23 March 2010

i don't want to miss one kiss.

teen ma õigesti? ma nii loodan, et ma teen, sest su muutused ronivad nagu väikesed ämblikud mööda mu keha ning kuigi ma tõrjun neid eemale, tulevad nad alati tagasi ning neid on järjest rohkem. sa pole ei hea ega halb, aga ma suudan seda öelda ainult seetõttu, et ma pole ka ise kindel, kui kehv ma olen. nii paljudele katastroof, aga väga vähestele piisavalt hinnatav. ma tahan, et mind nähtaks; ma otsin, et mind kuulataks. ma ei loe raamatuid, et uskuda muinaslugudesse, aga ma igatsen sellest hoolimata, et kunagi oleks ka minul nii, nagu on neil vähestel. sellest hoolimata ma loodan, et ka sina leiad millalgi midagi sellist, mis on tõesti päästmist ja kogu su vaeva väärt, et sa ei peaks enam muretsema nende pärast, kes pole nii palju kannatanud. mu mõtted voolavad täna öösel nagu vesi jões ja ma pole ikka veel täielikult välja mõelnud, mis edasi peaks saama, aga mu lootus pole veel kustunud. ma loodan, et ta ei kustu kunagi, ma ei taha seda pimedust ilma sinuta näha.

võib-olla ma ei peaks sellest kirjutama, aga praegu 2:30 öösel teadmisega, et viie tunni pärast on äratus, tundub see mitmeid kordi lihtsamana kõik need mitme päeva jooksul peast läbi käinud tunded siia üles kirjutada. et ma hiljem ise mäletaksin. ma ei kirjuta sulle. mitte kunagi. ma kirjutan endale.
see on siiski egoisti päevaraamat.

ma rääkisin täna nelele, kuidas mulle meeldib maailma läbi zeniti objektiivi vaadata. mõnikord, kui mul midagi teha ei ole, võtan ma oma tuhandegrammise kaamera ja jalutan sellega mööda korterit ringi, samal ajal erinevaid objekte fookusesse püüdes. näiteks öösel vaatan ma linna tulesid nõnda, et kõik on moondunud ilusaks värviliseks uduks ja hommikuti püüan ma akendelt iseenda peegeldust. see tuletab meelde seda, et mu teine film on kohe-kohe täis ning kui mul veab, siis saan ma sealt mõned väga ilusad fotod tallinna taevast.

lisaks sellele sain ma teada, et ma sain hiljuti tuttavaks iiris vesikuga, ise seda teadmata. kui viimane kord animeklubi joonistamisõhtult tagasi tulin, siis jäin pärast trollis ühe ilusa tüdrukuga rääkima. muusikast, kunstist, animest. meil on üsna sarnane muusikamaitse ning ta mainis mulle, et tal on laiv tulemas. ma muidugi mõtlesin, et nii tore, noorel inimesel on oma väike bänd ja arvatavasti üks esimesi laive üldse. lubasin kindlasti tulla.
nüüd paar päeva tagasi sain teada, kes see tüdruk oli.

4 comments:

Katja Stroof said...
This comment has been removed by the author.
Melian said...

ty, mulle meeldivad ka kustutatud postitused, üldse ei tee uudishimulikuks, mkm

Katja Stroof said...

See olin mina, mul lihtsalt toimus väike brainfart.

Mida ma tahtsin öelda oli see, et ka mina tunnen Iirist, ja ma arvan, et sobite väga hästi. Isegi nimed on kuidagi sarnased!

Melian said...

haha, ok :D aga mulle kommentaarid meeldivad, olgu nad kuitahes mõttetud kirjutaja arvates :D

ning jah, iiris on peaaegu nagu tagurpidi siiri :D