23 March 2011

la valse des adieux


you are not alone

kevadvaheaeg. kurbuse ja mälestuste aeg. eelmise aasta tunnid meenuvad piisavalt tihti ja liiga selgelt, endalegi aru andmata on mu mõtted juba tartu kohal, rändamas sealsetel tänavatel koos tolleaegsete tunnetega. aegadest, millest mitte miski pole enam tänaseks säilinud

sõbrad teevad sisseastumiskatseid ja mul on nii imelik mõelda, et kolme nädala pärast lüüakse meile lõpukella

kõik ongi läbi ja lõppenud. kooli koridorid jäävad tühjaks ja varasuvine ootus vallutab linna ning igaühe kotti tekivad kevadised suitsupakid ning riietel hõljub (eba)meeldiv sigaretilõhn

tänane sütitas nii palju ebakindlust, nagu ma jookseks liiga kiiresti enda valitud rada pidi, mis ei ole veel valmis kantud ning tulevasest teest on ees vaid kiviklibu ja loomata jooned, mis tulevikku viivad

ühe korra olen ma juba kunstile ei öelnud, kas ka seekord?
tänane nagu ütleks, et jah

1 comment:

Anonymous said...

Me armastame sind liiga palju, et sa midagi valesti teha võiksid. Sa ei tee vigu, sest me armastame sind nii, et need ei ole vead.