7 September 2011

dumplings and buckwheat and tasty food.

praegu on selline vaiksem nädal, kus ma peale kodus istumise väga midagi teha ei saa. selleks, et inglismaal elada ja töötada, peab olema national insurance number ning et seda saada, peab käima intervjuul, kus tuleb tõestada, et sa tõepoolest tööd otsid. minu intervjuu on alles järgmisel teisipäeval, seni on mul aega kõige muu rumalaga tegeleda.

täna käis erika siin (mu majanaabri luisa nõbu, kes elab meist paar tänavat kaugemal), näitas mulle kohalikku raamatukogu (mis on mu kodust 3 minuti jalutuskäigu kaugusel) ning viis mu mingisugusesse türgi kiirtoidukohta, kus pidavat "väga vürtsine toit" olema. esiteks suitsetas poe ees umbes kaheteistaastane tatikas ning vahtis ülbe näoga ringi. tüdruk, muide. siin on üldse noored suitsetavad naised väga tavaline vaatepilt, alles tulin üks päev koju ning maja ees seisid teismelised neiud lapsevankritega, suitsud hambus. inglismaal on teismelisena rasedaks jäämine üks võimalus vanemate juurest välja kolida - riik maksab lapsetoetust ja igasuguseid muid rahasid ning nõnda saabki pesast välja lennata.

pärast "väga vürtsikat" kiirpitsat näitas erika mulle poola poodi. poola poed on balti rahvaste seas kuulsad - sealt saab koduseid toite. ja saigi. kõndisin riiulite vahel ringi ja vaatasin heldinud silmadega tuttavaid toite: tatrapuder, manna, pelmeenid, purgisupid, sült, kohupiim... erika tõstis aeg-ajalt mingeid asju välja ja küsis, kas ma tean, millega tegu on. eriti õõvastav oli tema meelest sült - aga näidake mulle välismaalast, kelle meelest sült ei näe rõve välja.

kohati elavad inglased ikka väga kiviajas. näiteks citycardi ehk bussipileti igakuine uuendamine. neil on võimalus seda internetis odavamalt ja kiiremalt teha. kas nad teevad seda? ei. selle asemel seistakse travel centeri ette sabasse, mis ulatub pikalt tänavale välja ning oodatakse, et ametniku juures oma kaarti uuendada. üldse meeldib neile igal pool sabas seista, isegi suuremates poodides on igal pool nn. "teod", kuhu saab ilusasti üksteise järel sappa võtta. postkontoris on saba. tescos on saba. veel on poodide kassalindid absurdselt tillukesed - umbes pool või vähemgi sellest, millega me eestis harjunud oleme. see-eest on teenindus märksa sõbralikum, isegi suvalise toidupoe müüja viitsib ostjaga suhelda.

läksin täna salatit ja salaamit ostma victoria centerisse ning juba enne ülekäigurada lehvitas mulle keegi võõras noormees. ma arvasin alguses, et see lehvitus on kellelegi minu selja taga olevale mõeldud (teame ju kõik neid piinlikke situatsioone, kus keegi lehvitab sulle ning sa lehvitad vastu, ja siis tuleb välja, et sinu taga oli inimene), aga niipea, kui ma üle tee tulin, hakkas ta minuga rääkima. "las ma arvan, kust sa pärit oled. läti? leedu? poola? mehhiko?" - "eip." - "kust siis?" - "eestist..." - "aaah..."

tegemist oli mingisuguse charity jaoks raha koguva poisiga, aga kuna ma olin liiga noor, ei saanudki ta mult raha pinnida. seega kaks kurba fakti: ma ei näe välja nagu inglane ning ma näen välja vanem kui 20. FML.
tänaval vahitakse ikka päris palju järele (oma süü võib selles olla mu uutel kingadel, haha) ning baaridest möödumine on peaaegu eluohtlik.

täna oleks mind peaaegu ka auto alla aetud. siin sneintonis on iga ülekäigurada nagu suur lamav politseinik - valgusfoore pole - ja vaatasin, et auto aeglustab kenasti, hakkasin üle minema (siin on kõik juhid väga viisakad, peatuvad kohe, kui jalakäijat näevad) ning siis tuli välja, et ega see väike kuldne peugeot ei tahtnud väga peatuda, sõitis lihtsalt natuke õrnemalt sebrast üle. oleks ma sammu edasi astunud, oleks selle väikese pakistani neiu auto kapotil minu tagumiku suurune mõlk. üks inglane oli ka mu kõrval, see sai täieliku šoki sellest. ma vahtisin lihtsalt suurte öökullisilmadega ringi nagu viimane tainapea.




mu ehtekollektsioon täienes täna viie sõrmuse võrra - need neli tükki olid ühes komplektis, mis maksis üks nael, patt oli seda poodi jätta. üks sokupea rändas ka koju ning nagu alumiselt pildilt näha, siis mu ehtekollektsioon täieneb jõudsalt. mulle nii meeldib primarki sügiskollektsioon lihtsalt :)))

öökullid - primark; uur - ebay; käärid - isetehtud; lipsuga sõrmus - primark; pärliga sõrmus - primark; roosiga sõrmus - primark; kividega sõrmus - primark; pärlite ja lipsudega kõrvarõngad - wholesale-dress.net / isetehtud kinnitused; piklike pärlitega kõrvarõngad - wholesale-dress.net; roosisõrmus - mirhel; linnupuur - primark; sokupea - primark.

pole veel siiamaani suutnud otsustada, milliseid talvesaapaid ma tahan, valik on lihtsalt nii suur. uggid saaks primarkist viie naelaga, aga minu meelest on uggid ühed kõige koledamad jalanõud, mis üldse välja mõeldud on, seega jõuavad minu jalga ilmselt kas järjekordsed oxfordid või siis wedge saapad, mida ma juba kaks korda proovimas olen käinud, kuid pole siiani ära ostnud, sest ma ei feeli neid ikka veel täielikult.

muuseas rebisin endale ebayst wacomi tableti 20 naelaga, selle või järgmise nädala jooksul peaks ta nüüd siia ka jõudma ning siis saab kunsti teha. w00t!

4 comments:

Stadt Hund said...

fucking female drivers

Stadt Hund said...

ahh see roosikesega sõrmus on super cute

Kristi said...

Camdeni turul nägin neid samu asju/ehteid. Aga seal vist kallimad, kui sa endale soetanud oled :0 ?

Siiri said...

ma ei tea, suurem osa primarki asju on mingi 1/2 naela. kõige kallim oli see linnupuur, see võis isegi 4 olla.