19 January 2011

breaking the habit

info liigub tänapäeval küllaltki kiiresti. inimeste tujud vahelduvad, mõtted asenduvad teistega. võtsin täna julguse kokku ja küsisin üle. y võttiski koolist paberid välja. esimene reaktsioon oli muidugi šokk ja 'oh-ei-kuidas-ta-võis-seda-teha", aga järgmisel hetkel jõudis kohale, et mul olid endal aasta tagasi täpselt samasugused mõtted. tartusse. ära. kunsti juurde. suva see haridus. kõik kooliga seonduv oli tol ajal nii ebameeldiv.

h võttis ka paberid välja (seda muidugi ammu aega tagasi) ja tookord oli veel raskem teda mõista, sest mul ei olnud peale tema mitte kedagi teist... aga ajad muutusid, nüüd käib ta täiskasvanutes ja õpib vist oma klassist kõige paremini. seega ei ole selles pooleli jätmises midagi hirmsat. on ainult liiga negatiivne suhtumine, mis tihti tõeks ei osutu. selle elav näide on i, kes jättis maineka htg pooleli ja läks ka täiskasvanutesse ning sai kirjandis 100 punkti ja peale selle veel tasuta kohale oma lemmikerialale. kõik on ainult õppimise küsimus.

siiski on veider mõelda, et aasta tagasi oli niivõrd ükskõik, et kantseleisse jalutamine ja oma paberitega välja kõndimine tundus kõige loomulikuma tegevusena. sellest olid isegi kõlakad, et ma võtsin paberid välja.

käisin täna r-ga söömas ja ta imestas, et mul veel eksamipaanikat ei ole. võib-olla käin ma ringi nagu silmaklappidega eesel, aga ma ei tea meie lennust eriti kedagi, kes mõtleks paaniliselt selle üle, et juba nelja kuu pärast on kirjand. ning et poole aasta pärast on kõik läbi. k kõndis täna klassi ette ja rääkis almanahhist. see oli esimene kord, kus mulle kohale jõudis, et vaid loetud nädalad ja ma ei näe neid inimesi ilmselt enam mitte kunagi. omamoodi vabastav ja samas kurvaks tegev tunne. vhk siiski.

No comments: