30 April 2010

"time? what time?"

saabusin just mõneks ajaks koju ema sünnipäevalt, mis toimub ta boyfriendi juures.
pidu ise algas kell seitse. sõime oma toidu ära ning kell kaheksa helistas ema onuperele.
"kus te siis olete ka juba?"
"am.. me oleme sauel."
"???"
(onu lõpetab kõne)

nojah, seal pole midagi imestada, sellel poolel suguvõsast on alati kella tundmisega raskusi olnud.




tahaks pühapäeva. kuidagi võõras tundub ilma sinuta.

29 April 2010

damn you murphy

see on vist mingi reegel, et niipea, kui teatud asjad hakkavad paremaks minema, lähevad osad asjad jälle kogu täiega mäest alla.

sain teada, et isa saigi soome tööd endale ning ta läheb pühapäeval ära. ma tean, kui oluline see talle on, aga ma olen nii mures ega taha tegelikult üldse, et ta läheks... kõik tundub ilma temata lihtsalt nii võõras. mõte sellest, et ma ei saagi enam talle hommikuti helistada ja küsida, "hei, kas sa saad mu kooli viia 8.15-ks?" ning õhtuti linna jäämine on veel suurema küsimärgi all.

ja oi, kui palju probleeme sellega kaasnema hakkab.

come on, skinny love, just listen

28 April 2010

heart of glass

you passed the first exam


väga kohatu öelda, aga ma olen õnnelik, sest nii paljud asjad on järsult liikuma hakanud ja toonud kaasa tohutul hulgal uusi tutvusi, kohti ja emotsioone. mul on ideid photoshootide jaoks ning ilmselt on lähiajal tulemas ka mõni manip, kui kõik hästi läheb. käisin täna vapianos nende imelist pitsat söömas, sain läbi stieg larssoni "lohetätoveeringuga tüdruku" ja noh, kõik vanad (ja uued!) mängijad, ma hakkan dragonit tegema lähiajal :)



and yes yes yes you passed the first exam. please continue your success

kevad, kevad

teretulemasttagasi


hanna ütles eile õhtul midagi päris tabavat.
seetõttu võtsin täna hommikul käärid kätte ja lõikasin tuka tagasi. 
saara tõenäoliselt rõõmustab? :D

27 April 2010

i'm not a stranger


ühegi sellise otsuse tegemine pole iialgi kerge olnud

26 April 2010

kodurutiin

nyaawww, pettusin. seks kulutab ainult 72.8 kCal tunnis.

23 April 2010

i was born in a summer storm, i live there still

mul pole vist ammu enda sees nii palju konflikte tundnud. üks osa minust tahab olla üksik inimene, eraldiseisev, teistest eemal - ja teine pool otsib lähedust, ta pole nõus olema "igavene teine", ta tahab niivõrd palju rohkemat, kui tal on. ma tahan olla see, kes suudab leppida sellega, kes ta on. ma tahan endaga rohkem kooskõlas olla, aga ma lihtsalt üldse ei oska. uhkus ei luba abi küsida! aga samas see uhkus on ka mulle kõige rohkem hukatust toonud; tänu sellele olen ma praegu selles olukorras, mis praegu on. ma ei oska endaga enam toime tulla

just to hear you singing

leidsin täna pärast tuima koolipäeva diana, kellel oli kaks tundi aega enne prantsuse keelt ning me seadsime endale eesmärgiks jäätist osta. otsustasime mõlemad mahlajäätise kasuks.. nom! parim asi üldse! ja seejärel käisime apollos ning tegime ka seal mõned sisseostud. loomulikult ei saanud ma keelduda veel ühest mahlajäätisest, millega ma pärast läbi politseist sissepiiratud kesklinna jalutasin.

õhtul kodus värvisin juuksed ilusaks punaseks ja seejärel viisin terryle pingviini, kommi ja keeletätoveeringuid. teades seda, mis tunne on haigena kodus igavleda... noh, vähemalt on tal nüüd toomas. =D

sain lisaks väga palju paremale tujule ka raamatu, mille järele olen juba tükk aega suud vesistanud - "lohetätoveeringuga tüdruk" (lihtsalt uskumatu, kui paeluv see on!) ja imekauni pannaldega korseti. 

oh baby baby it's a wild world ♥

homme näen kaisat ja laupäeval tuleb juba alo. :) ning õhtul väike prazdnik ka, nagu viimasel ajal juba pea iga nädalavahetus kombeks on. :D aga ei, mulle sobib, ilmselt organiseerin ise ka üsna pea midagi huvitavat. seega silmad-kõrvad lahti! 

ahjaa: tasakaaluks igavatele filosoofia ja kõneõpetuse tundidele sain ma täna pärast filosoofiat marcuse käest raamatu "näita üles kodanikujulgust - kuidas õppida sekkuma?". kõlab nagu väga igav raamat, aga mulle tundub, et tegu on vaid halvasti valitud pealkirjaga. nii palju, kui ma seda lugeda täna jõudsin, on ta osutunud pea sama paeluvaks kui "lohetätoveeringuga tüdruk". 

s: "sa tõesti annad selle mulle?"
m: "nojaa, ma andsin täna ukule ühe raamatu. aa, ja ma ostsin seda raamatut neli eksemplari, mõtlesin, et kingiks raamatukogule."


*

20 April 2010

hey remember that time?

every me and every you ♥

18 April 2010

look what you've done

otsustasime laupäeval pärnu sõita. hääletasime kaheste paaridena - mina & alo ning terry & mort. oli jõledalt pikk, külm ja tuuline hääletamine, aga kohale me jõudsime. esimese asjana külastasime pärnu kurikuulsat masinatehast, ronides kohusetruult ülevalt mööda seina sisse. kolasime paljud ruumid läbi ning märkasime ühel hetkel laest alla rippuva nööriga ruumi jõudes, et eemalt väravast siseneb tehasesse kamp noori. jätkasime oma teekonda ning tutvusime teiste noortega ohutust kaugusest. ühel blondil kaabuga noormehel olid lühikesed püksid ja päevitunud sääred, mis panid koheselt alguse spekulatsioonidele, et tegu võib olla kakapruunide sukkpükste kandjaga. hiljem nägime sama seltskonda ka steffanis ning veendusime seal, et sukkpükse nimetatud noormees siiski tol päeval ei kandnud.

noh, täna sain teada, et tegu oli erkoga, kes kinnitas ka, et sukkpükse ta siiski ei kanna.

steffani pitsa oli imeline nagu alati (pitsa nr 29, šampinjonid vahetatud hapukurkide vastu) ja nende pirnisiider on maailma parim. kui ma kunagi rikkaks ja kuulsaks hakkan, siis ma lasen oma maja alla ehitada neli basseini ja steffani. siis oleks mul juba nii suva oma figuurist, et ma võiks vabalt iga päev nende imelist pitsat süüa.

pärast pitsat vaarusime vaevaliselt nagu paksud soomlased ühele ilusale mänguväljakule ja üritasime morti oksele ajada. külastasin ka nekot ning seejärel suundusime toidupoodi, kus mina, yuki ja terry varustasime end valge rummi, laimi ja cocaga. yuki juures keerasime peatselt korgid lahti, mort ja alo kadusid õue oma hobiga tegelema ning kui nad tagasi tulid, hakkasime meie twisterit mängima. vahepeal sai räägitud ka sleepstringsi projekti jätkamisest ning terry suutis yukile muusikakanalid tõmmata, mille üle me kõik väga õnnelikud olime.

hommik saabus varakult. paikuse külapoes oli nostalgilisi komme (funky pez nimeks) ning arutasime tagasiteel, kui võimalik on see, et etna ka purskama hakkab...? vulkaanituhka meist keegi siiski tee peal ei näinud ning ka hääletamine kulges suhteliselt okeilt, ainult autojuht oli nõme, et terryt ja morti peale ei võtnud, kuigi ruumi tal autos oli. selleks ajaks, kui meie tallinna jõudsime, said nemad pärnus auto peale, mis on üsna nukker.

samas ei imesta ka.
kuulsin, et segapaare ei võeta võib-olla seetõttu peale, et autojuht arvab, et kutil peaks vähemalt nii palju raha olema, et tüdrukule bussi/rongipilet välja teha. üsna huvitav teooria iseenesest. seetõttu mulle meeldibki üksi või koos teise tüdrukuga hääletada.
(pole elu sees nii kaua tee ääres passinud nagu laupäeval!!)

kaamera jäi pärnusse kahjuks kaasa võtmata, seega ägedaid pilte ma pakkuda ei saa... aga teine kord kindlasti


edit: yuki blogis on pildid olemas :'D ma panen oma lemmiku ka siia

14 April 2010

scars

kõik on praegu halvasti.

priit paneb näkku, kliendid pole rahul ja ema otsustas mõneks ajaks siia elama jääda. asjad ei laabu nii, nagu nad peaksid. kõik on tasakaalust väljas. irooniline on see, et ma kirjutasin täna just samal teemal kirjandi. ma arvan, et see on üks halvimaid, mida ma kirjutanud olen ning tõenäoliselt kaldusin veel teemast kõrvale ka, aga teemad olid tõsiselt vastikud.

aga kool on suva, seega räägin ma natuke oma muust elust.

nädalavahetus möödus taaskord viljandis. avastasin imelise roosa löga ning hakkasin kohupiima veelgi enam armastama. sõitsin palju rattaga ning seisin järvejää peal, mis ikka veel ära polnud sulanud, kuigi õues oli nii soe, et võis kleidi väel järvesilla peal istuda ja bioloogiat õppida!
nii paljud asjad on selles suhtes muutunud. lihtsalt uskumatult paljud. ma olen sellest ikka veel hämmingus. üks unenägu võib siis tõesti kõike muuta?!

täna hommikul magasin kaua ja sügavalt, nägin samuti und. leidsin kooli minnes postkastist endale adresseeritud kirja ning reisisin, remarque ja ajaleht kotis, kooli, kus kirjutasin äärmiselt ebameeldiva kirjandi. sellele järgnes palju meeldivam vene keele tund. jaa, mulle tõesti meeldib vene keel, ikka veel.

niivõrd harjumatu on iga päev sellest tühjast linnupuurist mööda jalutada ning harjumuspäraselt ülemiselt õrrelt vaid tühjust leida. see on nagu... vaataks toakaaslase voodisse, mis on veidralt tühi ja see tundub nii vale. harjumatu vaikus ja avatud uks, mis iga päevaga aina enam meenutab kellegi surma.

house'i kuues hooaeg on nõme ja mu kunagine lemmiksari ei meeldi mulle enam üldse.
draama rikub alati kõik hea ära.


ps iti, seda pilti ma mõtlesingi. :)

13 April 2010

mul on kass

12 April 2010

if i shoot you



alati läheb nii palju aega. aega, et valetada. aega, et tõde välja mõelda. et loogiliste järeldusteni jõuda. aega, et läbida seda kohati nii meeletuna tunduvat distantsi. aega, et jõuda teineteiseni. aega, et natukenegi mõista. aega, et lugeda neid sõnu ja meenutada kirjutamata lauseid. 
tead sa, et ikka veel on ootamas üks postitus, mida ma ilmselt kunagi ära ei postita?

ma olen su unes. ma ajan sind hulluks. sa näed asju, mis päriselus kunagi juhtunud ei ole. su alateadvus võimendab neid kõiki, su hirmusid ja unistusi. unenäod on teadmatus, miski, mis tekitab inimeses kõige rohkem hirmu ja õudu. kui tihti oled sa üles ärganud ja mõelnud, kas juhtunu oli ilmsi või vaid pettekujutelm?

ma otsin raamatutest hoopis muud kui iga teine lugeja. ma otsin neist ilu, midagi, mis minus tundeid tekitaks. ma tahan, et loetu mulle muljet avaldaks, see peab olema stiilipuhas ja originaalne. mulle meeldib sõdadest lugeda ning neid hiljem oma mõtetes läbi mängida. aga kui oleks tõesti olnud nii?

inimesed sõdivad vahetpidamata, olgu siis iseenda või maailmaga.
ka mina olen praegu sõjas.

~

I am the voice inside your head
And the eyes in your radio!

9 April 2010

can birds cry?

what if you never let yourself go?

justkui tumehall udu varjutaks kogu tuba, summutaks vähest valgust, muudaks kõik palju vaiksemaks, kui see on. ainus heli, mis eemalt kostub, on lühikesed kiirenevad hingetõmbed, tillukese keha vaevaline liikumine. ma toon talle pimeduse külma metalli sees, väikesed jalad suudavad vaevaliselt end sinna vedada. kogu armetus ja valu, mis sellesse tibatillukesse südamesse on kogunenud. ma olen ju kuulnud teda nutmas, need tasased hädised karjed, mis inimkõrvale nii mõistmatuks jäid

väikeste tiibade meeletu rapsimine, kael võngub edasi-tagasi, silmad õudusest suured -

hingamine aeglustub, pilk tuhmub
9.04.10 kell 23.17




olgugi, et tegemist oli vaid linnuga, on õudne kedagi sellises agoonias näha

6 April 2010

 (319):
On a scale of "impaired judgement" to "Mel Gibson," how drunk are you?

(316):
Toaster

white birds and ticking numbers


selles on midagi niivõrd muserdavat ja kaasahaaravat, kurba ja ängistavat. üksainus pilt võib nii palju muuta. väga palju midagi sellist, millesse mul tohutult usku oli, on nüüd juba mõnda aega purunenud ja selle kokkulappimiseks ei anna enam midagi teha. inimesed liiguvad oma vigadega edasi ning isegi ei mõtle nende parandamisele. mõnikord ongi nii lihtsam. vale on see, et mina ei suuda sellega edasi minna.

mul on nii kahju (ja samas teades, et sõnad ei muuda midagi!) ning iga kord seda fotot nähes tulevad kõik mälestused uuesti meelde, olenemata sellest, kui hägused nad on. ma kirjutasin ühe oma parimatest luuletustest tema magamistoas, kui suveöö oli hämar nagu hall udu ja linna müra jäi kaugele, kaugele maha.

tahaks aidata, aga lihtsalt ei saa, sest kalender on kellegi teise jaoks kinni...

5 April 2010

il faut photographier tout ce que tu vois


ma tahan ära, nii väga ära, sinna maailma, mida ma ise pidevalt loon ja täiustan oma piltidega. ma tahan sinna ära põgeneda, iseenda mõistusesse sisse minna ning näha neid värve päriselt, mitte neid ainult tunda, kuulata neid helisid, mille puhul ma tean, et nad on olemas ja ainult ootavad välja pääsemist

kõik nihkub täiuslikkusele lähemale. kui ma saaks, siis ma suitsetaks praegu kirsitubakat (ma just avastasin, et miski mu kirjutuslaual lõhnab selle järele) ja kuulaks vee häält ning mõtleks, et ma täitsin unistuse. seekord mitte ainult enda, vaid ka kellegi teise oma. ning see on nii hea tunne.

1 April 2010

speaking a dead language


pole aprillinali. ma tõesti tegingi manipi. üle väga mitme kuu.