26 February 2010

käisin muidu tartus vahepeal. esmaspäeva öösel oli mul võimalik K-d enda juures hoida ning temaga poole kella kaheni hommikul addams'ite suguvõsa vaadata. lisaks parandasin ka mingil määral ta arvutit (nii nostalgiline on näha läpakat, mis on hullemas ajusurmas kui minu oma), sõime palju rämpstoitu ja lällasime niisama. see tüdruk on lihtsalt üle võimete parim.

tänu temale nägin ma ka öiset inimtühja balti jaama. peale minu oli seal ainult üks tumehall kass, kes kiiresti lumehangede vahele kadus. langes õhukest lund ning klappides mängis aphex twin.

tartus olin A-ga. film failis, ichi the killer oli igav ning ilmnes, et mu house'i II hooaja lõpust olid mingid osad puudu ja seega jäi ka kolmanda algus ära. T&M-i nägin ka, nad olid nii unised, et nakatasid isegi mind ja ma läksin kella kümne paiku magama. seda nalja pole juba aastaid juhtunud.

kuna olin teisipäeva hommikul kätte saanud oma armsa zeniti, siis klõpsisin sellega pilte teha & ma tõesti loodan, et midagi tuli välja ning varsti saab siia ka üles panna oma esimese filmitäie pilte.



neljapäeval käisin koos alexiga TÜ loengus, priit pulleritsi antavas uudise sotsioloogias. mul pole vist kogu gümnaasiumiaja jooksul üheski loengus nii põnev olnud. äärmiselt karismaatiline õppejõud ning huvitav aine samuti, olgugi, et ta PR-i omasid päris korralikult mõnitas. läheks teinekordki vabakuulajaks, ülikoolis saab pooleteise tunniga targemaks kui gümnaasiumis ja tase on ka sobivam kui see, mida ma praegu vhk-s saan.

mis tuletab meelde seda, et endiselt on tuleviku ees nii palju võimalusi lahti. täna sattusin puhtjuhuslikult jekaga sama rongi peale ning ta rääkis, kuidas ta oli oma eriala ära otsustanud mõnikümmend minutit enne registreeriumise lõppu (ning ülikooli kaks päeva varem). samas oli ta oma praeguse valikuga väga rahul, aga seda on ka alex ja mari ning kõik, kes ülikoolis käivad.

ma tundun olevat ainuke, kellel liiga palju võimalusi on. mul on siht täiesti olemas - aga ma lihtsalt tean, et ma suudaks igal valitud alal edukas olla. küsimus on nüüd selles, milline neist kõigist võimalikest aladest mind piisavalt palju motiveeriks, et ma viitsiks seda mitu aastat järjest õppida?

ma tahan kõik riigieksamid teha üle 90 punkti, proovida hästi paljudele erialadele ning seejärel hakata paaniliselt läbi mõtlema, mida ma neist siis ometi kõige rohkem tahan.

nii paljud asjad on huvitavad: võõrkeeled, kunst, ajakirjandus, ajalugu, kirjandus, kultuur, psühholoogia, arstiteadus (kuigi viimasega ma ei saaks elu sees hakkama, aga ta huvitab mind ikka (mäletad, kuidas me raamatupoes gray anatoomiat vaatasime?) ja tore on ette kujutada, kuidas mul on nii palju tahtejõudu, et millegi sellisega hakkama saada). ma kujutan end ette absoluutselt kõigil erialadel ning ma tean, et kui ma neist ühe valin, siis ma jään sellele ka truuks ning jõuan sellel kaugele.

ma ju tean, et ma saaksin hakkama, miks ma ometi otsustada ei suuda

ps käige ka ülikoolis vabakuulajaks, see on äge

2 comments:

:) said...

Selle karjääri teema osas oli minul kunagi samasugune kimbatus, oli nii palju asju mida soovisin teha. Nüüdseks olen siiski enda valiku teinud ja loodan, et sellega läheb kõik hästi. Samas on mul vajaduse korral ka back-up plaan.
Enamustel minuvanustel pole veel õrna aimugi, mida nad teha tahavad, mõni lausa rägib, kuidas selle peale mõtlemiega aega on, praegu olevat vaja noorust nautida...

n said...

mina küll ei kujutaks ette, kui ei teaks