31 October 2009




Käisime eile Riisipere mõisas Davidi, Martini, Neko ja Emiliaga. Käisime majas veel pisut ringi ning avastasime tee pööningukorrusele, mistõttu leidsid kaks noormeest kiiresti tee katusele. Tegime pilte, David leidis oma unistuste lilla maja ning uue sõbra Neko. Õhtu lõppes minu juures ning nad olid hommikul ikka veel seal...

Ma ei tea, nii palju on öelda, aga kas tasuks? Ei mõistetaks iialgi.


27 October 2009

I want my damn tattoo!

Damn broken machines


 


24 October 2009

elavhõbe

vihkan seda silmisummutavat hämarust
hallide toonide pimestavat kuma
nõrgaks teeb laud hõbejas surm
kui ükski latern ei põle
ja kohviku kahvatus valguses
etendub uhke pantomiim
pierrot' kahvatu nägu
elektriliinide all
ta ei näe ta silm on must ta hajub udus
ja arlekiinil on triip üle näo
nagu nutaks leinapisaraid
eesriideks tõmban suurlinna vastiku sudu
tumedas vihmas peegeldub märg must tee
ükski latern ei põle kui jalutan koju
ja kumab tänava lõpust seesama tuttavlik hallikas udu.

23 October 2009

Today I was researching my family heritage for an English project. I discovered that my great-great-grandmother's oldest brother was named Mario and her other older brother was named Luigi. Both worked as plumbers. I feel like I am a part of video game royalty. MLIA.

My cakes are true

Kui avastad end hommikul kell 6 koos kassiga mööda korterit ringi jooksmas ja hiirt taga ajamas, on ilmselge, et Sims 2 Petsi on natuke liiga palju mängitud.

Tegin eile kooki, see sai õhuline, pehme, šokolaadine ja ilus. Armastusega tehtud.

Homme Pärnusse.

22 October 2009

Machinarium

Sellenimeline mäng on sisustanud kogu mu vaba aja alates kolmapäeva pärastlõunast. Ma ei viitsi pikemalt kirjutada, proovige demo ära ja näete isegi. Eile oli päris naljakas Martini ja Davidi juures istuda ning kõik kolm on äärmiselt närvilised, temperamentseim neist kolmest karjub aeg-ajalt mängu peale või hüüab ahastavalt "Martiiiiiiin... ma ei oska" ning nimetatu uurib samal ajal hoopis mingeid Linuxi probleemküsimusi, kes seda ikka täpselt teab.

Mul on mäng peaaegu läbi, take that, geeks.

Mõtlen pidevalt eilse õhtu üle. Mis ma nüüd teen? Ema ei olnud eriti vaimustuses, kodus on toit ka otsas ning minus kasvab aina suurem meeleheide: mida teha nii murest murtud inimesega? Ma ju tahan teda aidata, soojus ja paar head sõna on vähim, mis ma teha saan. Mingi isekas ja egoistlik tükk minus sureb iga päevaga aina enam, ei tundu üldse enda moodi, aga nähtavasti oli seda vaja.

Mu telefonist on saadetud sõnumeid kolmele erinevale Martinile ja ühele Mihklile.
Kõige naljakam on nende kolmega see, et mul on

20 October 2009

Sellest ainult parem saaks olla

Pime hilisõhtu. Sa kustutasid kõik tuled. Või tegin seda mina. Kõrvaltuba kumab tänavalaterna oranžis valguses, ruumid on valged ja tühjad, riiulites üksikud raamatud. See on nii kõle koht, aga iga akent vaadates meenub mulle see, kuidas ma seal peal olen istunud ja linna mahedat õhku sisse hinganud. Jõgi muudab õhu teistsuguseks, kuidagi leebemaks. Üldse mõjutab jõgi niivõrd palju, sunnib linna enda järgi elama. Sa ei saa jõe peale mitte mõelda - selleks, et teisele kaldale saada, pead sa otsima silla või paadi. Kogu linn on jõe võimuses.

Laua peal hõõgub süsimust küünal viimaseid hingetõmbeid, levitades enda ümber meeldivat aniisilõhna, segunedes nõrga vaniljehõngu ja sinu omaga - täiesti sinu oma lõhn, mis ei sobiks mitte kellelegi teisele ja pöörab mu lõhnataju täiesti pea peale, püsib mu mälus nädalaid, praegugi tunnen seda kuskil kauguses.


Kaks aastat vaikuses... kas pole mitte kummaline?

18 October 2009

Innocence


“Experience, which destroys innocence, also leads one back to it.”

James Arthur Baldwin

Quiet alarm

kardan

Even if you hate everything...

Ma nägin unes, et ema ostis mulle musta-punasekirju hularõnga.
Tsk, tsk.
Wii influences.

17 October 2009

The trick is to swivel your hips in a large, neat circle.

Kui sa eile õhtul mu rongile vastu tulid ja naeratasid, oli see kõige ilusam hetk kogu maailmas.
Ma tahaks sinust nii palju ilusaid sõnu kirjutada, kuigi sa tead hästi, et piisab vaid keskmiselt kolmest, et kõike öelda. Vahepeal oled sa nagu tähistaevas - loendamatu arv pisikesi heledaid täppe tumesinisel kangal.


Neko vanemad ostsid eile kell 1 öösel Wii. Nalja saab palju, ta BMI on kõigest 16.11 ja nüüd üritab ta veel rohkem kaloreid kaotada, kuni temast jääb järele ainult skelett ja siis ma saan ta anatoomiaklassi eksponaadiks viia. Tiia Kalju can't contain her excitement.

14 October 2009

Today I saw a little boy and a little girl, each about 4 years old, walking together. I heard the boy say to the girl, "I'm gonna buy us a dinosaur" and the girl nodded enthusiastically. I have high hopes for their future together. MLIA

13 October 2009

A.

Taaskord andsid endast elumärki, näidates, et mingil määral sa siiski veel eksisteerid - jääb see nüüd viimaseks? Või tuleb veel? Ehk loed sa juba neid ridu... sa ei kujuta ette, kui väga ma sinuga rääkimist igatsen ja olgugi, et viimasest vestlusest on tohutult palju aega möödas, ei suuda ma sind unustada.

Äkki...

Missing you


600. postitus siin blogis.

12 October 2009

Oled kui teise maailma otsa kadunud.

Torm, puhas jäine torm, segatud märgade sügislehtede ja busside monotoonse mürinaga. Vanalinna tänavatel voolab külm vesi, moodustab kivide vahel väikeseid jõgesid. Kõikjal see vastik kibe tuul, mis igast mantlipraost ja salli vahelt sisse poeb, muutes olemise aina vastikumaks ja külmemaks, kuni lõpuks on vihmast läbimärg tukk kleepunud otsaesisele ning sõrmedes pole enam terakestki soojust järel.

Ja kõiges selles vihmas ning tuules kumab paar helesiniseid kassisilmi, mis on ainus põhjus, et jälle välja tänavale astuda, halba ilma trotsida, logiseva, külma ja undava trolliga sõita ning viimaks ka koju jõuda, asetada tassitäis musta mandliaroomiga teed nina alla ning maalida sügise melanhoolseid sinakashallikaid toone raagus puude ja vihmaste tänavatega. Nukker on looduse surm.

Sinu südame soojus hoiab hinge helisemas.

11 October 2009

Tint of your soul

Käisin kassiga maailma äärel istumas.
Lasin endast halvad mälestused välja, andsin üle oma hinge võtme, joonistasin liivale sooja südamega lausutud sõnu.
Ilmas ei ole midagi paremat kui sina.
Sosistades sulle kõrva kahe aasta taguseid unistusi, täitusid need vaid hetkega.

Mõtetes kiigun sinuga koos kroonlühtri peal Pariisi.
(Mäletad, kuidas esimese vaatuse ajal oli hetkeks silmi vaid teineteisele?)

Kass, sul sajab lund silmis.

Tuikava huulega,
M.

9 October 2009

Misery

Käisin eile juuksuris. Mul on nüüd päris palju lühemad juuksed ning nad on ilusad tumepunased - aga vähemalt on nad väga terved ja pehmed. Õhtul Simsis inimesi tehes leidsin ühe ägeda soengu ning võimalik, et lõikan endale selle.

Huvitav on see, et taolistel aegadel nagu praegu, muudan ma alati midagi enda välimuses - et nagu veel rohkem iseseisvuda, lahti saada millestki vanast, mis kinni hoiab ja kammitseb. Ma olen kass, kes kõnnib omapead. Mitte keegi ei saa mind kunagi omada.

Ma olen palju mõelnud ja sa tead. Ma ei tee kunagi valesid otsuseid, sest ma ei usu saatusesse. Ühe teise kassi filosoofia oli hea: saatust ega ettemääratust pole olemas, me mõjutame kõike oma otsustega. Selle teise kassiga mööda metalltreppe ronides ja katustel istudes sain ma aru, kui erinevad võivad inimesed olla - ja hakkasin taas introverte armastama. Vähemalt senikaua, kuni nad ei ole melanhoolsed.

Mis tuletab meelde seda, et ma peaks psühholoogi külastama ja uurima, kas ta on mu isiksuse üles leidnud.

Vältimine ja põgenemine ei too midagi head, seda on elu mulle õpetanud. Ühel hetkel pead sa ikkagi otsuse ära tegema, talle silma vaatama ja need sõnad välja ütlema.
Head või halba, kass?

8 October 2009

Nothing else matters

Vähemalt ma lõpetasin selle ilusalt - ei mingit tüli, lihtsalt temapoolne naeratus, pidev, katkematu naeratus.

7 October 2009

Let the flames begin


We all became such fragile, broken things.

6 October 2009


"Kui abielud üldse õnnelikud olid ja püsisid, siis sündsus- ja taktitunde tõttu austada oma kaaslase isikut, leppida ta paratamatusega, pühaks pidada ta saladusi, avaldades talle ainult seda, mida ta küps oli mõistma ja tugev kandma. Hingede kokkukõla tekkis sellest, et täpselt teati, mida teise suhtes tohib endale lubada, ja ei püütudki neist piiridest üle astuda."


H. Raudsepp "Viimne eurooplane"

Huvitav on see, et ma leian parimad tsitaadid alati just nendest raamatutest, mis on kõige halvemini kirjutatud ja kohustusliku kirjanduse nimekirjas.

4 October 2009

I've got a lot to say to you



Vahepeal on selline tunne, et tahaks nii tohutult palju öelda, aga lihtsalt ei suuda - mõtted ei muutu sõnadeks. Kuidas öelda kellelegi midagi sellist, mille puhul sa ei või kindel olla, kuidas ta reageerib? Või kas teda üldse huvitaks?
Lugedes inimesi nagu raamatuid, oled sa täiesti võõras keeles.

5:13AM "Vihma ei saja enam."

Masinatehas oli ehtne horror-steampunk hoonetekompleks. Majaseinte peal hiiglaslikud hammasrattad, mahajäetud ja põlenud ruumid, masinajoonised, purunenud aknaklaasid, metalltrepid, vana roostetanud suitsetamist keelav silt. Ideid tekkis, päris palju kohe. Ma lähen sinna veel tagasi.

Avastasin koju jõudes, et katuse ukse uus tabalukk on lahti.

1 October 2009

Freedom of soul

Kiiremini, sekundid venivad liiga aeglaselt, suudan vaid jälgida mobiili vilkuvat tulukest, mis iga viie sekundi järel endast märku annab - peagi on käes minu nädalavahetus! Peaaegu kõik septembri arginädalad on olnud nelja päeva pikkused, reedel olen ma kas minema lennanud või siis ühel neljapäeval kodus istunud. Ja ometi on mul kõik hinded korras, puudumised põhjendatud ning tuju hea! Väsimust pole ollagi ja teadmine, et homme on Pärnusse minek, süstib minusse aina enam elurõõmu - kuigi Lunapolis pandi kinni. Aga suva sellest! Peamine on puhkus, head ja ilusad inimesed, võhivõõras linn, mina ise selle kõige keskel - see on kirjeldamatult hea tunne.

Hoolimata sellest, et eilne õhtu paras fail oli, on mu tuju endiselt hea. Värvid, rõõm ja vabadus!

Hakkasin näituse jaoks pilte kokku panema!