15 December 2010

lost without you


aga mis siis, kui puruneb midagi sellist, millest endal eriti aimugi ei olnud? midagi taolist, mis tundus alati nii kauge ja võõrana, tundmatu ja külma maana kellegi teise reaalsuses? ma ei oska kuidagi olla. su külmad käed roolil ning raugenud pilk hajuvasse lumepimedusse suunatud. väriseva hääle ja tuhmunud silmadega rääkisid sa mulle oma mälestustest. mineviku inimesed, kohad ja hetked. sa rääkisid, kuidas te käisite koos antikvariaatides mööblit vaatamas ning vaidlesite lauanõude üle. koht, kus me istusime, oli lähedal majale, kus sa teda pärast ühiskonna eksamit nägid. autosõit pimeduses ning me eksisime tema majast 50 meetri kaugusele. sa ei suutnud põgeneda. ta oli endiselt seal, igal pool su ümber ja su sees

on uskumatu, kui palju anonüümsust ja pimedust võib pakkuda jõulutuledes kaubanduskeskuse parkla ning kaks kurba inimest hallis autos jagamas viimast õhtusööki, sinki ja saia põhiroaks ning majaveiniks jäätee. ma kuulasin sind tol õhtul nii, nagu ma pole varem mitte kedagi kuulanud, hinges voolamas ahastus ja tühjus su tunnete pärast

mida öelda inimesele, kes on kõik kaotanud? absoluutselt kõik? kuidas sa saad sellist inimest kogu südamest aidata? ma ju teen, aga kas see on üldse piisavalt?



0 Rh + 
sa käisid täna verd andmas 
"mõtlesin, et endal on halb, teen kellelegi teisele vähemalt head"

No comments: