30 August 2009

In fields where the yellow grass grows knee high...

Sitaks eepiline larp oli. Eriti lõpus see, kui Aurum ja Argkunn koos ära surid, nad olid teineteist just leidnud õde ja vend. Orikas oli meeletult äge ("ruiiiig! nämmmm! andke mulle kuusepuu!"), lihavardad meeldisid kõigile, enamus mooduleid lahendati ära ja Terry leidis lõpuks oma kingad üles. Muidugi on hunnik mu asju kadunud või rikutud, aga hetkel on need liiga maapealsed mured. Mu elu parim larp, ausalt ka. Praegu olen Tartus ja söön oma pannkooki pähklite ja šokolaadiga ning joon kõrvale kakaod. Võib-olla Martin helistab varsti ja siis ma saan koju Tallinnasse ka. Äkki peaks täna lihtsalt magama.

28 August 2009

I weep to have what I fear to lose

Andsin täna Martinile sünnipäevakingituse üle, ta oli õnnelik ja mina muidugi ka. TTÜ ühikas on ilmselt ainuke normaalselt jahe ruum palaval augustikuu pärastlõunal. Siis sõitsime Tartusse, kus said kõik vajalikud asjatoimetused tehtud. Ta läks ära Võrru. Nüüd on veel ainult üks mure. *
Soul of Light

Always searching for perfection

Homme sõidan Tartu. You make me happy, did you know that?

25 August 2009

Les papillons

Neelasin alla kaks liblikat ühes teega - tassitäis musta südamesoojust. Silmad, silmad, silmad...

23 August 2009

One flight down

Sünnipäev oli väga tore, kohal olid täpselt õiged inimesed. Olgu, Mort ja Terry oleksid võinud ka olla, aga nad ei jõudnud. Ning nad poleks vist laua taha ära mahtunud. : ) Meid oli seal ikkagi oma kümme tükki... Täitsa uskumatu, et enamus kutsututest isegi kohale tuli. Helinat tänan südamest kõige selle abi eest toidutegemisel - sinuga oli väga tore muffineid küpsetada. ^^, Jäime öösel Zeloriga rääkima, lausa kella neljani, kuni ta mul lõpuks magama käskis minna. See oli väga imelik tunne, keha on füüsiliselt täiesti rampväsinud, aga mõtted tahaksid edasi joosta, veel rääkida, veel kuulata ja suhelda. Magasin mõne tunnikese, kuni Mirju üles ärkas ja tööle jooksis. Tegin pannkooke. Kõik olid hästi õnnelikud. Ja mul on akna peal neli helendavat lammast. Sind ei ole enam iialgi. Sa ei loe neid sõnu

20 August 2009

Those sweet words, spoken like a melody

Ta on täpselt tema moodi. Usaldavad silmad, prillid, lühikesed juuksed, peaaegu identne hääletoon, sama kõnemaneer ja sarnased liigutused. It's getting fucking creepy. Ma pean seekord väga, väga ettevaatlik olema. Ma ei taha järjekordset katastroofi korraldada. D, palun hoia end, tõesti. - - - (Täna kell 19 minu pool tee ja kook!)

It's always you, always fucking you.

Kurb on tõdeda, et see armas neiu on muutunud niivõrd silmakirjalikuks - õige, võib-olla oligi mul viimane aeg teada saada, mida silmakirjalikkus tähendab. Aga just praegu, kui kool on kohe algamas, sellist asja kolmandast allikast teada saada... no tore lugu küll. Igaühel hakkab kuulsus ja võim mingil hetkel pähe ja ühel hetkel sa põrud. Ühel hetkel kõnnin mina su ilusa näokese peal ja seekord saad haiget sina. Uuel kooliaastal näeme, bitch. Eat shit and die.

16 August 2009

Nothing left to lose.

Tahtmatult tunnistasin endale midagi sellist, mida ma olen kogu hingest üritanud varjata. Tõesti, see teeb haiget nagu nuga, või nagu söödaks lusikaga südant seest välja. Ma ei oska enam midagi parata, matan end töösse või mitte, sellest ei tule midagi välja. Alati, kui ta minuga räägib, lõhub iga ta sõna selle müüri, mida ma olen üritanud juba kuid enda ümber ehitada, kaitsta end teiste eest, saavutada oma igatsetud iseseisvus kõigist. Ma ei saanud hakkama. Ilmselt ei saa iialgi. Ta ilmselt ei mõtle minu peale, see ei tee talle sugugi haiget. Ja miks peakski? Mõni ei ole nii nõrk nagu mina, kui mitte millestki pole enam kinni hoida ega midagi kaotada. Ma üritasin olla iseseisev ja sõltumatu, mõnda aega see isegi õnnestus, ma olin õnnelik nagu ei kunagi varem. Siiamaani jään ma tänulikuks neile, kes minuga tol ajal koos olid - nad on siiani. Läheb veel aega, palju aega.

15 August 2009

when you're a bad liar, living in your lies means not living at all.

dear girl— it’s like you don’t even know you anymore. and when people talk about you, it’s almost as if you have no idea who they’re speaking about or whether any of what they say is true. it’s to the point where you started avoiding mirrors or catching your own eye in the reflection of windows, because you don’t even recognize yourself anymore. maybe your hair’s a mess and your clothes don’t match, but at least you can keep pretending that you’re not uncomfortable in your own skin. you’ve become a stranger and it scares you since you’ve always been most afraid of the things you don’t know. and you don’t know you. ___ dear girl— i know you’re tired. you’re tired of being afraid and you’re tired of being alone and you’re just tired of being. it’s two thirty seven in the morning and you’re wondering if insomnia has a flavor or if everything really taste this kind of bitter. you hate how it feels against your teeth and the back of your throat is burning. you just want to sleep, to forget this feeling, to forget breathing, or blinking, or being alive. instead, you’re lying awake, counting the raindrops on the roof. or maybe you’re just lying. but really you’re worried that you’re losing track. of everything. maybe you’ve been derailed and you don’t know where you’re going. maybe you’re on a collision course with regret. maybe you’re a car crash of tired syllables and overdone ideas. but in any case, you’re a wreck. ___ dear girl— it’s to the point where you don’t know what to do with yourself. so you do the laundry again even though it’s clean. you think about bleach and how they need to make some for your memories. since if you could you’d white out all the things you’ve been meaning to forget. and you’d forget that you’re a mess and that you deserve this and that it’s started to hurt more than you care to think about. then you’d make yourself someone new. someone you could stand. since right now all you are is a spin cycle of secrets who’s finding it harder to pretend to be okay. and all the sudden your heart is beating backwards and you’re so afraid of what will happen when it reaches zero. since negatives can never be anything positive. and you’re so sick of being a negative. of being nothing. ___ dear girl— sometimes, you talk to yourself since you know that no one else will listen. sometimes, you write letters. and they all end up being addressed to you no matter what since you’re not sure who you’d send them to anyways. maybe you’re living in your lies but you never were a good liar. so maybe you’re not living at all. ___ dear girl— please remember to love yourself. "since you deserve it. since you just have to. even when no one else will." - - - living in your lies by paperheartsyndrome

14 August 2009

My girlfriend tried to help me, to get you off my mind

Mis saaks parem olla? Astun Ruunipizzasse sisse ning kõlarites mängib Norah Jones, lugu "In the Morning", üks mu lemmikuid. Ja viimased kolmveerand tundi on ta õrn hääl mulle laulnud. Äkki tuleb "Nightingale" ka. ♥ Täna bussiga sõites mõtlesin küll, et võiks Tartus elada, see oleks nii imeline. Saadan Jaapani rolle laiali. Melian. says: *aga mul on suht suva temast x) Helium . nagu tormis vastutuult.. says: *:D:D:D *that's my bitch ^^

Wish for a happy ending

Down
Down
Down
Down
Again.
Läpakas jäi Curuniri juurde, magada tahaks.
Pole ammu nii kiiresti linnast tagasi Mordi juurde kõndinud.
Ta kinkis mulle ja Terryle lille.

13 August 2009

Twelve gates to the city

Mõtled sa vahel veel minule? Teeb see sulle samamoodi haiget nagu mulle? Kas nagu nuga või nagu nõel? Ma ei saa seda iialgi teada. Proovisin eile esimest korda elus vesipiipu. Um... why do you people like it? Natuke aega võib ju auruvedurit mängida, aga see toss ei ole mingi hetk enam üldse fun ja ma ei tea, kas asi on minus, aga see maitse pole ka midagi erilist. Not my cup of tea. Sattusin Helinaga rääkima, päris palju huvitavat sain teada. Seetõttu on ka üsna lõbus 11. klass garanteeritud. :D F.S.S.! (ja lisaks see, et mul on 8 päeva aega. Eeeeek O____o) Loen nüüd tänu talle ka Saatanlikku Piiblit (kas see peaks jutumärkides olema?), üsna huvitav lugemine on. Räägin pikemalt ilmselt siis, kui läbi on. 8 päeva pärast on mu sünnipäev. Juba homme ilmub see KO järgmise 7 päeva sünnipäevalaste hulka. 21. kuupäeval, umbes millalgi 11-12 paiku hakkavad foorumisse saabuma esimesed õnnitlused, sellised tavalised ja mittemidagiütlevad. Huvitav, kas Elva õnnitleb mind? Eks näeb. Imelik on see, et ma olen iga aasta oma sünnipäeva paaniliselt kartnud, see on hirmsam, kui larpi organiseerimine. Jaapani mängu ma ootan, vanemaks saamist küll mitte. 17 on nii mõttetu number ka (või siis 71?), et ma ilmselt isegi ei tähista, kui just Aldarion mulle oma Võru crowbariga appi ei tule ja katust lahti ei muugi. Vahur juba hoiatas mind, et see on väga illegaalne, mida ma teen. Aga kuna ma olen jälk manipuleerija, lähen ma nii kui nii põrgusse. Müüsin Luthienile kaks korsetti maha, Liinale ka. Nüüd olen natuke rikkam ja nelja korseti võrra vaesem. Aga ma ei kaeba, eks nad olid kõik natuke liiga suured mulle. Sünnipäevaks tellin endale viis korsetti ja seekord S-suuruses. Muhahahaha.

10 August 2009

Sorry sir, we lost your house

WTF nagu, see kollase ja halliga maja, mis oli Kirsi tänava vastas, on maha lammutatud. Nagu... millal? Miks? Seal elasid ju inimesed sees, ma nägin kardinaid? Või on see praegu kesköine viirastus, et see maja on lihtsalt niisama ära kadunud? *confused*

9 August 2009

In your glass eye, what kind of dream to you see?

Melian VS Katus 1:0 Melian has gained one skill point in lockpicking. Born to be a rogue. No okei, minu arvamus nendest inimestest, kes katust lukku panevad, langes ikka eriti madalale, sest nii kerget lukku poleks ma küll osanud oodata. Kruvikeeraja tabasse sisse, keeran paar kraadi ja klõps. Eelmine kord oli sinna lihtsalt väga fail kett pandud. Anyhow, ma saan jälle katusele. Muide, sünnipäevaks võite mulle igaks juhuks ketitangid kinkida, kes teab, võib-olla need katuseonud muutuvad millalgi targemaks ja panevad sinna uue keti ja uue luku, mida enam nii lihtsalt lahti ei saa. Challenge. Siinkohal tervitan Seemnekest, kes õpetas mind lukke lahti muukima ning kes jäi hiljuti mandlitest ilma. Saadan sulle paki virtuaalset nom-nomi: Vaatan siin praegu lolishoodi pilte läbi. Kristelil on nunnu komme viltuseid pilte teha, aga kuna kvaliteet on hüva, siis ma vinguma ei hakka. Käisin Saatuse Radadel, meie Jabura Teelaudkonna party oli väga lahe, aga mäng ise jäi küll allapoole igasuguseid ootusi. Süüa eriti ei olnud, samuti puudus igasugune meditsiinivärk. Mul tekkis näiteks mingi hetk sääsehammustustest allergiline reaktsioon ja neil ei olnud isegi jääd, mida peale panna, üldse mitte midagi. Kui Zeloril ei oleks ühte teatud spreid kaasas olnud, siis oleksid asjad ilmselt päris hulluks läinud. Ja seega teebki mulle head meelt see, et Jaapani mängul on kõik SR-i puudujäägid külluslikult kaetud. Vähemalt oli mul ilus kostüüm ja tee oli hüva. Ja noh... Ta ütles ka, et ma olen ilus.Viimasel ajal kuulen ma seda üha sagedamini, mis tõstatab mitmeid erinevaid küsimusi, et nagu.. miks? Millest selline arvamus? Korsett? Sukad? Lolita? Või hoopis... Alice. Neil nukkudel oli ju ka eesmärgiks oma õed hävitada, et saada kõige ilusamaks ja perfektsemaks nukuks. Alice'iks. Hi miss Alice, In your glass eye, What kind of dream Do you see? The Alice Game has begun!

7 August 2009

So won't you try to come, come away with me.

Käisin täna Siimu töö juures, väga armas oli, nagu alati. Rääkisin talle larpist, siis ta arvas, et kui neil suvepäevad tulevad, vahetab terve Angeli kollektiiv omavahel rollid ära ja teeb larpi :D Venna tõi mu koju, enne käisin ka Selveris ja ostsin muffinipulbrit. Täna läheb küpsetamiseks homse mängu jaoks, selline eat-me drink-me teema on, kuna ma olen Alice ikkagi. Külastasin täna Rakveret, müüsin Liinale kaks korsetti maha ja läksin linnusesse Joonasele külla, kes töötab nüüd all veinikeldris. Teadagi, mis me seal tegime. :D Koju jõudes avastasin, et katuseuksele oli uus taba pandud... ega midagi, Melian läheb muukima.

3 August 2009

2 August 2009

Ma nägin langevat tähte!

Oma tass kaasa!

Kohe praegu minu juures teeöö. Kõik on kutsutud.

Take me far from the place I adore

Üks huvitav (inim)loom veab end täna Tallinnasse, lubas minuga natuke aega veeta. Loodan ägedat õhtut, aga eks näeb, see on üks väga ettearvamatu tüüp. Jaapani kuupäev lükkus järgmisele nädalavahetusele - ehk siis 29.-30. august, seda põhjusega, et inimestel on siis pärast Mütofesti rohkem raha ning päris paljudele sobib see rohkem. Sealhulgas ka meile, õnnetutele GMidele, sest me saame siis autotranspordi tagasi Tallinnasse ja ei pea oma Samehadasid ja padjahunnikuid bussis ja seljakotis transportima. Tervitan Helenit, sest ta on fun. Kuna ta ei ole midagi uut postitanud, siis mul ei ole ka midagi tsiteerida. Mort läks Itaaliasse nädalaks ajaks, see on natuke kurb. Samas on see meile kasulik, sest kogu järgmine nädal toimuvad Jaapani töötoad, kus me meisterdame kirjarulle, raamatuid, kangaid ja relvi ning muud mänguks vajaminevat. Kui keegi endale relva tahab, siis võtku materjalid kaasa (või maksku meile raha ja me ostame ise) ning järgmise nädala sees on suur relvade workshop Terry pool, kus õpetame 2gen relva valmistama. "We have ice cream pizza... and we have your mother!" Miks-miks-miks ma Tartus ei ela? Seal on odav ja hea ning kiikuvate toolidega kino, kus popkornile saab hapukooresibulamaitseainet peale panna, seal on Tort ja Terry (Torry?), seal ei pea ühistransporti kasutama ning seal on kõik muu hea. Norah Jones - New York City

1 August 2009

Ehk järgmises elus läheb paremini.

Ja tead, Sul oli õigus. "rohkem" Usu.

Mass manipulation

Te kõik ju teadsite sellest, ma ei jätnud kunagi midagi varjatuks. Igal inimesel on oma moodus elus edasi jõudmiseks, mida ta pidevalt täiustab ja edasi arendab. Ma usun, et minu võimeks on kõrge Diplomacy skill (dungeons&dragonsi keeles rääkides), mis on valet selles, kui ma peamiselt võhivõõrastega manipuleerin, soovitan neil enda tahtmist järgida, panen neid uskuma, et see on õige? Ma lihtsalt usun siiralt, et kui ma tunnen inimest juba piisavalt, et teda oma sõbraks nimetada, tunneb tema samamoodi ka mind - järelikult näeb ta juba kohe ära, kui ma üritaks teda mõjutada ja seega olen ma sõbra ees sama hästi kui relvitu. Viimase postituse eelviimane lõik võis olla segadusttekitav, kuid selle noore neiu sarnasus minuga oli pigem see, et ta üritab ka inimestega manipuleerida. Mina teistes inimestes kahetsust või haletsust tekitada ei ürita, see pole kasulik, see on nagu ostetud sõprus. Manipuleerimine ja mõjutamine on kunst, sest igaüks seda ei oska. Kui see on minu viis ellu jääda, siis seda ma ka teen, rajan endale teed läbi inimsuhete. Terry pakkus, et jahmatav võis olla minu ausus seda kõike otse välja öeldes, kuid ma uskusin sama naiivselt, et inimesed tunnevad mind ja näevad läbi. Iga asja võib võtta isiklikult, mõnel on lihtsalt pohhui. Mida ma öelda tahtsin - selle blogi 32 lugejat on inimesed, kelle kohta ma võin öelda sõber. Ma tunnen neid ja nemad mind. Ma ei "mängi" nendega. Kokkuvõttes oli Noral ilmselt õigus, ausus on kohati šokeeriv.