31 May 2010

...and breathe in


"so what are you up to?"
- "i'm fishing secrets"

29 May 2010

markus on pano

ehk siis: mu pidu oli awesome & ma peaks mingi hetk oma baari avama. mu kokteilid võitsid kõigi südamed, markus hoidis peotuju & oli niisama pano, geograafia sai vähemalt mingil määral selgemaks (gloobuse kaasabil) & alaealine on nüüd lõplikult ära rikutud

(kohal käis meid umbes 10, ma ei lugenud üle)

nüüd veedan ma oma ülejäänud nädalavahetuse ekraani jõllitades, sest ilm on pildistamiseks liiga muutlik, modell jäi haigeks, zeniti film on täis, code geass tuleb läbi vaadata, muusikaajalugu peab õppima & kõik on geograafideks hakanud

68

25 May 2010

until your dying breath

ma ei suuda ikka veel tõsiselt võtta seda, mis juhtunud on

23 May 2010

step, step right over the line and onto borrowed time

ma saavutasin taaskord midagi, mida ma olin juba väga kaua tahtnud. seega peab mu vana tõdemus paika: kui tahad midagi saavutada, pinguta selle nimel. ma pole siiani ühestki asjast ilma jäänud, mida ma väga tahtnud olen


peale selle on mul ainult üks suur unistus veel täitumata jäänud & selleni on päris kõvasti aega. see tähendab järgmisel aastal väga palju pingutamist & ma väga loodan, et ma suudan selle ka saavutada

& kõige lõpetuseks: tarot ei valeta kunagi

21 May 2010

i read, you observe

ja ometi sa ei julge silma vaadata, sest kardad, et ma loeksin sealt liiga palju välja

19 May 2010

starshine and sunlight

something broke, it's beautiful.

armid mu käel tunduvad teistsugused, mu juustel on uus lõhn ja ma tahaks nii paljust rääkida, miski avaneb jälle nagu lukust lahti murtud uksed ja paiskub valla kevadise tormina, mille varasuvine hõng igast aknast ja uksepraost sisse poeb

ma pole kindel, mis täna juhtus, aga sellel on igal juhul suur mõju edasisele

see on nagu jää murdumine. lõhkumine, häving ilma tegeliku kaotuseta. ma suudan selles olukorras praegu ainult võitu näha

ma rääkisin sulle täna saladuse, palun hoia seda hoolikalt

* * *


insert all my thoughts about you

* * *

17 May 2010

what you break is what you get

mis mulle mu töökoha juures veel meeldib, on see, et ta asub helina töökohale väga lähedal! helina saatis täna henrikule sõnumi "arva ära, kes publicus tööl on?" ning me käisime pikema vahetunni ajal teda seal vaatamas. paistab, et ma olen seal juba suht omaks saanud, saan helina "kliendikaardiga" 20% soodustust ja omanik on ülisõbralik minuga. :D täna pärast tööd läksin kohe publicusse, kus juba väiksem seltskond ees ootas. istusime natuke aega seal, siis läksime dianaga trolli peale ja sõitsime koju.

istusime temaga oma 2 tundi maxima ees ja lihtsalt rääkisime absoluutselt kõigest. see oli nii meeletult vabastav kõik maskid pealt heita ning lihtsalt olla mina ise. usalduse taastekkimine on veider, võõras ja valus, aga mul on hea meel, et ma sellega hakkama sain. ta teab nüüd paljust, mida ma igale teisele poleks usaldanud... aga ta oli õigel ajal õiges kohas ja suutis mu rääkima panna.

seega... aitäh, diana.

16 May 2010

because girls are just fucking awesome

suvakas kutt hakkab maximas ligi ajama.

k: "a mis muusikat sa sealt klappidest kuulad?  mingit raskemat rokki vä?"
m: "jap."
k: "a ma kuulan ka!!!"
m: "..."
k: "a sa seal kohas käid tihti vä?"
m: "ei."
k: "aga sa minuga sinna kohta tuled??"
m: "ei, mu tüdruk ei luba."
k: "ah? tüdruk vä?"
m: "mhmh."
k: "a kui vana ta on? su tüdruk?"
m: "ma ei tea, mingi 14 äkki..."
k: "kas see illegaalne pole? o.o"

kuna "mul on poiss olemas" lihtsalt ei tööta enam kleebikute peal.

can we pretend that airplanes in the night sky are like shooting stars


mul on tunne, et üks laul sai just tähenduse...
ja vägagi erilise.

15 May 2010

unknown

miks ma ei suuda usaldada?

13 May 2010

with my heart ticking like a bomb in a birdcage

shut up, shut up


 i don't want to break your heart

12 May 2010

11 May 2010

I can't help it, I love you like a starfish loves the salty water


sa oled kaunis, mäleta seda ka siis, kui me võib-olla kunagi enam ei suhtle

(inimesed lagunevad ju igasugustel erinevatel põhjustel)

ma olen nii palju mõelnud, mida ma oleks teha saanud, et see poleks vaid pelgalt selleks pooleldi tühjaks teeskluseks jäänud, et oleks võinud olla sina+mina ning et just sina oleksid võinud olla see, kes hommikul mu kõrval üles ärkab & näeb mind selle punaste juuste pusa alt (ma ei salli üldse hommikuid)

ma tahaks sinuga rääkida. rääkida nii, et sa tõesti aru saad & ma ei peaks mingi tobeda maski alla peituma, nagu ma praegu teen. ma lihtsalt ei oska, ei suuda, anna ometi aega

- - -

kirjutan skripti ühele (loodetavasti) tulevasele noortesarjale. kui teil on mingeid huvitavaid seikasid oma elust, mida võiks sisse panna, siis palun kirjutage... see oleks suureks abiks. :)

10 May 2010

millesse suri mozart?


tänane päev on täpselt nii läinud, nagu tarot mõni aeg tagasi ette ladus: ehk siis väga edukalt.

esiteks ei läinud ma kooli, kuna ma tahtsin pesus olla kauem kui 10 minutit. 24 minutit pärast selle otsuse tegemist saatis kaisa mulle sõnumi, et ta plaanib ka kooli üle lasta. ta tuli siia, käisime korra kristiines punast tušši ostmas ja seejärel tegime süüa. panin ta juustu riivima ning kui ta viimaks lõpetas, oli juustu...


...noh, natuke liiga palju.

mängisin pisut ka keemikut, avastasin nimelt, et punase tuši saab valgelt riidelt väga edukalt juukselaki, küünelakieemaldaja ja hambapulbri abiga välja. üldse saab hambapulbriga absoluutselt kõik plekid valgelt riidelt välja, nii et tegu on väga kasuliku asjaga

edukas päev lõppes sellega, kui helistas mu kaua kadunud isa ning andis mulle raha ning kui ma seisin ülekäigurajal ja mõtlesin taroti tähenduse peale, helises mu telefon ning mind kutsuti tööintervjuule!

vägagi kordaläinud päev.

ps. enne kaisa saabumist jamasin ma pisut kaameraga ning avastasin sellise asja nagu manual exposure. esimest pilti on vaevu töödeldud, it's just so perfect

9 May 2010

how will your heart BREAK?

see oli neljapäev, kui ta avastas, et ma meeldin talle natuke liiga palju ning et see põhjustab mitmeid komplikatsioone, sh kisub alla tema "niigi olematut enesehinnangut". ma isegi ei osanud selle peale midagi öelda, ma lihtsalt loodan, et ta saab sellest mingi hetk üle ning me saame sõbrad edasi öelda. jaa, isegi h ütles, et seda on välja paista, kui väga see teatud inimene minust sisse võetud on ning ma ei suuda ega oska ega taha midagi ette võtta, see tõesti on tema probleem

laupäeval jõudsin ma koos paljude heade vhklastega stiilipeole. dresscode oli "kõige jaburamad riided, mis kapis on" või midagi sellesarnast. ma nägin välja nagu vatitups, riietatud üleni heleroosasse ja valgesse. pole vist liiga minulik või mis?

üks parimaid pidusid, kus ma kunagi käinud olen. oli liiga palju alkoholi ja kõik suitsetasid vahetpidamata, mistõttu ütlesin ma üks hetk helinale: "ma tahan teha oma elu esimese suitsu. nüüd ja praegu"

ma küll lootsin, et see esimene jääb mingi erilisema hetke puhuks, aga sai hoopis nii


õhtu mahedas suitsus ja rummi magusas embuses sattusid mu huuled kokku kahe neiu ja ühe noormehe omadega. ma tunnen siiamaani tubaka lõhna oma häälepaeltel ning mu kleit maitseb nagu alkohol, ma mäletan vaevu, kelle kõrval ma magama jäin ning hommikuse autojuhi sõnad kummitavad ikka veel mu kõrvus "nii palju inimesi on kaduma läinud" ja mu sõnumite kaust on täis kergelt meelaid kirjeid inimeselt, keda ma liiga vähe tunnen

ta köidab ikka veel mu tähelepanu oma häälega. see on alati uus ja huvitav, kergelt meloodiline ja sarkastiline. ma ei suuda vist niipea unustada neid mõtteid, mida see hääl minus tekitab... me rääkisime tegelikult ju vaid mõned laused, seal polnud midagi erilist, aga ma mõtlen ikka veel, kuidas see kõlaks, kui ta ütleks mulle oma häälega "sa oled ilus" või midagi veel klišeelikumat


õnneks pole ta kunstnik

7 May 2010

november 1986


What if I let you in?
What if I make it right?
What if I give it up?
What if I want to try?
What if you take a chance?
What if I learn to love?

sattusin kõneõpetuses lugema kauri raamatut "saad kõik, millest loobud". ma ei kuulanud eriti ta ettekannet ning raamat tundus olevat üsna palju kristlikule väärtussüsteemile üles ehitatud, aga ma lugesin ikkagi. seal oli päris palju huvitavaid väiteid, eriti just suhete kohta ja kuidas lapsepõlv inimese hilisemaid suhteid mõjutab. kui perekonnas pole armastust olnud ning last on halvasti koheldud, ei oska ta ennast päris armastuses kohandada ning otsib endale suhtes partneriks pigem kedagi, kes on sama hoolimatu ja julm, sest see on vana ja hea ning ohutu, sellega on harjutud. armastus rebib haavad lahti ning toob välja kõik lapsepõlve puudujäägid. armastus austab teise inimese isiksust nii väga, et laseb tal olla see, kes ta on. sellepärast ei kohku ta tagasi nõrkuse ees, vaid jätab sellele ruumi

võib-olla on see jama. aga need paar peatükki, mis ma läbi lugesin, tundusid küllaltki võrdsed sellega, mida ma ise mõtlen... esoteerilised eneseabiõpikud jahuvad alati sama palju nagu keskmine gümnaasiumiõpilane oma kirjandis ning neil lausetel on harva mingi sügavam mõte. ka enamus psühholoogide öeldud sügavatest lausetest on lihtsalt hea kõlaga, aga tegelikkuses tähendab teine lausepool täpselt sama, mis esimene.

ta käitumine ja kõik tema saadetud signaalid, need puudutused, embamised, põsesuudlused ja see, kuidas ta rohmakad sõrmed minu omi silitasid ning mida mina tundsin... ja tema hiljem lausutud sõnad, kui ta avaldas kahetsust selle üle, et ma nii noor olen. ta mainis samuti, et ma olen kena.
ometi, tal on neiu [keda ta väidab, et armastab] ja kogu see õhtu oli nagu läbi udu nii imelik ja ebaselge. miks ta nii tegi? milleks? millest see meeletu soov mind puudutada?

hearts are breaking, hearts are breaking, hearts are breaking

ta oli täna siin. veider, mu tunded tema vastu on endiselt olematud. ma ei saagi aru, kas asi on välimuses või millegis muus, aga mul on tunne, et midagi on väga valesti. ta üritab mind võimalikult ruttu enda omaks teha, mõistmata, et mulle sellised mängud ei meeldi. mitte keegi ei saa mind kunagi omada. mitte kunagi.

circling the pain inside your soul, i reached inside your silence to steal what you won't show
i tried to find the answers in my fears, but what was found is lost again
i'm breaking, i can't do this on my own
can you hear me screaming out? am i all alone?

ma pole tüdruk, kes hakkab mehele puust ja punaseks selgeks tegema, mis valesti on. ta lihtsalt ei mõista. ning ei hakka kunagi mõistma. inimesed ei muutu, kindlasti mitte nii ruttu...
kas ta üldse mõtleb veel minule? mida ta minust mõtleb? kui ma saaksin ühe võime, siis ma tahaks näha su südame sisse ja teada, kuidas sa mäletad neid päevi, kui sa polnud veel avastanud minus peituvat kurjust, võrrelda sellega, mida sa tead ja näed praegu.

"and i'd kiss your tears away"

kui sa vaid mäletaksid, kui palju sa mulle tähendasid - kogu su armastuse siirus oli nii tõene, et needsamad sõnad kellegi teise suust kuulduna kõlavad võimatult võltsilt ja isegi ilgelt. 
ma tahan jälle olla see haavatav tüdruk, kes suudaks rohkem tunda kui vaid pelgalt nõrka iha, mis mõne nädalaga hääbub. ma tahan osata hoolida ja igatseda [nii, nagu ma kunagi igatsesin ja hoolisin], olla sõltuv ja õrn, habras ja peen. ma ei oska seda mitte kunagi. ma ei oska olla naiselik.
ma võin olla iseseisev, sõltumatu ja isegi eemalehoidev, aga kas seda kõike on vaja?


ps. ma armastan punaste juustega tüdrukuid, keneth ka.

5 May 2010

my summer dreams

"Nii see lähebki ja lõpuks on klišee-kunstnikul ikkagi rohkem süüa kui sellel, kes otsustas ilusate daamide asemel maalida erivärvilisi kuubikuid, mis väljendavad tema eriliselt fucked up mõttemaailma. Valikud on sinu teha."

music is the medicine of the breaking heart

no mis värk on nende trummaritega?!?


4 May 2010

but you never realize

mulle on jälle sattunud naabrid, kes peksavad oma imikut.


ma pole selles küll 100% kindel, aga see laps nutab absoluutselt kogu aeg - see pole tavaline lapsenutt, selles on meeletult hirmu ja õudust ning ema röögib kogu kõrist ja ropendab, et beebi vait jääks. seda on kohutav kuulata. ma arvasin alguses, et äkki on mingi suvaline peretüli, aga paistab, et asjasse on kaasatud väike laps. läbi betoonseina on sellise asja äraarvamine muidugi üsna riskantne, aga see pole esimene kord. minu jaoks tundub nii uskumatu, et mõni inimene suudaks oma lapsesse niimoodi suhtuda ja teda vägivaldselt kohelda. ma ei imestaks, kui ta oma last peaga vastu seina peksaks või midagi muud julma teeks.

minu perekonnas pole kunagi olnud sellist asja nagu armastus. igasuguste tähtpäevade puhul on alati lausa piinlik õnne soovida või perekonnaliiget kallistada, see tundub lihtsalt nii võõras. ma ei oska neile sünnipäevaks midagi kinkida ning ma ei oska midagi nende vastu tunda. minus pole seda armastust kunagi kasvatatud; pigem ainult eemale tõrjutud ja kuskile sisemusse vangistatud. ma loodan, et minu lastel kunagi nii ei ole, sest ma ei taha, et nad peaksid kogema sama häbitunnet oma vanemaid kallistades. selliseid emotsioone ei tohiks mitte kunagi tekkida.

isa on soomes mitmeks nädalaks, vanavanemaid pole, ema elab õhtuti oma toas ja nädalavahetustel mehe juures. perekond on jälle korralikult laiali lagunenud; või noh, vähemalt see, mis vahepeal kunagi tekkis.


ning pole põhjust paanikaks, ma tegelen oma naabritega homme.

3 May 2010

kui pussitad varje

punkt üks: ma armastan zedi luuletust "sala-sala"
see pole muidugi sajaprotsendiliselt see, mida ma ise praegu tunnen. aga see on sellele üsna sarnane.
see on üks kõige ilusama rütmiga luuletusi, mida ma lugenud olen.

laupäeval kohtusin assassin's creed 2-ga, mida ma siiamaani aeg-ajalt unes näen ning mis paneb mind mõtlema, et kui ma tõesti suveks selle töö saan, siis võiks osta võimsa läpaka, mis selliseid mänge mängida suudab. samas reisimine on palju ahvatlevam. väga palju ahvatlevam. ♥

pühapäeval oli kalamaja põhikoolis jaapani päev, kuhu ma läksin koos kenethiga (naljakas, mul pole ikka veel ta numbrit), tegin origamikuldkala ja origamiluige, rääkisin isegi paar sõna jaapani keelt pärisjaapanlasega :'D ja vaatasin, kuidas erik üritas jaapani neiusid ära sebida. paraku see siiski ei õnnestunud, minu kõigile õpetustele vaatamata. liiga häbelik noormees vist.

nägin mitupaljut tuttavat, kallistasin kõiki ja otsustasin, et mingi hetk lihtsalt peab ka oma elu esimese korraliku cosplay ära tegema. ma pole veel välja mõelnud, kes ma oleks - aga kui te teate mõnda pikkade punaste juustega animetšikki, siis kohe kommentaarikasti ning jätke sõnum pls.

sealt edasi liikusime nike, eriku ja kenethiga viimsisse, kus saime charliega kokku (meh, talle ei meeldigi ta uus hüüdnimi), lugesin national geographicust geenide ja raseduse kohta ühte väga huvitavat artiklit - et last mõjutab emaüsas oldud aeg palju rohkem, kui varem arvatud - ning jõudsin alles kella 23 paiku viimaks koju.
kogu pühapäevase tripiga kaotasin 3 kilo ning need pole ikka veel tagasi tulnud. : D

ffffuuu ma just avastasin, et ma värvisin juukseid valesti, see pisike balsam oli vaja peale kanda kohe pärast värvimist, mitte alles pärast loputamist... oh well, teine kord teen targemini, vähemalt jäi värv ilus.

õhtul välja vist, yay :]

2 May 2010

non, pas si simple

kjhhfsifyqijdalkdlajd