30 July 2009

Every me - and every you

kunagi olid ajad, mil mulle melian ei meeldinud, sest.. ee, ta meeldis kõigile teistele? ei, tegelikult tundus ta lihtsalt liialt ekstravertne ja hüperaktiivne, samas aga ka isekas ja taktitundetu. aga ajad muutusid ja muutusin mina ka. nüüd mulle mellu meeldib. see on imeline, kuidas ta suudab endale eesmärgi võtta ning ka reaalselt sinnani jõuda. kuigi iseasi, kuivõrd üle laipade? KOs on ta üks väheseid inimesi, kelle postitustest ma ka tõesti rõõmu tunnen ja need läbi loen. ma ei oska kuigi seletada, miks mel mulle sümpaatne on, aga temas on jõudu ja energiat. ta on kahtlemata täiesti ainulaadne. ma ei tea midagi isiklikult tema isekuse kohta, ma ei tea, kas ta kasutab inimesi ära isiklikeks otstarbeks (whoa, sounds like mental raping). aga ma tean, et ükski probleem pole kunagi ühepoolne (loe: i blame others) ja ma tean, et tal on süda olemas. aa, aga vahel ma siiski pelgan teda tema ekstravertsuses ja võistlemishimus, kuid küllap see läheb üle nii nagu kõigiga. ehk on asi selles, et ma mõtteis samastun tema ja ta olukordadega. tuult tiibadesse, õigekirjaguru edit: ja naljakas on see, et kõik üritavad mind tagasihoidlikult tema eest.. kaitsta? melian, rikud mu ära? : O i don't mind Kirjutas Helen. Ta sai täna oma labeli, kuigi selleks oli juba ammu aeg. - - - Mort tegi süüa, hakkliha on ilgelt piprane, aga kannatab ära. Jõudsin Tartu üsna napilt, täpselt kinoseansi alguseks, nüüd on Potter nähtud ja Cinamoni toolide peal kõigutud. See on nii mugav kino, edaspidi hakkangi ainult seal käima. Kõigil kolmel helises filmi ajal telefon, see oli päris naljakas. :D Ootusärevus, hirm, igatsus - kirjeldamatu. Helenhelenhelenhelenhelen
Are you suffering?

No comments: