26 July 2010

everyone knows


nähtavasti saab suvi '10 erinevalt '09-st mööda saadetud laiseldes ja kuumuse eest põgenedes, vähemalt nii on see senikaua olnud. enamuse ajast varjun ma p korterisse deegude krõbistamise ja basskõlarite maheda madala rütmi vahele. ma pole täiesti 100% kindel, mis kodus toimub, aga viimati tõstsin ma oma teki ja padjad rõdule (see on meil kinni ehitatud) ja magan nüüd seal. õhk on jahedam, asukoht põnevam ja üldse on niimoodi palju huvitavam magada.

muuhulgas sai käidud a sünnipäeval, kus ma nägin oma ammust klassikaaslast ja pinginaabrit lütseumi-aegadest. ta pole eriti nende kahe aasta jooksul muutunud ja suhelda oli sama lihtne nagu alati, ilma mingi barjäärita... kahtlemata oli see väga kerge ja tegi temaga rääkimise palju hõlpsamaks, aga ma jäin mõtlema, et miks ta siis üldse muutunud pole & kõik ideaalid ja muu seesugune oli ka täiesti sama, mis varemgi. võib-olla mingi sisemine osa minust lootis, et temast on saanud nüüdseks täiesti teistsugune inimene ja siis oleks midagi uut ja huvitavat avastada, aga näed sa siis

lamasin koos kõigekallimaga batuudil, käed-jalad sasipuntras ja kuulasin lugusid tema minevikust, endisest iseloomust & harjumustest. nii mõnigi lugu võttis muigama, teine jälle ahhetama ja kolmas kätega peast kinni haarama

soe koiduvalgus su kaelal, kui bussi rattad veersid mööda värskelt pestud tänavaid vaiksest suvilarajoonist lärmakasse hommikut täis linna, väsinud keha vajumine linade vahele, su soojus, lõppematu soojus

eks nii mõnigi õhtu nende vahelejäänud nädalate seas on lõppenud mürkroheliste klaaside taga mu lemmiksaatkonnas ühte teatud haldjakest külastades. ma armastan seda kohta, tumedaid nahktugitoole, meie lemmiklauda, alumisele korrusele viivat treppi, ilusaid inimesi ja seda hetke, kui ma pärast 2-3 shoti teda jälgima jään & mõistan nii paljut

kohtusin couchsurfingu programmi läbi ka ühe jaapanlase, yasuhidega, kellele ma vanalinnas väikese tuuri tegin ning eat'i tutvustasin. tegu on noormehega, kes õppis viinis ja käib nüüd tallinnas suvekoolis, järgmisest nädalast läheb ta helsingisse sama tegema. nii veider oli teisest kultuurist pärit inimesega rääkida, jaapanlased on tõesti tagasihoidlikud ja väga viisakad ning nad söövad aeglaselt

peale selle suri mu läpaka ekraan ära, kuna tark väike mellu suutis mingil imelikul moel lambid nii maha keerata, et ekraanilt enam väga midagi ei näe, ent minu õnneks on meil nüüd liftis stend, mille peal on hunnik sooduspakkumisi, sh ka läpakaparandus (mis ilmus sinna samal päeval, kui mu arvuti katki läks) ja nad on nõus mu ekraani uuega asendama ainult tuhande krooni eest, mis peaks olema üsnagi odav pakkumine


mis mind eriti üllatas, oli see, kui s mind äkitselt oma sünnipäevale kutsus - me rääkisime viimati täpselt aasta aega tagasi ning siis läks ta luksemburgi tagasi, sõnakestki vahetamata

ta oli endiselt seesama hea, armas ja tark sõber, kes alati toeks suudab olla. maasikad, tee, jäätis, asuursinine meri, tohutud vahused lained ja merevaigukarva päikeseloojang inimtühjal muulil, kus kuus poolalasti poisikeha kividelt merevette sukelduvad

nägin ära ka uue etsi, beltsi ja jaagu muuvi, kuna mu kallim ei viitsinud loomaaeda minna. kaameratöö oli ilus ja kvaliteetne, aga ei saa väga midagi loota filmist, mis on tehtud täiesti sisutühja raamatu järgi

huvitav, kas piiblist saaks hea filmi?

14 July 2010

broken hands and golden hearts


see oli esmaspäeva õhtu, kui ma kohtusin esimest korda roosade juustega punkariga ning meie kahe & mu kõige kallima teekond algas ühest üsnagi tuntud vanalinna pubist, sisaldas levika suitsuruumi ning lõppes ülimalt stiilselt embassy nakhtugitoolides, kus lauale kanti roheline & lagritsalõhnaline mürk, mille neli väikest klaasi mu üsna kiiresti absindihaldjate juurde saatsid

prantslastel on täna bastille' vallutamise aastapäev & seega ka nende iseseisvuspäev, tõstan nende tervituseks klaasi šampanjat ja samas on ka veidi kurb, kuna triinu sõnade järgi sajab täna pariisis vihma

muuhulgas kohtusin hiljuti ka oma vana armsama tequilaga (enamus sellest on veel siiski mu baarikapis paremaid aegu ootamas) & magus granaaatõuna lõhn vallutas mu korteri, küll pisut kange, ent sellest hoolimata tuntud kui türgi viagra...?

päev enne seda oli hansu sünnipäev, mis kujunes hoopis teistsuguseks kui tüüpiline alkoholiea tähistamine... kes oleks oodanud klassikalist muusikat, säravat valget veini ja öösel jänesele naatide korjamist? oli kvaliteetaeg, brutaalne küülik & meie kahe salaplaan ununes kahjuks ära, kuid neid võimalusi tuleb kindlasti veel


tasased klaverinoodid, madal bassihääl omamoodi õrnalt kõnelemas & mu toas on liiga palav, ma ei saa enam üksinda  u n d
raske on olla, liiga keeruline & ma ei oska sellises situatsioonis midagi teha
ma vajan toetust, aga ma ei saa öelda, miks
siiski, üks hea asi: n tuleb neljapäeval tallinnasse
(uus vampiirifilm siiski kinodes ju)
ps, öökuumuses & joobes sooritatud jalutuskäigud
annavad tihti väga palju mõtlemisainet

7 July 2010

she hadn't been a virgin and he hadn't been a god


ma olen hakanud kohvi jooma
(ilmselt seetõttu, et keegi oskab väga hästi kohvi teha)
jumalate jook, tõepoolest


igal inimesel on piirid & mõned suudavad neid piire ka üsna kaugele lükata, kuni lõpuks pole enam millimeetritki vaba ruumi järel & õhk on tuline nagu gaasiahjus & su silmadest & südamest tuleb kõrbelõhna, kuna sa ei kannata enam


liiga palju kuumust, täiesti väljakannatamatut kuumust, see ei lase hingata & iga hetk on tunne, et kopsud vajuvad kogu selle raskuse ja niiskuse all kokku, ka eilne äike & torm ei parandanud eriti olukorda, endiselt on sama talumatult palav & ma hingaks hea meelega ainult läbi jää


ps, ma poleks iial osanud arvatagi, et kolm imetillukest nõela kõrvas võivad tõesti aidata suitsetamist maha jätta, see tundub niivõrd uskumatuna, et väikesed punktid sellises... kohati niivõrd kasutus kohas nagu kõrvas võivad kõiksugused füüsilised kõrvalnähud kaotada. äge, kas pole?
(selgituseks: mitte mina ei jäta suitsetamist maha, vaid keegi teine)

ja ometi oli see omadus tema juures nii elegantne
(kui saab suitsetamist elegantseks nimetada)

põhimõtteliselt tema pärast ma tegingi oma esimese suitsu
aga mul on hea meel, et see viis välja sinna, kus ta praegu on