28 December 2010

it's the same old empty threat

no i ain't scared of lightning 
and thunder never killed  
i was born in a summer storm 
i live there still



24 December 2010

oh won't you come home, come where you belong

down into our deepest dark we fell

8955 minutit / 1110.89 miili / 6 x 3:00 am


ma värvisin juuksed pruuniks ja see teeb minust nüüd ametlikult kohukese.
järgmiseks tulevad heledamad toonid ja võib-olla ka midagi uut.
aga seda näitab uus aasta ning see, kui julge mu juuksur on.


19.12 harjas p auto lumest puhtaks ning me sõitsime hämaruses siniallikaid otsima. oli palju tuisku ja kunagist musta asfalti katsid valged luited. nelivedu ei teinud teist nägugi.
me suutsime metsa ära eksida, aga tagasiteel nägi p õiget rada ning me kõndisime üle lumest ragiseva ja naksuva silla puude alt läbi ja mäest üles ning kaugele edasi ja ühel hetkel tumendas piirde taga sünkjasmust allikas. õhuke jääkirme purunes hetkega. kaks valusat mälestust sai sisse visatud.
kiiresti koju tagasi. ma ei talu külma.

käisime horteses kääbikule jõulukinki otsimas ning pärast sobivate orhideedega fotoseeria tegemist saatsime piparkoogid kuradile ja ostsime hoopis suitsukala. silence of the lambs oli õudne. ma kiljusin nagu hirmunud kassipoeg. 

filmidest rääkides - e oli meil mõni nädalavahetus tagasi külas ja rääkis mingisugusest filmist, mis pidi väga trippy olema. paar telefonikõnet ning gaspar noé meistriteos voolas läbi interneti meieni.

 

enter the void! rauge häälega neiu ja võõrastavad inimsuhted. tokyo tuled ja värvid. valgus. udu. surm & lõpukaadrid. gaspar noé on geenius. seal filmis oli nii palju tühjust ja mittekuhugi vajumist. 
kui on julgust, siis vaadake. see on hea teos.


oh heart of mine, be strong and not so malicious

15 December 2010

lost without you


aga mis siis, kui puruneb midagi sellist, millest endal eriti aimugi ei olnud? midagi taolist, mis tundus alati nii kauge ja võõrana, tundmatu ja külma maana kellegi teise reaalsuses? ma ei oska kuidagi olla. su külmad käed roolil ning raugenud pilk hajuvasse lumepimedusse suunatud. väriseva hääle ja tuhmunud silmadega rääkisid sa mulle oma mälestustest. mineviku inimesed, kohad ja hetked. sa rääkisid, kuidas te käisite koos antikvariaatides mööblit vaatamas ning vaidlesite lauanõude üle. koht, kus me istusime, oli lähedal majale, kus sa teda pärast ühiskonna eksamit nägid. autosõit pimeduses ning me eksisime tema majast 50 meetri kaugusele. sa ei suutnud põgeneda. ta oli endiselt seal, igal pool su ümber ja su sees

on uskumatu, kui palju anonüümsust ja pimedust võib pakkuda jõulutuledes kaubanduskeskuse parkla ning kaks kurba inimest hallis autos jagamas viimast õhtusööki, sinki ja saia põhiroaks ning majaveiniks jäätee. ma kuulasin sind tol õhtul nii, nagu ma pole varem mitte kedagi kuulanud, hinges voolamas ahastus ja tühjus su tunnete pärast

mida öelda inimesele, kes on kõik kaotanud? absoluutselt kõik? kuidas sa saad sellist inimest kogu südamest aidata? ma ju teen, aga kas see on üldse piisavalt?



0 Rh + 
sa käisid täna verd andmas 
"mõtlesin, et endal on halb, teen kellelegi teisele vähemalt head"

4 December 2010

and we'll party till we die

saatuslikud sõnad facebookis: "homme on üks maja tühi..."
kanister ploomiveini ning kaks klaaspudelit õunaveiniga kaasa, kiire külaskäik postkontorisse ja mu õnnest värisevad sõrmed haarasid postitöötaja käte vahelt pruunika paki, peaaegu-trepi-peal-kukkumine, autos tõmbasin pakki katki rebides sõrme verele aga jumala pohhui

äärepealt oleks ära eksinud lume ja jää sisse, aga me leidsime siiski õige tee ja õige maja ning siis tuli välja, et peoperemees ise polegi veel kohale jõudnud. eks see veidi totter oli teise inimese tühja maja ees karjuda ja signaali lasta ning power valjuks panna, kui kedagi kodus polnud... mingi hetk jõudsid kaks viimast ka kohale, p kaotas korraks autovõtmed ära, aga need olid veinikotis ja siis sai vaadatud filmi 'shrooms', kus oli rääkiv lehm

sain muuhulgas ka z-ga jutule ning ta mainis mulle, et x ja y läksid vist põhimõtteliselt lahku ja seetõttu sebib ta nagu y-d, aga samas ei sebi ka... et ta on ikka aus inimene ega hakka teise kaaslast üle lööma. samas alles mõned nädalad tagasi, kui me temaga shotiklaase kokku lõime, rääkis ta hoopis vastupidist juttu ning tahtis y-le ainult püksi pugeda

õhtu vajus ja voolas ning koduvein lõi kõigi suud lahti, g & h käitumises oli midagi liiga tuttavlikku ja lõpuks vajusid nad koos ühte voodisse, ent seda oligi arvata, noorus niidab nagu vikatiga ja üksindus ja surm on kaugele eemale peletatud hirmkalli šampanja ja halva komöödiafilmi abil



*

birds