29 July 2009

Sometimes she speaks my words

No see on ikka nii imelik tunne, kui alguses on inimesest tekkinud eelarvamus ja see ühe õhtuga täiesti vastupidiseks pöördub. Või noh, kas vastupidiseks, aga väga teistsuguseks küll. Ma tulin täna suht ilmaasjata Tallinna, aga väike puhkus kodus ei tee kunagi halba. Terve päev on selline kummaline igatsus sees olnud, tahtmine kohe-kohe ära sõita... niipea, kui koju jõudsin, hakkasin juba Tartu kotti pakkima, siis aga tuli meelde, et sinna linna sõidan ma alles homme. Pakkisin koti tagasi lahti, tegin paar kõnet ja sõitsin Terry juurde, sain oma juhtme tagasi ning kauba peale veel herneid ka. Suve esimesed kaunad. Istusin 15 minutit bussipeatuses ja sõin neid. Nüüd ma mõtlen, et peaks jälle kotti pakkima minema, sest ma nii tahan juba Tartusse - Potterit vaatama, ujuma, Pirogovile, öösel läbi linna tagasi Ihastesse kõndida - suvi! Ja üks põhjus on veel, see kõige olulisem, aga ma elan üks päev korraga. Imetlen Helenit, ta kas mõtleb või elab minuga samal lainel. Nagu raadio.
And I want to wake up with the rain Falling on a tin roof While I'm safe there in your arms So all I ask is for you To come away with me in the night Come away with me

No comments: