10 March 2009

Neetud pank

Täna kandis isa söögiraha üle ning see tähendas üle mitme kuu jälle kaardi kasutamist. Kui ma rõõmsalt automaadi juurde jõudsin, tuli mulle meelde vahva pisiasi, et ma ei mäleta oma pin-koodi. Proovisin 0391. Võib-olla oli see kunagi mu pin. Igatahes täna ei olnud. Okei, läksin kohe üle tee SEB kontorisse, vahetaks pini ära. Öeldi, et kaardi saaks kätte alles neljapäeval. Okei. "Aa sorri, te olete alaealine ju. Alaealine ei saa ühtegi dokumenti allkirjastada." Ma olin nagu wtf??? Ma unustan kogu aeg, vähemalt 3-4 korda aastas oma pin-koodi ära ja ma olen pidanud seda mitu korda vahetama. Ja ma olen seda üksi teinud. Ja nüüd siis on äkki emmet käekõrvale vaja? Proovisin tulutult automaadis 2612. Kahjuks mitte. Nüüd on natuke pahasti, sest mul on arve peal raha, mida ma võin ainult virtuaalselt imetleda, aga süüa ma selle eest ei saa.

3 comments:

Meryle said...

Mul oli uut kaarti tehes sama teema. Ee, ma annan igale poole ise allkirju ja nüüd järsku ei saa? Le what?

Mort said...

Nüüd on see värk, et su vanemad peavad andma allkirja, et sa võid anda allkirju. Peab mingi vanema lihtsalt korra panka vedama ja talle ankeedi pihku suruma. Vähemalt minu puhul töötas nii. Ma lõhun pidevalt oma kaarte ära ja siis pean uute saamiseks allkirju andma.

Melian said...

Hannes jälle rääkis seda juttu (tema on Swedbankis), et tuleb minna lihtsalt teise teenindaja juurde - kui tal kaart ära kadus ja uut tahtis saada, ütles neiuke klaasi tagant, et alaealisena ei saa ta dokumentidele alla kirjutada ja peab emme kaasa võtma. Kui järgmisel päeval, lapsevanem näpu otsas, Swedbanki mindi, oli sealne teenindaja väga üllatunud. "Miks teil ema kaasas on? Teda pole ju üldse vaja."

Aitäh, Mort. Teen selle ära. :)