30 October 2010

my experimental game


tol hetkel oli ta minu jaoks kõige ilusam tüdruk kogu maailmas - ta tumedad siidised juuksed langesid heledale padjale & õrn flirtiv naeratus oli vaid eelmänguks järgnevale katastroofile. see, mis edasi juhtus, avas minus nii mõndagi; varem vaid eksootilise utoopiana tundunu sai ühtäkki reaalsuseks... ühel hetkel olid vaid minu & tema huuled & ma teadsin, et see miski muudab mind tohutult, avab saladusi, mida ma ise pole julgenud avada, annab maailmale teistsuguse maitse

järgmine kord 'juhtus' vaid mõned nädalad hiljem; me olime vaid pooleldi juhututtavad ühel erapeol, kus ta tantsis nagu jumalanna ning ühel hetkel olime me kogu seltskonna vaatamisväärsus... see polnud enam see vana arglikkus, pigem enda tunnete ja seksuaalsuse proovilepanek

ma läksin sellel õhtul koju & ma polnud enam seesama inimene, midagi hoomamatut oli igaveseks muutunud & mind endaga kaasa viinud; viinud nende kahe tüdruku maailma, kus tunnistamata sõnad tõeliseks saavad & vanad tunded kriginal murduvad -

nüüd on sellest juba tükk aega möödas & mulle meeldib keegi teine
ent need mälestused ei tuhmu veel niipea

18 October 2010

borrowed wings and forgotten memories


mis siis, kui saab otsa midagi sellist, millesse on väga kaua usutud? miski, mis on nagu kindlus, lõppematu ja igavene tugipunkt? see on midagi, mis annab alati rahu ja usku sellesse, millega ise pole tihti suutnud hakkama saada, midagi täiesti teistsugust ja saavutamatut ja samas nähtaval igaühele, nähtaval ka mulle ning niivõrd suureks eeskujuks mitmete tundetute ja tühjade kuude jooksul

ma õppisin neilt kohutavalt palju, meeletult palju asju, mida ma ise poleks iialgi välja mõistatanud ega ära arvanud... ma õppisin naerma ja elama teiste inimeste kombel, viisil, mis mind ennast ka lõpuks õnnelikuks tegi

need olid kordumatud mälestused ja lõppematud hommikud, heade inimeste naerused silmad, teistes tubades magatud uned

see lugu kõlab täna niivõrd traagiliselt valesti; nagu oleks see kindlus olnud ainult minu oma, see on vale, ta kuulus neile, kes ta ehitasid... ent ta sai mulle kullast väärtuslikumaks ning oma piiritus egoismis julgen ma tunnistada ainult seda, et ma igatsen seda kõike taga ega suuda siiamaani toibuda, et see maha lammutatud on

(ning samamoodi julgen ka loota, et mul on põhjust see kirjutis siit varsti kustutada...)

ei... see ei ole siiamaani õige... ma ei oska viimasel ajal oma nukrust õigel noodil väljendada

11 October 2010

10 October 2010

broken secret garden

eilne oli nii ebameeldiv; uskumatu, kuidas üks inimene võib terve päeva ära rikkuda.. ja ma veel lootsin siiralt, et enam teda ei huvita ning kõik ongi läbi

+ tahan ära joosta
+ monsieur r
+ selguselejõudmine;

- valu, liiga palju füüsilist valu
- antibiootikumid
- mademoiselle m

külastasin tthk juuksurit ning sain kahe koidula eest uue soengu ja imeilusad terved juuksed ning juured on igati värvitud, kindla peale lähen sinna tagasi ja umbes kuu aja pärast värvin kas a) roosaks, b) oranžiks või c) mantlipunaseks.

ma ei suuda oma valgete öökullidega pilti teha, tehnika on nii kehv ja need fotod ei ühildu üldse omavahel, mistõttu pean ma selle ilmselt prügikasti poole teele saatma, kuigi idee mulle tohutult meeldis

ning kui teil on mingeid inspireerivaid pilte või jutte või mõtteid, siis laske tulla... ütleme nii, et ma teen praegu mõned tasuta tellimused. fotosid võin ka töödelda. ma ei garanteeri, et igast fotost ja ideest midagi kohe välja tuleb, aga mul on vaja millegi peal kätt harjutada. kui keegi "aquariumit" mäletab, siis võib-olla selles stiilis midagi

jah, ma pean ära jooksma mõneks ajaks, õnneks pole vabadus ja põgenemine enam kaugel (ja see on alati olemise palju paremaks teinud. väga palju paremaks)

6 October 2010

nothing but sorrow and grief


kas kurbus paistab tõesti nii väga välja? täna pole esimene kord, kui mulle seda mainitud on. võib-olla närtsin ma koos sügisega ja lõpuks polegi enam kuhugi mujale minna kui vaid talveunne kuskile oma nukruse ja tõsiduse keskele. ma nagu ei oskaks enam naeratada, asjad on kuidagi halliks muutunud... ideid peas on, aga nende täitmine ei too enam rõõmu...?

teeme nii, et ma olen täna parem kui eile