21 January 2010

Pieces of a shattered heart made whole again.


see on armas, kui sa helistad. viimasel ajal peaaegu iga päev. ma võiksin vist sinuga tundide kaupa rääkida. nagu sa ise ütlesid, tekiks meie suhtlusest peaaegu täiesti teine maailm, kus kumbki midagi muud ei märka. sa oled üks vähestest, kellele ma julgen otse silma vaadata... ja sa vaatad vastu, sama julgelt. mäletad, kuidas me kunagi ammu istusime mingis kiirsöögikohas, oli talv ja me jõime teed (vist?) ning jäime teineteisele otsa vaatama. ma kadusin ära. täiesti ära

mulle meeldib, kui sa minu kohta ilusaid asju ütled. see, kuidas sa mu juustega mängid. kuidas me koos muusikat kuulame ja meditsiinist räägime. kuidas sa mu mured ühe hetkega minema viskad ja iseennast asemele tood. ma polegi viimastel päevadel millestki muust väga mõelnud - aga mulle meeldib sinust mõelda, vägagi meeldib

ma näen sind jälle unes. sa oled igal pool mu toas, asjades, mälestustes, piltides. ma mäletan, kuidas ma lugesin veel meie vanu chat loge eelmisel aastal ja naersin kogu südamest ja samas olin meeletult kurb. sa tead isegi, miks. mõnikord on vaja haiget saada, et miski su silmad avaks, kas pole nii



minutid hakkavad esmaspäevani järjest aeglasemalt venima




No comments: