31 October 2008

MANGA!

Käisime täna Hannesega õhtul väljas. Esimene eesmärk oli kätte saada minu närune töötasu, mis Saksamaalt tuli. Tööandja oli öelnud, et ta kasutas Western Unioni. Läksime esialgu vanalinna postkontorisse, seal see chick ei osanud midagi öelda, suunas peapostkontorisse. Sealt aga öeldi, et see on Moneygram hoopis... no näed sa siis. Suunati Hansapanka. Läksime peakontorisse. Sealt suunati edasi Pärnu maanteele, kus ma siis ka lõpuks oma 50-eurose näruse missiooni lõpule viisin. Edasi läksime šokolaadi jooma Chocolats de Pierre'i sisse. Väga nämmu oli. Siis meil tuli mõte, et võiks sööma minna - mina tahtsin pelmeene, tema ei tahtnud. Äkki me otsustasime vaadata, et kas see kurikuulus MANGA on juba lahti tehtud. Istusime kurjakuulutava nr. 29 bussi peale ja sõitsime kaugele satanistlikku J. Poska peatusesse ning alustasime ohtlikku rännakut mööda Narva maanteed tagasi linna juurde. Manga lilla silt tervitas meid õela irvega. Toit oli sitaks hea. Misosupp oli veelgi parem. Terry sünnipäevatuba oli maha lammutatud. Kujundus on palju steriilsem ja oranžim ning seinte peale on mingi manga artist sodimas käinud. Ramenit oli rohkem, liha oli ülim ning üldse oli väga nämm-nämm. Jah, Manga. Minge kõik sinna sööma. :3 Asub samas kohas, kus Ami-ja vanasti - ehk siis esimesel korrusel.

27 October 2008

Ahjaa

Laagri koeradel on mingi imelik kiiks küljes. Neile meeldib kivide peale kakada.

21 October 2008

1 aasta koos

Et siis, 1 aasta koos, tänane päev oli nii tore. Ja Iti on vahva, kuigi lootust enam mõnda aega ei ole. Õppimine.

14 October 2008

Lootust juba on.

11 October 2008

Avarice, my sweet Avarice

Kas sina teadsid, kui ahne inimene ma olen?

6 October 2008

No kurat küll.

Esimene 1 tuli ära. Matemaatika töö. Mul on ilusad hinded: 2, 4, 1. 1 on arvestuslik hinne. Ajaloos sain oma elu esimese kolme >___________> I srlsy don't want to talk about it. See on ka arvestuslik hinne ja.. seda ei saa parandada. ;_; *world hate & stuff* Vähemalt saksa keeles läheb hästi. D: Sunshine.

4 October 2008

Kuulsuse narr?

Põhjus, miks ma täna siia kirjutan, on see, et mulle on see nn. "kuulsus" hakanud närvidele käima. Just deviantArtis. Viimasel ajal on tohutult tekkinud selliseid watchereid, kes huilgavad, kui ma midagi üles panen, olgu see siis nii halvasti ja kiiruga tehtud kui tahes. Ma olen jälginud neid "suuri ja kuulsaid", kui ma veel ise alles alustasin, ja ma naersin selliste inimeste üle, kes pidasid neid "suuri" jäägitult oma iidoliteks. Ma ei tea.. sellest on võib-olla tekkinud ka pidev tahtmine midagi originaalset luua. Mul läheb iga pildi loomise peale järjest kauem aega ja vahel võin ma inspiratsiooni otsida kauem kui nädal aega. Ma vaatan seda tohutut hunnikut fotosid, mis mul stocki kaustades on, kuid mis mõte sel kõigel on? Seda kõike on juba nähtud ja varem loodud. Ma looksin lihtsalt kellegi töö identse koopia. Sellest ei ole kaua aega möödas, kui ma alustasin. 3. august 2007. Ma olin siis nii nuub. Keskmiselt läks ühe pildi peale 2-3 erinevad fotot, kui sedagi. "I'm not very good at manips yet, but that's a thing I want to learn. Go, Photoshop." Ja mis siis nüüd on saanud? Olen ma endas tõesti arendanud ja leidnud selle, mida ma rohkem kui aasta aega tagasi otsisin? Mu parimad ja kõige populaarsemad tööd on koondatud deviantArti portfoliosse. Kui ma selle lehe avan, täidab mind rõõm täitunud unistustest. Need on pildid, mis on tulnud välja just nii, nagu ma neid näha soovisin, või vähemalt enamus neist. Peamiselt domineerivad sinised toonid. Ikka veel on mingi melanhoolia segane maik juures. Olgugi, et ma kuulen iga päev, kuidas inimesed on mu töödesse armunud, kõik on imeilus, kaunis, originaalne (okei, seda kuuleb natuke harvemini), väga tume ja müstiline, fantastiline, imeline, huvitav, oivaline, imeilus atmosfäär, ülimalt sürreaalne, tõeline meistriteos jne, ei tunne ma end nende sõnade keskel ise üldse hästi. Kust nad on tulnud? Kust nad on pärit? Ma vaatan nende töid, kes on mu kunagised (ja harvematel juhtudel ka praegused) eeskujud. Ma olen pigem üritanud järgida nende stiili kui pildi kompositsiooni ja seetõttu ei saa mind kellegagi neist võrrelda, mis on vähemalt minu meelest hea omadus. Ma ei tahaks teha samu asju, mis Princess-of-Shadows (tõeline draama-gooti-hoor). Kunagi ma fännasin teda väga. Samas olid tal varem ka päris head manipid, sest ta oskas veel dark arti hästi teha. Siis tuli tal selline sinine gooti periood, kus ta toppis lihtsalt kõike oma piltidele sisse ja arvas, et see on hästi huvitav. Nüüd on tal mingi sürrealistlik kiiks küljes. Mis aga mind häirib nende fotomanipulatsiooni "kuulsuste" juures on see, et nad võõranduvad kuidagi täiesti sellest... kommuunist. Ei ole enam sõbralikke tundeid, on vaid reserveeritud armastus ja ilu, ilu, põgenev ilu. Ma ei taha selliseks muutuda.