30 August 2010

with your destiny

laisad suvepäevad on nii tasaselt viimasele hingusele jõudnud, et me vaevu märkasime - enam ei ole hämarikus seda kollakat vinet, puudub sumedus ja soojus, kass magab õhtuti kauem ja korter oli eile külm

muuhulgas sai p mõni aeg tagasi endale juhiload ning kui kõik kohtingud autopesulates ja tanklates välja arvata, siis sai päris palju ringi sõidetud ja uutes huvitavates kohtades käidud. esimesel õhtul tallinnas sõitsime läbi turistidest ülekülvatud vanalinna ja kuulasime kurja muusikat. soomlased olid väga hirmunud nägudega

18. sünnipäev algas scavenger huntiga ja lõppes üsnagi huvitava peoga minu juures, kus oli kohal umbes 20 inimest. päev pärast seda nägin ära siniallikad, raasiku kiriku välikempsu ning jägala joa. tegin endale kõrvarõngaaugud (elu esimesed) ning p käis verd andmas

oli ka küllaltki kurbi hetki, kus teineteisemõistmine just päevakorras ei olnud, sh erinevad arusaamatused ja muud ebameeldivused... aga nüüdseks on need vist läbi?
tho ma võrdlen end aeg-ajalt ikka kellegi teisega ja see ei ole hea

ma ei taha seda sügise kurbust, nukrust ja niiskust
eelmistel aastatel on selles kõiges omaette võlu olnud, tänavu aga mitte. ma ei suuda oma suvel minna lasta, mälestusi on liiga palju, kõik need hämarad õhtud teineteise vastas, kehad hingamas soojusest ja sõrmed otsimas sametist puudutust
ma kardan jahedust; ootamatult hääbuvaid tundeid ja kalke igapäevaseid näoilmeid. ma ei taha unustada; on olnud liiga palju ja ta on kõike seda väärt
võib-olla on kadunud see esimeste nädalate joobumus ja meeltesegadus; 
aga tõde on see, et ta jäi & usaldab & on............


lugesin kafkat, mulle ei meeldi ta stiil, see on liialt intriigivaene
nüüd, pärast raamatuga töötamist, saan ma enam-vähem ta sümboolikast ja kujunditest aru
aga oleks saanud palju, väga palju paremini teha

(loetud said "metamorfoos" ja "otsus")

võib-olla ma lihtsalt ei oska end sinna ajastusse sisse viia ega ühegi tegelasega samastuda, pealegi tundus peategelane mulle liialt suletud ja rumal
samas kafka oli juut, aga ta ei tahtnud olla, vaene noormees

15 August 2010

come on and do your worst

üle kogu eestimaa käinud supertorm jättis minu täiesti puutumata. tol ööl ainult müristas pisut (just nagu mõnitamiseks) ja seejärel jooksid pilved võimalikult ruttu minema... ei tulnud midagi välja ka virmaliste vaatamisest, kuna neid oli ilmselgelt näha ainult tartus ja langevatele tähtedele pole ma see suvi ka peale sattunud.

mõned päevad hiljem külastasin esimest korda elus haapsalu linna. kaamera suutsin kahjuks maha unustada, seetõttu pole mul teile ka näidata pilte imeilusast suvisest väikelinnast, aga mul on veel külmkapis haapsalust toodud pitsat :')) & selle pitsaga on üldse naljakas lugu: me hakkasime kuskil kella 18-19 paiku tagasi hääletama, pool pitsat kaasas (keegi tellis veidi liiga palju süüa), aga mitte ükski auto ei võtnud meid peale... siis me jalutasime kuskil kella kaheni öösel, poolik pitsa kaasas, ning mängisime ühe suvalise maja ees kaarte. väljas oli kottpime ning me olime täielikul eikellegimaal tallinn-haapsalu maanteel. ilmselt oleksime sinna ka hommikuni jäänud, aga jumal saatis meile inglid tumerohelise opeli kujul, kus sees olid kolm vana tuttavat ning nad tõid meid tagasi tallinna.

lugesin läbi raamatu, millest p oma kirjandusliku alter ego tegi - "the associate" - see oli nii hea raamat, huvitavalt kirjutatud ja pinget oli pidevalt sees, lisaks rääkis see juristide koledast elust

järgmisel päeval otsustasin ma, et nüüd on aeg tartusse minna ja seda me ka tegime. tol päeval sõin esimest korda üle mitme aasta aleksandrikooki ning see oli täpselt nii lääge nagu alati. põltsamaa ristis hääletades otsustas p, et ta tahab suitsu teha, ma leidsin, et ta ei peaks.

s: "ära suitseta, me ei saa auto peale."
p: "autosid ei tule praegu."
 (läheneb suurem auto)
s: "..."
(lähenev auto osutub rekkaks)
p: "rekka pole auto... pealegi see nii kui nii ei võta meid peale."
(rekka peatub)
s: ". . ."

kokkuvõttes jõudsime nelja autoga tartusse, leidsime kõigepealt t noiri kohvikust & läksime eedenisse talle toidunõusid ostma ning hiljem, kui me tema korteris olime, jõudis ka m sinna. sealt edasi läksime tartuffile, vaatasime kahte filmi ja sõitsime läbi pimeda tuledesäras tartu taksoga koju m-i poole. hommikul tegime vesipiipu ning mina & p läksime linna. sõin roosat hello kitty suhkruvatti ja kui m & t ka linna jõudsid, pressisime me end neljakesi kaubahalli photoboothi ja tegime neli imelist fotot. 

järgmisel päeval läksime pro optikasse ning p otsustas, et tema saab nüüd endale läätsed. umbes poole tunni pärast seisis ta suures teadmatuses keset tartu kaubamaja, hunnik läätsekraami käes. seejärel suundusime ruunipizzasse sööma ning hiljem külastasime botaanikaaeda, suudlesime puu sees ning toitsime parte, kellel oli herne poest ostetud saiast täiesti pohhui. asjas võis muidugi süüdi olla ka palav ilm.

kui õhtu veidi jahedamaks tõmbus, suundusime me creppi sööma. hoolimata meie headest kavatsustest ei olnud creppi herilased sellega eriti nõus, et me ainult kahekesi seal sööme ning üritasid meeleheitlikult aidata mind mu coca-cola joomises. see aga lõppes tiivulistele kahjuks üsnagi õnnetult, sest nad ei arvestanud sellega, et nad einestavad koos kahe sadistiga... viimase herilase püüdsin ma ise salvräti sisse ning p pani selle pidulikult põlema.

üritasime ka tol õhtul photoboothi külastada, aga vaene putka oli ilmselt meie räsimisest nii kurnatud, et ei tahtnud isegi mu 25-kroonist sisse süüa... seega jäid pildid tegemata. uurisin netist, et eedenis peaks ka putka olema, aga ilmselt oli see õhku lastud, seega ostsin eedenist vene juuksevärvi ja tulemus jäi selline:

 ... ja kes selle sissekande ilusasti lõpuni luges, võib tulla mu sünnipäevale. : D toimub 21. augustil, algusega kesklinnas, kellaaeg täpsustamisel. kaks sõna: scavenger hunt. ei mingit mängumaksu, aga kingituse peab tooma!!!111one muidu ei saa sünnipäevale. mul on täiesti ükskõik, mida kingitakse, aga kui keegi leiab, et 18 on ikka tähtis number ja peaks praktilise kingituse tegema, siis võib oma valitud summaga toetada minu prahasse mineku fondi ^_____^

(aga muu praktiline kingitus hoidke küll kaugele eemale, ma eelistan siiski absurdi ja hello kittyt)

7 August 2010

unfaithful


avastasin just, et üks teatud draft oli suutnud end ilma minu teadmata postitada. see nüüd küll väga tore ei olnud. läks kohe draftiks tagasi. paha laps.

välja väänatud tunne on.

5 August 2010

i never liked number 5 anyway

ma olen juba ammu tahtnud seda postitust teha... põhjuseks üks imeline päev juuni lõpus, kui mina, k ja p sõitsime muhu saarele minu maakodusse. aga ma ootasin sellega senikaua, kuni film nr 5 lõpuks ilmutatud sai. ma olen selle filmiga veidi vähem rahul kui eelmistega, sest kogemata sattus kaamerasse liiva ja osad pildid on seetõttu mustatäpilised. lisaks suutsin ma parimad pildid fookusest välja pildistada (või tegi seda keegi teine) ning kokkuvõttes on mul häid pilte näidata vähem, kui ma sooviks. aga ehk meeldivad ikkagi!

teine pilt on minu ja p väikeselt tähistamiselt, kui me võtsime hansu ning istusime nostalgia mõttes samas kohas, kus 22. kuupäeval kuu aega tagasi. kolmandast edasi kuni eelviimaseni on tehtud meie tripi ajal, kui väljas valitses talumatu palavus, k magas tumedatest palkidest tares, kus on kuulda ainult külmkapi madalat surinat ning mina ja p jõime hommikukohvi otse väljas muru peal. eelviimane pilt kujutab virtsu spordihalli.
ja kuna hans on ilus, siis ma ei saanud seda viimast pilti temast siia panemata jätta.

eile (4.08) käisime kahekesi riisipere mõisas piknikul, varustades end eelnevalt kuue masai ja ühe ploomiveiniga, mida me väga juua ei jõudnudki. mõis oli veel armetumas seisus kui varem, venelased püüdsid tiigi ääres kala ning suurest saalist olid toolid ära viidud. pidasime seal maha oma väikese pikniku, mis jätkus hiljem kuni venelaste saabumiseni tiigi ääres. siis läksime häälega koju ja saime hästi ruttu auto peale.

muuhulgas suutsin oma arvutisse saada trooja poni, kellest ma vist siiamaani lõplikult lahti pole saanud. ta kadus ära samamoodi lambist nagu esimesel korral, aga ma pole siiani julgenud restarti teha. parem karta kui kahetseda.

nägin ära inceptioni! see oli nii-iii-iiii hea ja nõnda mindfuck ning mõtlemapanev, et ma tahaks ise ka osata kunagi midagi sellist luua. peale selle sain endale põletushaava, kuna ahi oli natuke liiga tuline. aga see paraneb tasapisi.

ps.
mind hämmastab tohutult, et x & y ikka veel koos on, võttes arvesse kõiki nende kohta käivaid kõlakaid, mille järgi võiks järeldada, et suhe on omadega ikka päris põhjas.. lisaks veel see, et nad ei käi kunagi koos väljas. x on tohutult muutunud. ma teadsin teda täiesti teise inimesena, y on teda muutnud kinnisemaks ja küünilisemaks. muidugi pole see absoluutselt minu asi, aga mida nad veel teineteises leiavad...?