26 July 2010

everyone knows


nähtavasti saab suvi '10 erinevalt '09-st mööda saadetud laiseldes ja kuumuse eest põgenedes, vähemalt nii on see senikaua olnud. enamuse ajast varjun ma p korterisse deegude krõbistamise ja basskõlarite maheda madala rütmi vahele. ma pole täiesti 100% kindel, mis kodus toimub, aga viimati tõstsin ma oma teki ja padjad rõdule (see on meil kinni ehitatud) ja magan nüüd seal. õhk on jahedam, asukoht põnevam ja üldse on niimoodi palju huvitavam magada.

muuhulgas sai käidud a sünnipäeval, kus ma nägin oma ammust klassikaaslast ja pinginaabrit lütseumi-aegadest. ta pole eriti nende kahe aasta jooksul muutunud ja suhelda oli sama lihtne nagu alati, ilma mingi barjäärita... kahtlemata oli see väga kerge ja tegi temaga rääkimise palju hõlpsamaks, aga ma jäin mõtlema, et miks ta siis üldse muutunud pole & kõik ideaalid ja muu seesugune oli ka täiesti sama, mis varemgi. võib-olla mingi sisemine osa minust lootis, et temast on saanud nüüdseks täiesti teistsugune inimene ja siis oleks midagi uut ja huvitavat avastada, aga näed sa siis

lamasin koos kõigekallimaga batuudil, käed-jalad sasipuntras ja kuulasin lugusid tema minevikust, endisest iseloomust & harjumustest. nii mõnigi lugu võttis muigama, teine jälle ahhetama ja kolmas kätega peast kinni haarama

soe koiduvalgus su kaelal, kui bussi rattad veersid mööda värskelt pestud tänavaid vaiksest suvilarajoonist lärmakasse hommikut täis linna, väsinud keha vajumine linade vahele, su soojus, lõppematu soojus

eks nii mõnigi õhtu nende vahelejäänud nädalate seas on lõppenud mürkroheliste klaaside taga mu lemmiksaatkonnas ühte teatud haldjakest külastades. ma armastan seda kohta, tumedaid nahktugitoole, meie lemmiklauda, alumisele korrusele viivat treppi, ilusaid inimesi ja seda hetke, kui ma pärast 2-3 shoti teda jälgima jään & mõistan nii paljut

kohtusin couchsurfingu programmi läbi ka ühe jaapanlase, yasuhidega, kellele ma vanalinnas väikese tuuri tegin ning eat'i tutvustasin. tegu on noormehega, kes õppis viinis ja käib nüüd tallinnas suvekoolis, järgmisest nädalast läheb ta helsingisse sama tegema. nii veider oli teisest kultuurist pärit inimesega rääkida, jaapanlased on tõesti tagasihoidlikud ja väga viisakad ning nad söövad aeglaselt

peale selle suri mu läpaka ekraan ära, kuna tark väike mellu suutis mingil imelikul moel lambid nii maha keerata, et ekraanilt enam väga midagi ei näe, ent minu õnneks on meil nüüd liftis stend, mille peal on hunnik sooduspakkumisi, sh ka läpakaparandus (mis ilmus sinna samal päeval, kui mu arvuti katki läks) ja nad on nõus mu ekraani uuega asendama ainult tuhande krooni eest, mis peaks olema üsnagi odav pakkumine


mis mind eriti üllatas, oli see, kui s mind äkitselt oma sünnipäevale kutsus - me rääkisime viimati täpselt aasta aega tagasi ning siis läks ta luksemburgi tagasi, sõnakestki vahetamata

ta oli endiselt seesama hea, armas ja tark sõber, kes alati toeks suudab olla. maasikad, tee, jäätis, asuursinine meri, tohutud vahused lained ja merevaigukarva päikeseloojang inimtühjal muulil, kus kuus poolalasti poisikeha kividelt merevette sukelduvad

nägin ära ka uue etsi, beltsi ja jaagu muuvi, kuna mu kallim ei viitsinud loomaaeda minna. kaameratöö oli ilus ja kvaliteetne, aga ei saa väga midagi loota filmist, mis on tehtud täiesti sisutühja raamatu järgi

huvitav, kas piiblist saaks hea filmi?

4 comments:

:) said...

Kui ma nüüd ei eksi, siis piiblist (õigemini mingitest osadest sealt) on isegi mõni film tehtud.

Katja Stroof said...

Mul on jumala hea meel, et su läpakas on ikka veel terve isegi kui nii mõnigi kokteil on selle peale läinud.

Ja piiblist saaks täiesti normaalse filmi, oma asi, kas sa võtad raamatu kätte ja teed 1:1le maha või võtad seda kõike kui suurt allegooriat ja üritad laveerida nõnda, et keegi solvatuna ei tunneks (nad solvuvad nii kui nii)

Emilia said...

ma nägin sind unes !

Lara said...

siis saaks, kui seal mängiks angelina jolie ja megan fox. olivia wilde ka vast. aga muidu... meh, ei.