2 May 2011

he was born to be a photographer

kas keegi seletaks mulle seda kalli kaamera ostmise fenomeni? üsna tavaline vaatepilt on see, et perekondlikule koosviibimisele on saabunud keegi sugulasest "hobipiltnik" umbes sajatuhandese kaamera ning kolme eri teleobjektiiviga. ei jää palju puudu, et nurga tagant reflektori ja stuudiovalgustusega assistent välja ei hüppaks.

noh, alguses ei tee teist nägugi, aga siis, kui pildid tulevad, on juba natuke nukker.

ma ei mõista. meeldivalt joobes vanainimestest saab punasilmseid türbleid teha ka ilma teleobjektiivi ja superkaamerata. miks peab esimene kaamera olema samal tasemel, mis korraliku spordifotograafi oma? sellega ei õpi isegi pildistama, kere teeb automaatika peal kõik ette ära.

lisaks sellele, olgem ausad, on ka taolised üritusefotod küllaltki mõttetud. peale kaaslaste lollide ilmete ja enda näolapi neilt üldjuhul midagi muud ei otsita.

5 comments:

A.A. said...

See on juba muistsete eestlaste seas tuntud "naabrist parem"-fenomeni tänapäevane vorm (vanasti oli sama lugu hobuste, relvade, tööriistade, rõivaste jms. asjadega). Võimalikult kalleid vigureid ostetakse oma ego upitamiseks ja teiste ees eputamiseks - siis oled (vähemalt enda arvates) kohe ilgelt kõva tegija ning ülejäänud s**apeadest mäejägu paremal järjel, kui üüratu pangalaenu eest soetatud kõrgtehnoloogiline pildimassin, mille enamikele funktsioonidele mõistus peale ei hakka, higiste kämmalde vahel välkumas.

}:-D

Kass. said...

Selliste kunsti- & fotoinimeste mõtteid & kommentaare lugedes kaob ära igasugune julgus osta endale korralik kaamera, et algust teha & õppida. Noh, et kui vanaisa vaarisa kaameraga ei alusta, siis oled wannabe või jumal teab, mis asi.

Las nad siis pildistavad küla jaanipidu oma megakallite asjadega. Igal matsil oma rõõm...

Siiri said...

mul pole absoluutselt mitte midagi inimeste vastu, kes õpivad pildistama; ma lihtsalt ei leia, et esimene kaamera peab kindlasti maksma sama palju kui keskmine auto.

muidugi olen ma igati vanaisakaamerate pooldaja, sest nendega on hea kaamerat tundma õppida. lisaks sellele pole vaja muretseda hirmkalli remondi pärast, sest nad lähevad haruharva katki ja siis saab ka väga odavalt kõik tehtud.

samas on filmil oma puudus - see on kallis ning iga kaadrit peab hoolikalt valima.

ma kasutan ise praegu nikon d40-t, see pole muidugi mingi superkaamera, aga ta saab kõigega hakkama ning minu meelest oleks sellel suguvõsapiltnikul võinud ka midagi väheke tagasihoidlikumat olla. et noh, oleks võinud osta tsipa odavama kaamera ja kui raha nii palju üle oli, siis kas või kuhugi varjupaika annetanud või auto ostnud või midagi muud kasulikku sellega teinud.

ja 'korralik kaamera' on üldse natuke tobe väljend, kuna pilti teeb siiski inimene, mitte aparaat : )

Salajane Austaja said...

Kui annet ja taipu piisavalt, võid õppida seebikarbiga ka. Siiri viimane kommentaar täiesti tõde-- pilti teeb inimene, mitte aparaat; ilusat kaamerat ilmselge trolli käes näha on kurb...

Kass. said...

"ilusat kaamerat ilmselge trolli käes näha on kurb..."

Mitte kurb, vaid kade. Vähemalt niiviisi olen ma maailmaasjadest aru saanud. Ega see pole meie raha, mille eest onu ostis endale 30 000 krooni maksva kaamera, et naabrite läbul pildistada.