23 September 2008

Kool. Lõbus on.

Või siis, ei ole, eksju. Aga mul ei lubata vinguda ja viriseda, seega tuleb rõõmus nägu pähe teha. Saksa keeles läheb päris hästi, esimese kahe sain ka juba kätte - matemaatikas. Ma avastasin, et pingutama pean ma ainult neljas aines (võib-olla viies, oleneb), siis ma saan päris kõva keskmise ja võin... lihtsamalt öeldes ära minna. Sest mul on vaja midagi paremat kui ainult saksa keel. Koolisõrmusest loobusin. Aga häid asju on ka. Ma hakkan nüüd neljapäeviti koos Hannesega jaapani keelt õppima, mis on ülivahva, sest meil on lõpuks ometi mõni ühine hobi, millega koos tegeleda. Tema ei paista minu vaimustust jagavat, aga ta pole seda nagunii eriti kunagi teinud. ^^ Mort, anna andeks, et ma su sünnipäevale ei jõudnud :( Ma oleksin väga tahtnud, aga isa vedas alt. How typical is that. Nojah... vahet pole. Need hilised õhtud Joosepi pool on tihtipeale kõige paremad. Kui me lihtsalt istume kahekesi köögis ja räägime mitte millestki, samal ajal teed juues. Ja muusika. See jumalik klaverimuusika. Ta on nii inspireeriv... sellisel veidral ja melanhoolsel moel.

1 comment:

Meryle said...

Melian, kas sa ei tahaks tagasi tulla? Tiidu (ja vahel Mona ja Liisi ja Meelise ja ülejäänud kariloomadega) koos oleskleda on enam-vähem tore, aga...