12 October 2009

Oled kui teise maailma otsa kadunud.

Torm, puhas jäine torm, segatud märgade sügislehtede ja busside monotoonse mürinaga. Vanalinna tänavatel voolab külm vesi, moodustab kivide vahel väikeseid jõgesid. Kõikjal see vastik kibe tuul, mis igast mantlipraost ja salli vahelt sisse poeb, muutes olemise aina vastikumaks ja külmemaks, kuni lõpuks on vihmast läbimärg tukk kleepunud otsaesisele ning sõrmedes pole enam terakestki soojust järel.

Ja kõiges selles vihmas ning tuules kumab paar helesiniseid kassisilmi, mis on ainus põhjus, et jälle välja tänavale astuda, halba ilma trotsida, logiseva, külma ja undava trolliga sõita ning viimaks ka koju jõuda, asetada tassitäis musta mandliaroomiga teed nina alla ning maalida sügise melanhoolseid sinakashallikaid toone raagus puude ja vihmaste tänavatega. Nukker on looduse surm.

Sinu südame soojus hoiab hinge helisemas.

1 comment:

Iti said...

Kõik see, mida sa sügise juures ei salli, seda mina jumaldan! Sügis on imeline.