7 April 2009

Today I killed a friend.

Mu meeldiv sõber hr. Isutus on tagasi, viimati külastas ta mind 2008. aasta sügisel ja talvel. Te ei kujuta ette, kui vastik on see, kui kõht on tühi, aga toidu peale mõeldes ja vana head muhedat külmikut avades hakkab äkitselt paha. Ja ei jäägi midagi muud üle kui ära minna ning kurvalt nälgida, sest miski su sees ütleb, et ei, täna sa süüa ei saa. Minu jaoks oli täna suur edusamm liha ja kartuleid süüa, mis sellest, et kõvasti üle poole järele jäi.

2 comments:

Lugu nr. 2 said...

reetur, söök on jumal ju ä

Melian said...

hakkan ka taimetoitlaseks