26 January 2010

I got lost in the sounds



sain täna lõpuks oma läätsed kätte. ei maini üldse seda, et pakk oli postkontorisse jõudnud juba eelmisel reedel, mkm. igatahes, nad olid pakitud väikestesse purkidesse, mille avamine mulle omajagu peavalu valmistas ning kui see ka tehtud sai, oli vaja nad silma panna. kolm esimest katset kukkusid haledalt läbi, siis olid mu silmad juba punased nagu kail (okei, vbl liialdan pisut... aga põhimõtteliselt) ning ma jäin magama. nagu wtf? ma pole seitsmendast klassist saadik vist pärast kooli magama vajunud. ärkasin mõni aeg tagasi jälle üles, surusin silmalaud lahti ning toppisin läätsed sisse. vähemalt on nad nüüd seal... mõneks ajaks. üsna huvitav on vaadata aknast välja lasteaia hoovi ning näha inimeste siluette päris teravalt. praegu mõtlen ainult, et oleks pidanud ehk isegi suurema miinusega tellima. aga ma näen siiski hästi.

ilus on ka, silmade värv on nagu... ookean. nad on mul hetkel rohelised ning kui akvamariinvärvi lääts peale panna, jääb tulemus selline, nagu seda on meri vanadel õlimaalidel. kui mu silmad mingi hetk siniseks lähevad, on ilmselt värv veelgi põnevam. sama ka halliga. ning tiia kalju ei usu, et mu silmad vahetavad värvi, kuna see pole bioloogiliselt võimalik.

homme on füüsikas väga halb töö. kõigi valemite peale. ma isegi ei kujuta ette, kuidas ma selle ära teen. otse loomulikult mitte ausate meetoditega, aga mul on reaalainete osas juba motivatsioon nii ära kadunud, et isegi spikrite tegemine tundub mõttetu. bioloogia on õnneks erandiks, ma pole vbl küll karbi säravaim kriit, aga mulle meeldib mõelda, et ma olen tehtud rakkudest ja rakkude sees on veel omakorda mitokondrid ja tsütoplasmavõrgustikud ja et rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiididest ning keemias sai juba õpitud, milline üks tüüpiline lipiid välja näeb. põhimõtteliselt saaks inimese paberile panna. pikkade CH-ridadena. nora ütles ka, et need on ilusad.

esmaspäeval käisin teist korda avatari vaatamas. need stseenid, kus kogu seda pahade kontorit ja kurjasid onusid näidati, olid nii kui nii millegi muuga sisustatud ja seega jäi nautimiseks pandora imekaunis maailm oma helendava looduse ja siniste na'videga. osad asjad muidugi olid, mis ikka veel silma hakkasid. nagu näiteks see, et miks peaksid inimesed üldse mingeid läbirääkimisi pidama, kui nad on tehnika poolest pärismaalastest üle ja võiksid põhimõtteliselt niisama pandora maatasa teha? siis veel see, et alguses see kolonel rääkis, et na'visid on väga raske tappa, kuna nende kehad on tehtud loomulikust süsinikkiust - aga lõpulahingu ajal tulistati neid vabalt surnuks ning kõige kõvemad kollid olid hoopis need dinosauruste moodi buldooserid, kes viimasel hetkel sinistele inimestele appi tõttasid. ja ühes kohas oli peategelase reaktsioon äärmiselt tobe - kõik hävib, on hästi kurb jne ja siis ta vahib umbes pool sekundit tuima näoga ja teeb suu lahti: nooooooooooo. ja paneb suu jälle kinni. valugrimasse oli liiga vähe. sellised sündmused mõjutavad inimesi, olgu nad nii sinised ja helendavad kui tahes. rohkem emotsioone oleks vaja läinud, mitte mingit arvutimängu-vihakortsu, vaid pigem midagi sellist, mida päris inimene teeks, kui ta näeb, et ta ainus elukoht maha põletatakse.

siiamaani on vist 'eternal sunshine of the spotless mind' ainus film, kus mind miski häirima ei hakanud. ilus kunstiline lahendus, head näitlejad, meeldiv sisu jne. ma vaatan vahepeal ikka veel oma lemmikkohti üle. hea film on.

ma kahtlen viimasel ajal nii palju, vähemalt tuleviku suhtes. ma ju võin tartusse minna seda toredat eriala õppima, aga kes kindlustab, et mul motivatsioon samamoodi ära ei kao nagu jokel? kui mind kunstiks sunnitakse, on see tobe. mulle meeldib asju oma rütmis teha. äkki peaks ikkagi mingi igava eriala valima ja siis lootma, et see kähku läbi saab ning seejärel ikkagi sellega tegelema, mida mulle meeldib teha. töö poleks arvatavasti mitte kunagi probleem, aga kui ma mõtlen selle peale, et temast saab neuroloog ja temast saab neuroloog ja oh wait, temast saab ka neuroloog, siis tahaks paratamatult ka ise neuroloogiks saada. aga see on täitumatu unistus, ma ei skooriks elu sees bioloogias ja füüsikas nii palju, et sisse saada.

reaalained pole lihtsalt üldse minu teema. aga meditsiin on huvitav, alati on olnud.

ma tahtsin väiksena eesti esimeseks naispresidendiks saada. ei tea, kas mul oleks ka kunstiharidusega see võimalus?

ja noh, teoreetiliselt võib maailm alati 2012 ära lõppeda ja siis olen ma kogu oma elu koolile raisanud.
äkki peaks pärast gümnaasiumi lõppu aasta vabaks võtma, ma tõesti ei kujuta ette, kuidas ma riigieksamite kõrvalt kõiki neid esseesid kirjutan ja ülikoolide katseid teen. tahaks ju igale poole proovida ja siis on veel variant B, C, D ja X. üsna kahjurõõmsalt piilub mu valikute seast vastu ka prantsuse keele filoloogia, mis oleks viimane asi, mida ma õppida tahaks, aga kui ma kuskile mujale sisse ei peaks saama, hakkan ma seda keelt ilmselt ka unes nägema.

natuke kurb, et kõik huvitavad asjad nõuavad reaalvaistu. veelgi kurvem on see, et niipea, kui meile tädi koppel põhikoolis õpetajaks tuli, läksid ka mu matemaatika hinded vastu taevast ning mul on ikka veel väga suva kõigest.

ma ei tea, kui hea idee nüüd lävendikalkulaatoriga mängimine oli...


3 comments:

Väike said...

Süsinikkiust oli neil selgroog minuarust ainult? Appi enam ei tulegi meelde. :D Aga ma usun, et see pigem tähendas seda et lähivõitluses oleks neid raske tappa ( sest seda oligi, üks kutt hüppas lennukisse sisse ja tõmbas mingi 7 sõdurit sodiks enne kui ise tina sai ).

Hellera said...

Ära pabla liialt sellepärast, kas see asi, mida sa õppima lähed, on see üks ja õige. Sa oled piisavalt noor, et veel eriala vahetada. On võimalus a) õpid midagi kasulikku, millega saab "raha teenida" ja tegeled asjadega, mida armastad kõrvalt, b) õpid asja, mida armastad ja pärast kuidagi ikka tööd leiad, c) õpid asja, mida armastad ja teed sel alal ka tööd, d) õpid asja, millest tuleb välja, et see ei meeldi ja vahetad eriala, e) õpid asja, millest tuleb välja, et see ei meeldi ja tegeled sellega, mis meeldib, kõrvalt ja õpid näiteks hiljem elus juurde. Pagan, see ei kõla üldse nii julgustavalt, kui ma seda mõtlesin. Igatahes, ära muretse selle pärast, püüa lihtsalt minna õppima seda, mida sa tahaksid ja mis huvitab, sest raha saab alati ka muuga teenida ja pea meeles, et sa saad vabalt vähemalt korra eriala vahetada.

Melian said...

Eriala vahetamine on tasuta? Ja mis nõuded selleks üldse on?

- - -

Ma otsisin isegi Wikipediast nende siniste tüüpide kohta. Seal polnud paraku kuskil öeldud midagi süsinikkiu kohta : ( Aga ma ei viitsinud ka väga põhjalikult otsida, tõmbasin filmi soundtracki hoopis. :D Peab uuesti vaatama minema xD