17 November 2010

I don't know

draft, draft, draft, draft, draft

aitab kah sellest täiesti kasutust "save now" nupust, vahepeal peaks siiski midagi öelda ka olema, kõigist mõtetest hoolimata

eelmisest sügisest on nii palju mälestusi. vaid vähesed neist on piltidena alles. enamik on unustusse vajunud ja igaveseks kustunud

tuhmid ja tumedad pärnu tänavad, kus me hulkuvate kassidena hommikust hommikusse kõndisime; jõe vaikus ja hoomamatu võim; tema tulest ja jääst silmad; korteris kustutatud tuled ja hõõguv soojus; jääkülmalt lainetav meri ja märjad jalanõud; hinge tumesinine vaikus ning absoluutselt kõik mahub südamesse sisse ennast laiali laotama nagu nähtamatud käed kataksid laudu valgete laudlinade ja hõbedast söögiriistadega

unustatud








* * *



liiga habras õnn, mis kerkis esile kusagilt kaugelt, ilutulestiku ja šampanjaklaaside vahelt, a ja kõik temaga seonduv, millest praeguseks enam mitte midagi alles ei ole. mõttetu sõpruse rikkumine ja mõttetult raisatud kevad. võiks veel nädalaid leierdada, kelle süü see täpsemalt oli ja kes alustas, kumbki ei annaks ikkagi mingil juhul alla.
ilmselt ei taha sa mind praegu isegi enam tunda.
ometi, kui me käisime ttgs oma küsitlust tegemas, jäi ta kusagilt silma ning mu viisakale tervitusele vastati kurja põrnitsusega. kas nii käituvad siis täiskasvanud inimesed???

miks on vaja niimoodi viha pidada veel pool aastat (ja rohkemgi) hiljem? mis mõte sellel on? nagu ei olekski mingit muud võimalust peale süüdlase vihkamise... aga suhtes on alati süüdi vähemalt kaks inimest, mitte mingil juhul ainult üks

No comments: