomaanid hullumajast

Ammu pole nii hullu nädalavahetust olnud. Reedel läksin hommikul Kaisa juurde, vaatasime tema ja Kalaga Final Fantasy VII'd ja kärsatasime mikrolaineahjus popkorni. Jõudsin napilt 14.42 rongi peale, Vintsu oli väga kuri. Well, vahet pole, me saime vähemalt istuma. Mul ei ole oma hilinemises süüdistada kedagi teist peale iseenda. Jõgeval olid meil vastas Kadikas, Joke ja Ranno. Ranno, Vintsu ja Karya läksid Laukasse, mina, Kadikas ja Joke poodi. Ostsime mingit toitu larpi jaoks. Vintsule ostsime kakaod. Aga me unustasime talle seda mainida. Siis läksime Laukasse tagasi ja korjasime inimestelt mängumaksu. Üsna kiiresti saime poes kulutatud raha tagasi ja asi lõpes sellega, et jäime 206 krooni kasumisse. Poes sai kulutatud 186 krooni. Max peab veel 13 krooni maksma. Kadikas, tuleta talle seda meelde. Noh, ja siis hakkas mäng pihta. Kurat, lahe oli. Disko oli eriti hea. Kõik tulid oma rollimänguga väga hästi toime. Vabandan kõigi ees, kes kogemata "heroiini" nina kaudu pidid tarvitama, see oli meil tegelikult mõeldud suu kaudu manustamiseks. Aga noh... natuke tuhksuhkrut ninas, kõrvades ja juustes, mis see ikka teeb. Eriti geniaalne oli see, et kui paar mängijat vahepeal kõrva sosistasid, et hei, kas meie näeme ka nägemusi, me ei tarbinud midagi, said nad vastuseks selle, et kui nad mängu jooksul midagi söönud on, siis oli see heroiiniga. :D Haha, tüngvärdjad! Pakkusime nimelt mängu alguses võileibu (mis merevaik, see oli vedel heroiin) ja morssi, mille sisse oli ka heroiini segatud. Nad ei saanud midagi aru. Paras. Aga katse õnnestus. K2rts tappis vahepeal mingeid inimesi. Ahjaa, KROONIKAID! Ja Aguri näidend tuli ääretult geniaalne, ma loodan, et ta lõpetab selle kunagi. Öösel läksime siis Kassinurme, et uued isandad ja emandad ära retsida. Varitsus oli lahe, täisliikmed võitsid alati. : ( Kahjuks andsin enne viimast varitsust alla, ma olin täiesti surnuks külmumas ja jalgades oli selline tunne, et iga liigutusega veresooned rebenevad. Aguri autos läks sõit edasi Kassinurme poole. Seal oli üle linnuse müüri ronimine (hei, ma tõesti arvasin, et see oli kõrgem!), kilbiveeretamine ja võib-olla keegi tõesti jooksis üle suure lohu. Viimases ma kahtlen. Lõke oli armas ja soe ning tõeline elupäästja. Ja noh... nii lühikeseks see jäigi. Kõmpisime Jõgevale tagasi. Me oleme Jokega mõnes asjas ikka nii hämmastavalt sarnased... (: Laukas sai paar tundi magatud ja siis hommikuse rongi peale. Okei, seejärel Tallinnas läks asi huvitavaks. Jõudsin 12 paiku koju ja umbes tunni aja pärast tuli Curunir msnis juurde ja nõudis minu Tartussetulekut. Rääkisin emaga, ta alguses keeldus. Rääkisin uuesti ja sellest, kui lahe Curunir on. Seejärel otsustas ema, et ta tuleb Tartusse kaasa. Ja tuligi, vot. Läksime Tartu, ta nägi Curuniri korterit ja läks siis minema. :D Tegelikult pidi ta meie lahedas improlarpis kaasa tegema. Aga jah, mäng oli lahe. Ühe nädalavahetusega kaks larpi. Kaks ühes. Näu3 täitis oma ülesandeid suurepäraselt - me saime Jeesuse tagasi! xD Hommikul läksime Sillu, Goblini ja Daniga (jah, need tüübid, kellega ma unes jõin) Kuuma Tassi sööma. Seal olid väga head pannkoogid ja Seitsme Samurai tee on lihtsalt parim. Dani vahetas oma kartulipannkoogid välja, sest nendes oli liha :P Ta sai asemele köögiviljawoki. Siis viis meie tee Sillust lahku ja Võlukambrisse. Uurisime Magicu kaarte. Ahjaa, ma mängisin enne larpi Daniga Magicut, hakkas meeldima, võitsin ja ostan endale varsti paki. :D See 8/8 koll oli lahe. Ta omas nagu täiega. 8 dammi ja mulle 8 elu. Dani andis alla. Aga siis läks Dani ühikasse ja meie Gopsiga Krooksu. Seal oli väga mõttetu tšillida, Gops pani Curule pakki kokku ja mingi hetk ilmus ka too viimati nimetatud isik kohale. Ta rääkis natuke aega, kui nõulaif ja nerdy see mäng ikka on. 17.21 läks rong. Goblin läks Tapal maha. Ta läks Alleria juurde Kadrinasse Star Warsi vaatama. Yeah, freaks. Kõik 6 osa. Aga jah, nüüd ma olen nagu Tallinnas. Ma tean, see oli mõttetu postitus. Järgmine tuleb deep. Ma luban seda.

5 April 2007

Need ilusad soovid...

See soov oli üheaegselt nii väike kui suur, aga ometi ta täitus!!! Kirjutasin eile, et tahaksin linna peal mõnda tuttavat näha, et rutiin puruks lüüa. Ma nägin Mirjuuuuuut!! *hüppab ringi* Tulime Kaisaga just kooriproovist, kui Mirju meile teisel pool teed lehvitas. Teda oli nii tore näha! Väike armas Päikesekiir käis kikuarsti juures ja tal oli pool suud tuim. Sellest hoolimata oli ta sama nunnu nagu varemgi. Lihtsalt fantastiline, kui lihtne on soovide täitumine! ^__^ Pärast seda käisime Kaisaga Prismas. Meil on homme filmihommik, vaatame Final Fantasyt ja fänname Sephirothi, Cloudi ja Vincentit, sest nad on kõige kenamad meestegelased seal üldse 8) Ja Kaisa fännab muidugi oma Kadaj'i, too tüüp on ka päris lahe. Me ladusime korvi asju täis, kuid siis jõudis Kaisa mõtteni, et ta võib lasta oma isal kogu kraami täna õhtul ära osta ja siis panime me lihtsalt kõik tagasi ja läksime kohvikusse. Seal sai joonistatud. Ma joonistasin Emo-Garretti! ^__^ Pole ammu midagi nii armsat joonistanud. See oli hea laud. Joonistatav ja kõrge. Mingi hetk helistas Vintsu, siis läksin tema poole ja pätsasin talt valget riiet. Haha, ja ta õnnistas mind ja Joket, see oli liiga geniaalne :D Õhtul käis isa, andis raha, rääkis natuke Soome-reisist ja kadus siis minema. Kleidiproovi sai ka tehtud, täna õmblesin veel seelikuosa ka pooleldi valmis. Kolmapäeval läheb juba peaaegu töö lõpetamiseks. Ja siis kohe ongi Jüriöö! Praegu räägime koolis enam-vähem kõik Jüriööst. Või noh, see tähendab, need larparid, kes end Prantsuse Lütseumisse sisse on seadnud - meie oma armas sisering. Hirmutasin täna natuke Maarjat, kellele Jüriöö on esimene larp, ütlesin, et me oleme väga kurjad saksad ja ohverdame ta ära. Hoari soovituse järgi lööme ta risti, paneme köie kaela, piitsutame, kõdistame, lõikame rinnakorvi lahti ja võtame südame välja. :D See kõik on Jeesusele, järelikult on see hea! Aga eks mäng saab lõbus olema. Kui palju seal nüüd rollimängu tuleb, kuid vähemalt seltskond on väga lahe ning Kassinurme... see on midagi kirjeldamatut. :) Rääkisin täna ka Mirjule Jüriööst, ma loodan nii väga, et ta saab tulla. Palusin, et kui ta tuleks, siis regaks sakste hulka, saame temaga koos laulda ja lahedad olla. Peaks vist oma horoskoope tihedamalt jälgima või midagi. Tegelikult tuleb mulle iga hommik midagi postkasti, aga ma unustan neid alati lugeda ja teen seda näiteks kaks nädalat hiljem. *läheb kontrollib* Ohjah, oligi midagi. Vahet pole. Olge siis tublid, homme mängul näeme. Aitäh, Hoar.

4 April 2007

I wanna hold you high and steal your pain

Kõik on suhteliselt hästi, kuigi teisipäev oli paras crap. Aga sellest ma ei räägi. Ma ei taha seda mäletada; järelikult ei olnud teisipäeva koolis olemas. Oli ainult pärastlõuna, kui ma Akale helistasin ja õnne soovisin. Tänane möödus kiiresti, kuid mul oli pidevalt tunne, et on neljapäev, mitte kolmapäev. Käsitööst tulin varem ära, kleidist on 1/4 valmis ja siis Kaisaga linna. Vaatasime talle sünnipäevaks küünelakke (mu väike piff!) ja siis sattusime tibipoodi, kus me Binxile sünnipäevakingitust valisime. Ära ei ostnud veel midagi. Seejärel saatsin ta bussi peale ja läksin ise koju. Kahju on koju minna nii, et tee peal ühtegi tuttavat ei kohta. Vana sõbra nägemine lööb tüüpilise päevarutiini (hommikul üles, kooli, Kaisa bussi peale saata, koju) täiesti paigast ära ja muudab endise igava ja halli päeva palju meeldivamaks. Mõni tuttav võiks ju täitsa Viru juures nii poole nelja-veerand viie vahel vastu jalutada, kallistada, paar sõna juttu rääkida ja siis edasi minna. Tartus oleks võimalus sõpru kohtata palju suurem kui Tallinnas, sest see on mõnusalt armas väike linn, kus iga nurga peal ongi ainult tuttavad. Kuid samas... Nii palju kui mina seda linna armastan, tunnistavad teised selle igavaks ja mõttetuks kohaks. Laske siis vähemalt minul Tartut armastada, sest et ma seal iga päev ei ela! Eile rääkisin kindaga. Ta esitas mulle kohe mitu-mitu väidet, miks Tartu igav on. Ma ei saa temaga nõustuda, sest võib-olla olen ma tänu Tartule praegu see, kes ma olen, kuid ta on sellist tüüpi inimene, et ta lööb lausa sõnad suust ja isegi kui ma tahaksin, ei suudaks ma talle vastu vaielda. Nädalavahetustel on Tartu hea. Sellega oli isegi kinnas nõus. Aga ta ütles, et isegi joomine ei ole seal enam lõbus. Ma joon harva ja vähe. Peamine põhjus on seltskond. Tartus on see alati olemas. Aga miskit on seal valesti... Kõik, kes on sügisel Tartusse kolinud, et sinna gümnaasiumisse minna, on nüüd õnnetuks muutunud. Mõned kolivad ära ja teised tagasi koju. Mis on selle linna idülli purustanud? Suvel sai ju mitmeid päevi seal veedetud, õhtuti D&D mängitud ja mõnikord väikestel mõttetutel piiksukatel käidud. Päevad möödusid Urus ja niisama linna peal. Enne oli Tartu teistsugune. Sealt on midagi puudu. Ta on kuidagi tühjemaks jäänud... Ma võin küll eksida, aga minu meelest on Pirol vähem inimesi kui varem. Kui ma eksin, siis palun parandage mind. Kuid kas ka Piro sureb samuti välja nagu Varblane? Kõik on nii tühjaks jäänud... Varsti on Hullumaja. Huvitav, kuidas mäng tuleb? Kahjuks on mõned ära öelnud, sest pühade aeg, pikk nädalavahetus ja mida iganes veel. Aga samas, olen ka inimesi juurde saanud ja võib-olla ongi parem, kui meid selline keskmine ja paras arv on. Rääkisin Azeloriga, talle hakkas idee meeldima... Ilmselt tema ja Mihkel tulevad. Ja muidugi veel mingi kari imelikke, kes tahavad skisofreenikuid mängida (: Ilmselt tuleb mängule ka järg... Hullud Kassinurmes!

1 April 2007

Kevad on minu südames

Tartu muutis kõike. Ma olin üle tüki aja tõeliselt õnnelik. Kui ma ka varem naeratav välja nägin, siis mitte päriselt. See oli selle aasta parim nädalavahetus. Reedel sai siis mindud ja puur kaasa haaratud. Joke tuli Jõgeval peale, temalt raipelt piletiraha ei küsitudki : ( Aga Tartus võttis meid rongijaamas vastu tore orkester ja poolel teel Urgu Aka ja Gala. Läksime Urgu, seal olid Agur, Trägun, k2rts ja keegi tüdruk, keda ma veel ei tea. Agur saatis Träguni ja selle tüdruku poodi pitsa ja õlle järgi, meie jäime drägonit mängima nendega. Agur demmab muide fantastiliselt. Mul pole ammu D&D ajal nii lõbus olnud. Kuigi mäng Terry ja Karyaga oli väga hea, Terry neeger on lihtsalt liiga lahe :D Aga minu tegelasest Aguri mängus sai tore skelett ja ta pani nahkhiire põlema. Vaene Aka, tema tuledeemon ei süttinudki uuesti põlema. Aga kunagi võiks seda mängu jätkata. XD Mingi hetk vajusime me kõik magama, öösel tuli Adi. Hommik algas Taliesiniga. Ta oli Urus täiesti niisama ja otsis oma päikeseprille. Ta leidis need. Natukese aja pärast läksime Tartu Loodusmaja juurde, sinna tuli Soerdi ema, viis meid üles ja Aka sai oma roti kätte. Rott sai Nööp nimeks. Palju õnne, Nööp! Loodusmajas on nii sõbralikud ja inimestega harjunud loomad, nad uudistasid puurivarbade vahelt ja pistsid oma pisikesi ninasid välja. Mõnusad ja taltsas ning julged. Nööp on ka hästi julge, ronib igal pool ringi ja uudistab kõike. Ja ta on ilus. Nagu kasvaks tal selja peal puu. Siis läksime Kaubamajja, ostsime endale hommikusöögi ja läksime Urgu tagasi. Millalgi tuli sinna kamp inimesi, kes hakkasid drägonit mängima, yoshit nägin ka, üle tüki aja. Efka ja Kuriboh olid ka seal, nad tõid Akale kaks punast roosi. Kuriboh on 14, see ajab mind ikka veel naerma. Mul on ta kollane õpilaspilet! Lugesin Uru külalisteraamatut, see lõpeb sõnaga remulus ja seal on üldse igasuguseid idiootseid asju. Isegi minu nime esineb seal vahepeal. Siis helistasin Curule ja leppisime kokku, et saame poole tunni pärast Krooksus kokku. Ma olin oma musta kostüümi Balli ajaks Sillule laenanud ja Sillu käest oli see Curuniri kätte sattunud, nüüd pidin selle tagasi saama. Meile seletati kenasti ära, kuidas Krooksu saada ja siis jätsime Efka, Kuribohi, Aka ja Galaga hüvasti ning läksime Jokega Krooksu. Varsti tuli Curunir. Ma andsin talle "Matrixi lapsi" lugeda, talle paistis meeldivat. :D Mõne aja pärast otsustasime Jokega, et me lähme ja toome ta asjad Urust ära. Mõeldud, tehtud. Peagi olime Krooksus tagasi, siis olid sinna laekunud ka Sillu ja Goblin, viimane õppis geograafiat. Loodetavasti nüüd ta teab, kus Tuneesia asub. Mustmullal on kolm horisonti - A-, B- ja C-horisont. 10. klassi geograafia, mina ei mõika sellest veel midagi. Siis läksime rongi peale, kuid me panime Curuniri joonistatud kaardist "natuke" mööda ja läksime mingit vale teed mööda. Oleksime peaaegu Curu kodu juurde välja jõudnud, kuid leidsime viimasel hetkel siiski rongijaama ja saime umbes minut enne väljumist rongi peale. Joke läks Jõgeval maha, mina sõitsin Tallinnasse ja nautisin päikest, mis aknast sisse paistis. Aga Tartus oli tõesti hea. Nii tore oli näha inimesi, keda ma võin julgelt oma sõpradeks nimetada. Inimesed, kes on muutnud minu elu - paremuse poole. Kui ma poleks 14. aprillil 2006 Urgu tulnud, ei oleks ma mitte kunagi teada saanud, kes on Goblin, Curunir, Dani, Aka, Adi... Ja veel paljud inimesed, kes on mulle praeguseks kõige kallimad kogu maailmas. Inimesed, ilma kelleta ei oleks ma Melian. Kevad, kevad on tõesti kätte jõudnud! Tartus oli seda eriti hästi näha. Kõik on roheline. Kevaaad ^___^ Ja kogu see päike! Ma olen nagu väike patareijänes.