4 September 2011

nottingham, chapter one

2. september. päev, mil normaalsetel inimestel on esimene tõeline koolipäev. mitte minul. ma istun tallinna lennujaamas moskva lendude värava juures ning kirjutan seda postitust. lend east midlandsi lahkub juba vähem kui tunni aja pärast. ostsin viimaste eurode eest paki suitsu ja tulemasina.

- - - 

nottinghami kesklinn, starbucks. suur tass rohelist teed tähendab umbes pooleliitrist hiigelkruusi (huvitav, kas kohvi saab ka sama suurest tassist?). skylinki bussist maha tulles nägin maailma kõige ilusamat punapead. järeldus: visiitkaardid tuleb juba järgmine nädal välja printida.

starbucksis on palju ilusaid tüdrukuid. kõik vahivad mind, sest mul on lolita kleit seljas. polnud vist kõige targem reisiriiete valik. palav on. väljas on üle 20 kraadi sooja. linna keskväljakul on ajutine lõbustuspark. ma pean sinna jõudma.

- - -

uus kodu. väsinud, aga õnnelik. postkastis on kiri tööpakkumisega. mu roommate on energiasäästlik ning seetõttu lülitan mina ka iga kord pärast kasutamist pistiku välja. dušši ei ole - selle asemel on vann ja kaks ämbrit. luisa lubab homme dušiotsiku osta. pesemine saab nimeks buckering

igatsen inimest, mitte kodu. ta soojus on mu kõrvalt puudu. magades laiutamisel on omad võlud, kuid ta soojus ja unine norskamine on puudu. mu ehted jäid kõik eestisse. kohver kaalus lõpuks 19.4 kilo ning kui ma oleks ehtekoti kuidagi sisse pressinud, oleks ma pidanud ropult maksma hakkama. naabrite tuled sulavad kardinalainete vahel. minu üllatuseks teeb nikon ilma välguta suurepärase pildi.

- - - 

esimene päev nottinghamis. välisukse lukustamiseks kulub kümme minutit. failwhale. hea suur punane buss number 43 loksub rõõmsasti kesklinna ning järjekordse kümne minuti pärast olen ma wilkinsonis. seejärel primark. luisa helistab. ma pole ikka veel kingi leidnud. sügishooaja värvid on vallutanud kõik jalatisriiulid - nii palju ilusaid ja huvitavaid asju, kuid ma ei ole kindel, kas ma helesinise välja kannaksin - või lilla? luisa saabub ning ma lahkun primarkist tavaliste madalate kingadega. meie tee viib edasi new look'i ning ma leian sealt tsipa kallid, aga imelised ja mugavad kõrgete kontsadega oxfordid. veel mõned poed ja mu pea käib uudsusest ringi. kõik on imeline.

- - -

tagasi sneintonis. toidupood. piim maksab 99 penni, kuid praegu on poes pakkumine 1=2 ning tavalise kaheliitrise piima asemel jõuab koju neli liitrit. väga imelik on olla ning äkitselt lööb silme ees mustaks. jooksen välja poe kõrvale ning istun elektrikapi otsa. helid kaovad vaikusesse, kaks vanameest räägivad minust vaid meetri kaugusel, kuid ma ei kuule nende häält. hirmus on. ma sulgen silmad, veri kohiseb peas.

luisa on jälle mu kõrval ning käsib mul süüa. toidul pole maitset. siis tuleb mulle meelde, et ma pole hommikust saadik mitte midagi söönud. kohin vaibub, helid tulevad tagasi. luisa ütleb, et ma olen näost täiesti kollane. endiselt on õudne. täpid silmadest kaovad, pilt muutub heledamaks. let's just act like nothing happened.

- - -

õhtusöök: riis paprikas praetud kalaga. üllatavalt hea ja toitev. (ma juba tean, kuidas keegi sellise asja peale oksendama hakkaks)
seejärel takso ning bowling ja klubi. kõik küsivad mu facebooki. palju head muusikat ning tasuta vesi baaris ("misasja, selle kupongi võite nüüd küll tagasi panna, vesi on tasuta") ja valgusrikkad nottinghami tänavad. kell on palju, aga bussid sõidavad ikka veel. luisa ja ta nõbu on liiga palju õlut joonud ning nad vadistavad portugali keeles. please, please, please, take our picture. kõik tahavad endast pilti, igaühel on kaasas oma väike kaamera ning minu nikon lööb laineid. 

- - -






mõned asjad, mis ma ostnud olen. revlon colorstay on imeline. ma ostsin selle kella kahe paiku päeval ning see püsib ka kaksteist tundi hiljem. šampooni ja palsamit pole veel proovinud, aga linnupuuri kannan ma nüüd kogu aeg ja samamoodi ka nende uute kõrvarõngastega.

ahjaa, kingad ka - pure perfection for £24.99! konts on 10 cm. ma mõtlesin alguses, et ma ei osta seekord oxforde, aga nad olid jalas uskumatult mugavad. nüüd on mul veel talvesaapaid vaja, aga need kannatavad ka järgmise kuuni oodata, sest siin on nii soe. samamoodi pole veel talvemantlit vaja, nahktagi on täiesti ok ja päeval on seegi üleliia.

sellest vist nüüd mõneks ajaks piisab.

3 comments:

elx said...

sa oleks pidanud kõik ehted korraga kõrva/kaela/kuhu iganes panema :D

Tericus Fuzu said...

:( Need öökullid on ju minu omaaad!!!111oneone

Anonymous said...

Öökullid! Mul on sihuke kaelakee. Jumala nummid on.