3 January 2010

One Cell in the Sea

Mihkel on pai, tänu temale on mul nüüd niiiiiiii palju pilte ja ma leidsin kunstniku, kellel on nii ilus ja armas stiil. Õhtu otsa vaatan ja imestan ning näe, ongi inspiratsioon tagasi. Käisime kella ühe paiku Davidi ja Martiniga väljas lume sees möllamas, seda on Tallinnas palju, õnneks ei ole väga külm. David tegi mulle sooja piima (ma tean küll, et see üritas kakao olla :)) ja ma istusin ffffound.com'is ning uurisin pilte. Käisime Vana-Mustamäel, seal on suusamägi. Kari lumelaudureid istus seal ja küsis meilt Chuck Norrise nalju. Ma ei teadnud paraku ühtegi. Aga nendega tuli kohe Liina meelde. Kiisu, kui sa kunagi kaineks saad ja seda lugema satud, siis tea, et kallis oled ja ma igatsen sind. :*



Mulle nii täiega meeldib ta stiil, kogu see salapärasus ja mets ja linnud ning kahvatud punased ja rohelised toonid ja sügavad mustad jooned, suuresilmsed tegelased ja müstiliselt naeratavad näod.
Täna oli Nõmmel metsas jalutades ilus. Kõik puud olid lumised ja linna valgus kumas oranžilt üle taeva. Mul on tunne, et kõigil kolmel kummitas vist sama laul (A Fine Frenzy - Almost Lover) ja koju tagasi jõudes panime selle kohe mängima.



Tartu ravis mu täiesti terveks. Alo, mul on nii hea meel, et sa mul jälle olemas oled, kuigi sa oled tõeline Santa Barbara veidrik. Sa oled kõigi inimeste seas täiesti kordumatu ja parim. Mul on nüüd jälle tunne, et ma olen päris inimene, mitte mineviku halb koopia nagu viimased pool aastat. Miski rahunes maha ja miski ärkas jälle ellu. Aga seda pole vaja kirjeldadagi, sa tead isegi. Hea ja armas oled.



Tal on kõige parem muusika ning imeilusad juuksed ja tohutult kaunis hääl, mis juba kuus päeva ainsa loona mu pleieris mängib. Ei taha üldse midagi muud kuulata. And I'm better near to you.

You and I have something different and I'm enjoying it cautiously
I'm battle scarred, I am working oh so hard
To get back to who I used to be.


2 comments:

Revain W. NightCrawler said...

sa vist ei mõelnud mind selle Liina all? :(

Melian said...

Ei : )