29 June 2010

stiller than your quiet sleep


päikeselised hommikud, ma näen unes uppuvaid laevu & hommikul esimese asjana ärgates sind, omamoodi ikka veel harjumatu (ja äkki ma ei tahagi, et ma sellega ära harjuks, kuna siis muutuks see liiga tavaliseks), vaiksed hetked keset ööd su köögis, kui kahvatu tänavavalgus ruloode vahelt sisse vaatab & ma tunnen su nahka enda oma vastas, need on ühed kõige üksildasemad & samas niivõrd privaatsed, ainult meie kahe hetked

võib-olla on nüüd kätte jõudnud see aeg, kus sina asud minu sees kaevama ning mu saladusi välja uurima (ma ju ei tea sinust kõike... või tean?), ülimalt veider ja kohmetusttekitav, sest ma ei oska osadele küsimustele kuidagi reageerida, võimalik, et omamoodi on säilinud see aukartus, mida ei peaks enam olema, aga selle riismed on mu luudes & lihas kinni nagu nikotiin su veres & sellest on raske lahti saada, vägagi raske


*

suits, sa nakatasid mind ta tumedasse võrku
nii hägune kui linna tähistolmne öö
mis alkoholiuimas huulte vahel voogab

su hõõguv graatsia ning su piiramatult rauge elegants
ning sigaretihõng su tuhmil sõrmil
nagu jõgi on see suits sinu suul

ja toetudes me surnuaia väravale
sa lükkad mind sealt aina enam sisse
ja kustund küünlaleegis lõhnab mõrkjat mulda

sa ise selle mulle sängi tõid
et tuhast välja tuua minu valu
ja poikvel suudelt välja kanda kuuma auru

*


5 comments:

Anonymous said...

Päris sitt siis ju.

Melian said...

just :')

Lara said...

armas <3

Lara said...

(ma fiilin kaasa btw)

Ashi says said...

yeaah... teine ja kolmas pilt though = fucking pretty.

(hope I didn't ruin the mood here :'D)