8 July 2011

sunburnt skin falling off like dry snow.

tallinn > east midlands > fuerteventura > east midlands > tallinn
29.06 - 08.07
ehk siis meie esimene välismaareis.

lend inglismaale oli kõike muud kui põnev, ainus lõbustus oli tallinna lennujaamas koos teiste reisijatega pisikeses kambris seismine-istumine, sest eelmine lend hilines ning meie boarding algas umbes sel ajal, kui teised inimesed meie lennukist maha ronisid. kuna meil peetriga veab alati, sattus ka seekord lennukisse paar kisavat titte, fuerteventura lennuga võrreldes polnud nad loomulikult midagi.

skylinki bussijuht müüs meile mingisuguse eriti odava return ticketi, kuna me olime vist grupp (?) ning vähem kui tunni aja pärast olimegi nottinghamis. otse bussipeatuse kõrval oli warhammeri pood. selline paraja suurusega ning kõik riiulid paksult warhammeri kraami täis. müüjad olid hästi ilusad kompud pikajuukselised karvased.

üleüldse on nottinghamis väga palju ilusamad inimesed kui mujal inglismaal (kui peeter jõulude ajal ramsgate'is käis ja lennukist maha astus, ei suutnud ta esimese vastu tulnud inimese puhul aru saada, kas tegu oli mehe või naisega...) ning kõige esimene inglane, kes mulle silma hakkas, nägi välja täpselt nagu kaya scodelario, aga kuna ta oli ryanairi stujardess, jooksis ta kiiresti ära limoges'i suunduva lennuki peale ning ma ei jõudnudki teda rohkem jõllitada.


warhammeri poe juurde tuli luisa (meie couch-host) ning viis meid primarki, kus meil peetriga mõlemil lõug läbi põranda vajus. kõik oli lihtsalt nii odav. ma olin algselt plaaninud topshopist endale bikiinid osta (u. £30), aga ma sain vähema raha eest terve hunniku asju. sealhulgas näiteks kingad, mis maksid vist neli naela või isegi veel vähem. oleks mul kotis ruumi olnud, oleks ma sealt veel kingi ostnud. seal olid just sellised, mida ma olen endale tükk aega tahtnud. paraku jäid nad seekord poodi. but i'll be back.



pärast šopingutuuri said meist burgerituristid ning peeter veendus uuesti, et inglismaa macdonaldsi friikartulid maitsevad nagu saepuru. ma pean kahjuks temaga nõustuma.

hommik algas värske subway kohvi, saiakeste ja tasuta metro ajalehega.
sama päeva õhtul tervitasid meid palmipuud ja vahutav atlandi ookean.



*


siin on tuvi, kes käis meie juures hommikust söömas.




fuerteventural veedetud aja jooksul jõudsime me veenduda järgmistes asjades:

1) ananassid on kuradi suured. elusuurused lausa. paljud on inimestest pikemad. ja igal pool tänavatel kasvavad.
2) keegi on jõle palju kaktuseid istutanud.
3) temperatuur on sama, mis eestis, järelikult pole me kodust väga kaugele saanud.
4) tuvisid hoitakse näljas, kõik on väga kõhnad ja valet värvi.
5) ookean on liiga soolane.


reisi lõpu poole käisime loomaaias ka ära ning sõitsime kaamli seljas mäe otsa. kaamel põrnitses väga palju.



siin topiti mulle mingisugune krokodill kätte ja kästi poseerida.
ps! tegemist on beebikrokodilliga. sellegipoolest, ärge laske end välimusest eksitada - ta oskab kindlasti sama hästi hammustada kui ta emme ja issi.


mäe otsast leitud teokarbid ja tume liiv.

***

eile öösel jõudsime east midlandsi lennujaama tagasi, et seal kuni varahommikuni aega surnuks lüüa. me olime lennujaamas enam-vähem ainsad inimesed üldse. leidsime endale mingisuguse nurga kuskil seina ääres ja pidasime seal parajasti suurt solitaire'i-lahingut, kui meie juurde astus noor suurte kõrvadega mees, kes tutvustas ennast edgarsina ning ütles, et ta on lätist. edgars küsis, et ega me rummi ei soovi. me väga ei tahtnud ja siis ta jõi ise. lõpuks jättis ta oma koti meile valvata ning läks bensiinijaama lennukeid pildistama. edgars reisis samuti tallinnasse, muidu töötab ta inglismaal, aga nüüd oli tarvis lätti minna hambaid parandama. 

edgars: "do you speak russian?"
meie: "njeet, otšen mala..."

pärast arutasime, et miks kurat me talle vene keeles vastasime, kui kogu ülejäänud vestlus inglise keeles toimus.

*

viimased vastikud tunnid tüütus east midlandsi lennujaamas. kõik kohad on täis purjus briti turiste, me istume ainsa töötava pistiku juures ning kohe kõrval on rõvedalt haisev baar. pets käib iga natukese aja tagant suitsul.  las palmase lend on kõige esimene ning inimesed sätivad end vaikselt 17. värava juurde sabasse. algab kohvritsirkus - ehk siis oma pagasi surumine ryanairi metallalusele - ja igaüks sellega hakkama ei saa. veel kaks tundi boardinguni. veel kümme mängu solitaire'i. mida me küll ilma läpakata siin lennujaamas teeksime?

*

lennuk. soe ja pehme lennuk. suur lennukitäis ebasõbralikke eestlasi, kes ainult mühatavad, kui nende raske kohver su varba peale kukub. süda ohkab kergendusest. ei mingit inglaslikku viisakust, ei ühtegi sõbralikku hola'd, kõik on nüüdseks läbi. kodus ootavad ühe kraaniga dušš, tuttav voodi ja kiire internetiühendus. samuti ka kallid sigaretid, veelgi kallim alkohol ning täiesti mõttetult kallid restoranid.

(võrdluseks: üks plokk lucky strike'i €14.80, pudel head roosat veini €1.85, kolmekäiguline õhtusöök €7.95)

*

ma ei toonud kaasa ühtegi suveniiri. see oli meeldiv saareke, aga kõik oli täiesti ära britistunud. võimatu oli saada hommikusöögiks midagi muud peale praemuna, vorsti, oakastme ja röstsaia (traditsiooniline inglise hommikusöök). veelgi võimatum oli kuhugi välja sööma minna ning süüa midagi peale chipside (maitsetud rasvased friikartulid). chipsid olid iga prae juures sama kohustuslikud kui punane kaelarätt pioneerilapsel. lõpuks me lihtsalt loobusime väljas söömisest ning tegime praekartuleid. see oli ilmselt kogu reisi kõige mõistlikum otsus.

samas, macdonalds oli isegi suhteliselt hea.

*

pros: kaks inimest saavad suhteliselt vähese raha eest päris kaugel ära käia. samuti nägime kaelkirjakut ja sebra. pets sõitis esimest korda kaamliga. 
cons: päikesepõletus, lennujaamas öö veetmine. viimast ei soovita mitte kellelegi. vähemalt mitte east midlandsi lennujaamas, kus iga kümne minuti tagant palub sõbralik naisehääl sul oma pagasit mitte järelvalveta jätta.

*


2 comments:

Hoarfrost Infernal said...

:D.

Ma pidin ka lennujaamas konutama, kuna polnud mõtet hostelis poolikut ööd veeta. Jah, meie burksid ja friikad on paremad. Ja pidin mina ka oma kotti toppima et kas mahub või ei mahu, õnneks joppas. Mul mingeid tittesid lendudele ei sattunud.

Tore et teil tore oli.

Siiri said...

Kurat, vedas sul siis tittedega. Meil olid iga lennu peal (kokku siis 4 lendu) röökivad tited. Kanaaridelt tagasi tulles oli üks meie kõrval isegi, see oli nagu parim lihtsalt :D