28 November 2009

Murder, nothing and everything



Ma ei taha seda tunnistada, aga ma taban end vahepeal mõtlemas, kas see üldse tähendab sulle midagi? Mida mina usun ja loodan ja eeldan ning see, mida sina oma müstilises südames kasvatad, jääb vist igavesti saladuseks nagu see, kuidas mu mp3 aeg-ajalt teatud lugusid kiiremaks ja aeglasemaks muudab, ilma, et ma mingeid seadeid näpiksin.

- - -

Ma tahan nii paljudes asjades hea olla - ma tahan osata viiulit mängida ja joonistada ja maalida ja laulda ja tantsida ja kirjutada ning kõneleda
Seejärel tahaks ma veel filmi teha ja õppida klaverit ja tšellot ja kitarri mängima
Siis võiks mul olla oma bänd ja me sõidaks igale poole ja muusika oleks mu elu
Siis olen ma mõelnud, et ma võiks osata bioloogiat ja keemiat väga hästi ja saada neuroloogiks
Pärast seda tahaks ma kõik oma jutud ära lõpetada ja tõesti kunagi raamatu välja anda
Seejärel õpiks ma ära hispaania ja itaalia ja soome ja norra keele
Ning sõidaks Jaapanisse ja teeks silmad lahti ja hingaks sisse kirsiõite lõhna
Ning kasutaks suvel Norras ringi liikumiseks ainult hääletamist ja kuulaks mägedes iseenda hääle kaja
Ning Pariisis vaataks Eiffeli torni ja istuks kohvikutes ning kõneleks inimestega päris prantsuse keeles ja jalutaks Suurtel Bulvaritel ning naudiks soojatoonilist sügist
Ning lume eest põgeneks ära teisele poole maakera
Ma tahaks olla iseseisev ja kõike omatahtsi teha sõltumata teistest ja nõnda ka otsustada
Ja viimaks jõuaks koju tagasi ja võtaks Su soojadest kätest kinni ja suudleks Sind suule ning Sa

27 November 2009

Team Jacob

Lugesin jälle vanu päevikuid. Erinevalt eelmisest korrast hakkasin ma südamest naerma seda piinarikast teismelise kurbust lugedes (stiilis "agh Vinzu on nii nõme, ta on nii tr00 kogu aeg :S") ja võrreldes seda enda hiljutiste sissekannetega, sellele lisaks veel lugeda vanu msn'i chatloge ja tulemuseks on ülimalt nostalgiline öö, kus ma kirjutan osadele, tookord maailmatähtsatele küsimustele aastaid hiljem vastuseid ("huvitav, milline ma oleks siis, kui [...]" - "yeah, dear girl, i know the answer today...") ja joonin osasid ridu alla.

...Issand, mul on ühes igivanas to-do-listis kirjas "Stiina tagasi viia", jah, Helen, see on just seesama Stiina, mida sa väga hästi tead, see on ikka veel minu käes, ma pole seda aastaid Keskraamatukogule tagastanud.

Ahjaa, seal on ka kirjas "osta valge Magicu pakk", Neko, kas sa approve'id või mitte? :D

- - -

Tundub, et siin korteris (vale oleks öelda perekonnas) hakkavad ka asjad kontrolli alla saama. Inimesed lepivad üksteisega, emaga on aeg-ajalt isegi täitsa fun, kui me kerge sarkasmiga üksteist narrime ning ma tutvustasin talle täna kõiki oma meessoost sõpru, kellel ta võiks vähemalt nägupidi vahet teha. Pisut kehv asi on muidugi see, et enamus neist on väga pikad ja väga kõhnad (Neko, Martin, Kaarel) ja David on ainuke, kes talle vist tegelikult meelde jäi.

- - -

Ma tahan, et keegi kirjutaks mulle Orkutisse testimoniali, midagi sellist, mida ma loeks ja naeraks kogu südamest ning meenutaks ja see tooks nii palju toredaid mälestusi meelde.

- - -

Lugesin "New Moon'i" läbi, see suckib ikka veel ja ma olen team Jacob, sest Jacobil on vähemalt iseloom ning ta on reaalne ja ei ole 109-aastane probleemidega neitsi (rõhk vanusel siiski) ning ta ei ole nii kuradima perfektne nagu Ets. Lõpp suckis eriti, ma ei saanud mitte midagi aru, gäng tuli italjaanode juurest tagasi, mingi hetk oli Beltzil ja Etsil räigelt diip vestlus, mille point oli see, et Beltz ei näinudki und ja et Ets on väga fail tracker... ja siis otsustas Jaak Beltzi mootorratta nende maja juurde parkida, et tšikile pisut tünga teha (nojah, oli halb nali) ja err,selle mootorratta jama juures saigi raamat otsa?!

Sellele järgnes liiga pikk peatükk exclusive preview'd "Eclipse'ist", mille põhimõte oli see, et Ets ja Beltz ei saanudki iga hilisõhtut koos veeta, vaid Ets pidi korraliku noormehe kombel 9.30 koju minema (aga see ei takistanud tal öösel Beltzi magamistuppa akna kaudu sisenemist) ja Jaak kirjutas pika kirja, millest ta enamuse maha tõmbas ja kirjutas vaid lõppu, et sry Beltz, aga meie vahel ei tule midagi välja, sest sa tõmbad vampiiridega ringi, aga mina olen hundu. Sorz.

Ma ei oota kolmandat raamatut just erilise põnevusega, aga ma loen selle siiski läbi.

- - -


fucking seagripp, unerütm on jälle sassis, magama kell kolm öösel, üles alles millalgi 12 paiku



25 November 2009

Trust issues

Ma pole vist varem kunagi nii suurt kogust puuvilju ära söönud kui praegu selle haiguse ajal. Ma tahaks osati oma kiire paranemise nende süüks lükata, sest ma ei suuda ikka veel tõsiselt võtta seda ühte 500 mg-st paratsetamoolitabletti, mis mõne minutiga mu 38-kraadise palavikku 36-le tõmbas ning sealt pole see edasi liikunud juba paar päeva. I win, seagripp, I win.

Uskumatu, et kui ma homme üles ärkan, on juba neljapäev.
Ajataju on kodus istudes täiesti ära kadunud.

Loen Twilighti-saaga teist raamatut "New Moon", mis imeb lurinal. Isegi esimene raamat oli põnevam, seal vähemalt toimus midagi (monotoonne "Oh Edward! I love you so much!!!" - "No Bella plz I'm dangerous : (((" - "STFU Edward, I r an unique snowflake >: | I can't live without u!!!" - "Kay!! O__O Umh... U r my lief nao!!"), aga teises raamatus lällab Beltz lihtsalt team Jacobi seltsis ringi, üritab end aeg-ajalt ära tappa (whyy, whyy do you fail at everything? even at killing yourself?) ja kuuleb hallukaid Etsist, kes mõneks ajaks ms. Swanist puhkuse võttis.

Mingi hetk sajab äkitselt Alice sisse ja toob natuke äktšionit sisse, nad jõuavad Itaaliasse, kus kogu tegevus võtab väga danbrowniliku pöörde (ekstreemne situatsioon, mäng aja peale, vanad keskaegsed linnad, müstika, Itaalia, kristlik kirik, paganlikud traditsioonid jne), kui Ets otsustab end dramaatiliselt paljastada ja üleni sätendavana avalikkusele näidata, kellalöögid, Beltz jookseb (jälle danbrownilik: ooh, ta teadis, et ta oli hiljaks jäänud!) ja jõuab ikkagi Eltsi juurde ning just sel hetkel vajuski kõik ära. No mis mõttes?!

Ma sain nii pahaseks, et viskasin (mõttes oleks visanud, tegelikult panin viisakalt ära, sest see pole minu raamat) "Noorkuu" ingliskeelse eksemplari eemale ning panin Simsis Edward Culleni põlema.

Ma oleks ikka ette kujutanud sellist Dan Browni tüüpi täisvärki, kus Ets tormabki üleni pixiedustiga kaetult sinna väljakule ning rahvas oleks nagu WOAH :O SPARKLY H00MAN, WHERE DO U BUY UR GLITTER, ja siis Beltz jookseks sinna ja lööks Etsi pikali ning siis tuleksid pahad Volturid, hakkaksid neid taga ajama, ülejäänud Cullenid on ka kuskil linnas, jooksevad erinevaid kirikuid ja pühakohti läbi, mis on ilmselgelt paganlikud ja Jeesuse verega üle pestud ning seejärel on hull fight heade ja pahade vahel, kus halb Volturi ütleb midagi eriti diipi, mille peale Vatikan südamerabanduse saab, ning saab kuuli, või siis torkab Ets ta rapiiriga läbi ning lõpus teevad Ets ja Beltz hotellitoas nikku.
Nagu Dan Browni raamatutes ikka kombeks.





Mul on ilmselgelt kodus liiga igav.

23 November 2009

Appi kui halb mul olla on.
Täna õhtul lihtsalt hakkas, igalt poolt valutab, pea käib ringi ja nii uimane on.
Hello swine flu

Forgotten


Ma ei taha unustada,



Aga ma avastasin täna,
et ma ei mäleta enam Heleni häält



Valgus kaob.

21 November 2009

Today, I was walking around campus and I passed by a huge pile of leaves. All of a sudden, a guy's head popped out of the pile and he screamed "SO MUCH HAPPINESS!!" I love college. MLIA.

20 November 2009

Bussimuusika

S: Mu buss kriuksub täiega.
N: Kas häirivalt või et on natuke kuulda?
S: No ikka väga on kuulda. Kriiuuuks! ... Kriuuuuks!
N: Äkki ta üritab sulle midagi rääkida, aga sa ei saa veel aru. :D

- - -

Ehk siis teel Pärnusse - ja seletamas Norale tänapäeva internetiga busside võlusid.
Täpselt 30 minutit ongi veel jäänud.

18 November 2009

Frozen


Kust see külmus tuleb? On see vaid minu ettekujutus või tõesti tõsi? Kiretult lausutud sõnad, ilma igasuguse emotsiooni ja tundeta, kokkulepped ja sõnavahetused, nagu veaks musta söega mööda karedat paberit, iga takistuse taha hetkeks pidama jäädes, seejärel jälle edasi lükates. Sarnaselt arenevad ka meie vestlused, kunagisest lähedusest pole enam kriipsugi järel ja kõik on üleüldse nii võlts nagu -- appi, mulle tundub, et isegi mu viha on võlts.

Hea pool: mulle meeldib, kui pärast joonistamist saavad käed hästi mustaks, kogu pliiatsipuru on nende küljes. See tekitab tunde, et ma olen palju tööd teinud ning hea pildi joonistanud. Üldse tundub, et tavalise paberi ja pliiatsi kasutamine teeb ka digikunstile kasu - mõtteid on pärast krobelise akvarellipaberi eemalepanemist rohkem ning meeleolumuusikat kergem leida.

Kell on pool 1 öösel.

15 November 2009

Love kills.

Täna õhtul oma katusel jalutades mõtlesin ma sellest, kui palju on neid kortereid minu silmade all - 36 korterit iga trepikoja kohta, see teeb kokku 396 korterit üheksal korrusel, täis tuubitud inimesi, nagu paneelmajadele kombeks - ja igal inimesel on omad mõtted, nad nutavad, nad rõõmustavad, vihastavad, joovad, kirjutavad, karjuvad oma perekonna peale.

Politsei otsis mind taga, meie naabritelt võeti laps väärkohtlemise pärast ära ja mind oodatakse tunnistusi andma naabrite vastu.
See tõigi mõtted sellest, kui palju võib ühes kõrges hallis paneelmajas olla neid, kes samamoodi karjuvad ja peksavad oma last ja on minetanud igasuguse perekonna tähenduse?


Minul pole perekonda kui sellist juba aastaid olnud - tegelikult pole see kunagi eksisteerinudki. Kõik suhtlemine on alati käinud läbi tülide ning isa kolis üsna varakult meie juurest minema. Vanavanematega ei ole ma kunagi lähedane olnud, vanematest rääkimata. Ma isegi mängisin kogu aeg üksinda. Siiamaani on imelik igasuguste perekondlike tähtpäevade puhul (sünnipäevad, emadepäev, jne) pereliikmeid õnnitleda. Isa puhul on see veider tunne üle läinud, aga muidu piirnen ma lihtsalt käesurumisega (???) ja jalutan minema... Ma lihtsalt ei oska mingit soojust selle jaoks välja pressida, kui seda perekonnamudelit pole kunagi isegi olnud. Mu emal ja vanaemal on kodus kümneid teismeliste kasvatamise raamatuid, nii kristlikke kui ka "tavalisi" ja ka mina olen neist enamuse läbi lugenud. Nende peamine põhimõte on see, et teismeline on peaaegu nagu eraldi rass, aga teda ei ole vaja akne ja veidra käitumise pärast karta. Jah, jumala eest, ära mängi nendega, kes ei ole sinuga samast usust, nii lähed sa ainult põrgusse.

Mis iganes

118h remaining

11 November 2009

Tulevikuplaanid

H: "Ma olin väiksena jumala veendunud, et minust saab prostituut. Ja N oli kindel, et ta läheb kloostrisse nunnaks."

9 November 2009

Marco Polo

Isa tõi Egiptusest vesipiibu. Täna sai see koos Davidi ja Martiniga ära proovitud ning öelda võiks järgmist - väike, aga tubli. Minul läks lõpuks olemine väga imelikuks, nii et jalutasime pisut väljas ja hõikasime üle metsa: "Marco! Polo!"

Today, I bought a fancy new black SUV Hummer. When I went to pick up my son from school, I put on a black suit, dark shades, and my blue-tooth earpiece. I waltzed into his last period class 10 minutes before it was over, and announced "Agent 03, It's time to go" At which point he nodded and packed his belongings and ran out. The face on his teacher was priceless. I hope my boss understands why I had to miss work. MLIA.

Reedet, reedet! ^^

8 November 2009

6 November 2009

umbes nagu supernoova, nagu plahvataks kohe, lendaks minus midagi õhku

ma lähen parem ära

5 November 2009

YOU are the milk thief!!!

http://mellupesa.blogspot.com

Regulaarsed iganädalased piimapakid.



Kirjutasin niimoodi KOfoorumisse blogide teemasse, vastuseks küsimusele, kui tihti keegi kirjutab.
Regulaarsed iganädalased piimapakid wtf?

4 November 2009






*





helistada selleks, et öelda, et sa mind?
sulab.

Your fascination is stupid.

Tänu Martinile ja Davidile on mul nüüd ilus Windows 7, puhas arvuti (sh. on kõik vajalikud failid alles) ning vastu saavad nad mu tolmuimejat kasutada. Tegime täna kakaod ja ahjus friikartuleid, minu jaoks uudne köögieksperiment. Pärast söömist värvisime Davidi juuksed ära, ta on nüüd oranž ja näeb vägagi roogitav räim välja. Sain ise ka pisut tooni peale ja nüüd on väljakasvanud valge ala jälle üle värvitud.

Tegin endale Facebook'i kasutaja, sain Davidilt testimoniali.

Üldiselt oli täna tore päev, käisime Boheemis söömas, toidud on seal endiselt väga tasemel ning suhteliselt odavad.

Aga paraku kaotasin ma Windows 7 peale panemisega kõik oma bookmarkid ära - sealhulgas ka blogid. Nii et kui siin on keegi, kes tahab, et ma ta blogi edasi loeksin, siis palun, andke link! Varsti saavad ka minu lingid jälle töökorda ning siis saab neid kasutada. MSNis võite smailisid ka saata, I'd be grateful.

* * *

Vahel tahaks ma nii palju lihtsalt endast välja elada, mu nägu ei suuda iialgi emotsioone varjata ja see tõestas end hiljuti jälle. Viimased päevad on alanud hommikuti kerge alarmiga kõhus, mis järjest enam suureneb, peaaegu nagu paanikahäire, hingata on raskem ja ükski lugu mp3-st ei ole õige. Pidev närvilisus, ma isegi ei söö enam hommikuti, mis oli varem mu lemmikosa päevast. Varsti ei maitse toit enam üldse ja siis ei olegi enam midagi järel... ja ühel hetkel ma mõistan: fuck, jälle mul on toitumishäired.

Kõik läheb üle.

Kuradi vhk. Põrgusse!

2 November 2009

Elfen Lied



Sain viiuli korda - ta teeb nüüd häält.
Kui kõik hästi läheb, saab nädalavahetusel pildistada.
I love you!

Too female

Last night, after I thought all of the trick-or-treaters were gone, a boy of about 14 years of age came to my house. He was dressed all in red. Instead of saying 'trick-or-treat', he said 'I'm your period, sorry I'm late.' He got my last jumbo bag of candy, and he restored all of my faith in his generation. MLIA

1 November 2009

My autumn lake

Neetult kahju, et vaheaeg läbi sai, tahaks veel selliseid istumisi, vaikseid õhtuid, muusikat, filme ja häid sõpru, veel tahaks ära kaugele, olla Sinuga koos, maalida maailma piltides, naeratada, ühel hetkel jääb kõik vaikseks ja ma unistan, oranžid valgused eemal taevapiiri all ja sõnad voolavad jälle mulle mõtteisse.

Varjud.

Certain things are beautiful.

Joonas saatis täna smsi, weird much? Kummaline, kuidas kaugeks jäänud inimesed jälle tuttavaks saavad.
Kirjutasin luuletuse, mulle meeldib ta rütm.

Missing you, terribly