27 January 2011

what a waste


käisin eka avatud uste päeval fotograafia loengut kuulamas. austatud professoril - välimuselt ligi 40-aastane, seljas guns'n'roses särk ja kitsad teksad - ei paistnud endal isegi aimu olevat, mida ta täpselt seal teeb, lasi kuulajatele polaroidiga välku silma ja mõtles väga tükk aega, enne kui mingile küllaltki lihtsale küsimusele vastas. ma usun, et kindlasti pole iga eriala selline, aga mulje, mis täna jäi, oli kahjuks just selline, nagu ma kartsin...no võib-olla tõesti minus pole piisavalt kunstnikku ja boheemlast ja ma tean liiga hästi, mida ma teha tahan ja kuhu mu kunst mind viib (kui viib), aga nii palju, kui eelnevalt inimesed rääkinud on, vastab see ikka väga tõele, et päris selliseid nad ekasse ei taha.

vähemalt aitas see mingil määral pilti palju selgemaks teha :)


ahjaa. pärast loengut sattusin oma endise klassiõe peale, kes oli ka seal kuulamas käinud, peas suur idee moefotograafiks saada. ta oli ka küllaltki pettunud, "nii lolli juttu pole 12 tpl-is käidud aasta jooksul kuulnud", lisaks veel see, et lugupeetud õppejõud hõljus kohati ikka väga enda maailmas. "no vähemalt viskas paar päris head nalja." jaa. tõsi.

c oli muidugi küllaltki jahmunud, kui ma talle tunnistasin, et ma ausalt ei tea kaameratest eriti mitte midagi ning sõna säriaeg jms on küllaltki tundmatud mõisted. (nüüd tuleb see koht, kus lugeja vihastab, et mida ma üldse eka fotost otsin.) "ma küll arvasin, et sa oled täiega professionaal ja kõik supertehnika ja..." ei, ei, ei! 

mis mind veel rohkem hämmastas, oli see, kui ta enda super-nikon-xxx kaamerast rääkis ning kurtis, et sellega ei saa üldse häid pilte teha. "jäävad nagu tavalised perepildid, aga mitte midagi sellist, mida portfoliosse paneks." 

ma ei teagi, mida selle peale öelda... kui ma zeniti ostsin, läksin ka esimese asjana r-i juurde küsimusega "ou räägi fotograafiast, mida tegema peab, kuidas see käib, kuidas zenitiga pilti teha??" selle peale vastas noormees väga tõsiselt, et fotograaf teeb pilti, mitte kaamera. tookord ma ei mõistnud seda. vaatasin kadedusega tema zenit-e produkte ja soovisin, et minu venelane sama hästi teeks.


hunnik käsnakallesid taipeist, pildistas edit

piltides pole mingil juhul süüdi kaamera. on süüdi fotograaf, valgus ja modell. ja veel hunnik asju. kaamera lihtsalt jäädvustab mingi hetke ja kui tegu on filmiga, siis võib-olla jääb meeleolu isegi veel paremini peale. nagu t ütles: "kui asja vaadata minu analoogentusiastlikust vaatevinklist, on nõnda palju kehva öelda digi kohta, milles ta filmi ees maha jääb."

sellegipoolest loodan, et kõik, kes endiselt ekasse proovivad, saavad sinna ilusasti sisse ning et nad ei pettu selles ülikoolis, ning et neist saavad head kunstnikud, kes eesti kunsti kuhugi edasi viivad. samamoodi loodan ma ka seda, et c-st saab hea insener ning et ta ei kahetse seda, et ta ekas pettuma pidi.

lõpetuseks mu lemmikpilt suvest, hihi:


ps. 5 kaadrit veel ja siis saab järgmise filmi ilmutama viia!

PS2: leidsin just s-i blogist sellise fantastilise portfolio: BEN HEINE

25 January 2011

after everything has changed


jah, ega lollust juuksevärviga ravida ei saa.
:c

branches and twigs


tuttav tänav kodu kõrval, kiired sammud mööda sulanud tänavat. loodus mustas ja punetas eelmise sügise külmunud marjadest. esimesed kahvatukollased toonid ning pooleldi esimene zeniti film sõrmede vahel voolamas. vähe aega enesele, aga nii palju mõistmist ja selgusele jõudmist kõigest hoolimata.

ja see keegi, kes tookord oli.

ma usun, et igalühel on keegi, kes jääb tema mällu igaveseks kummitama. keegi, kes on maetud sügavale hingesoppidesse tuhandeteks aastateks ning ükski vägi teda sealt välja ei vii. on vaid võimalik natukeseks unustada, aga piisab vaid õrnast ja ebamäärasest meenutusest ning ta on jälle kogu oma olemusega igas päevas ja igas hetkes. kõik vaikiv on vaid näiline. ta on endiselt siinsamas, mu kõrval, nagu polekski kunagi lahkunud.

kui ta vaid teaks, kui raske on temast lahti saada.

24 January 2011

miau

Our psychological state allows us to see only what we want/need/feel to see at a particular time. What five words do you see the first?




leidsin klassiõe s'i blogist. jagage! 

23 January 2011

INSPIRATION







tahan selliseid fotosid oma portfoliosse.

19 January 2011

breaking the habit

info liigub tänapäeval küllaltki kiiresti. inimeste tujud vahelduvad, mõtted asenduvad teistega. võtsin täna julguse kokku ja küsisin üle. y võttiski koolist paberid välja. esimene reaktsioon oli muidugi šokk ja 'oh-ei-kuidas-ta-võis-seda-teha", aga järgmisel hetkel jõudis kohale, et mul olid endal aasta tagasi täpselt samasugused mõtted. tartusse. ära. kunsti juurde. suva see haridus. kõik kooliga seonduv oli tol ajal nii ebameeldiv.

h võttis ka paberid välja (seda muidugi ammu aega tagasi) ja tookord oli veel raskem teda mõista, sest mul ei olnud peale tema mitte kedagi teist... aga ajad muutusid, nüüd käib ta täiskasvanutes ja õpib vist oma klassist kõige paremini. seega ei ole selles pooleli jätmises midagi hirmsat. on ainult liiga negatiivne suhtumine, mis tihti tõeks ei osutu. selle elav näide on i, kes jättis maineka htg pooleli ja läks ka täiskasvanutesse ning sai kirjandis 100 punkti ja peale selle veel tasuta kohale oma lemmikerialale. kõik on ainult õppimise küsimus.

siiski on veider mõelda, et aasta tagasi oli niivõrd ükskõik, et kantseleisse jalutamine ja oma paberitega välja kõndimine tundus kõige loomulikuma tegevusena. sellest olid isegi kõlakad, et ma võtsin paberid välja.

käisin täna r-ga söömas ja ta imestas, et mul veel eksamipaanikat ei ole. võib-olla käin ma ringi nagu silmaklappidega eesel, aga ma ei tea meie lennust eriti kedagi, kes mõtleks paaniliselt selle üle, et juba nelja kuu pärast on kirjand. ning et poole aasta pärast on kõik läbi. k kõndis täna klassi ette ja rääkis almanahhist. see oli esimene kord, kus mulle kohale jõudis, et vaid loetud nädalad ja ma ei näe neid inimesi ilmselt enam mitte kunagi. omamoodi vabastav ja samas kurvaks tegev tunne. vhk siiski.

16 January 2011

redheads pretty redheads

käisime pärnus. kuidagi hästi rahustav oli vaadata tuhmide valgete kardinate taga laiuvat lumist tänavat ja uniseid inimesi. suur kell tiksus tasaseid tunde, kamina juures hõljus tubakalõhna. tapeedist hingas mälestusi, tassis auras lemmiktee


leidsin ilusa tüdruku, kes sobib mu filmiprojekti... loodan ainult, et ta nõustub. veidi imelik on mõelda, et ta on vist üks h parimaid sõbrannasid, ja h-d tean ma jällegi a kaudu ja üldse on maailm vahepeal liiga väike


ning otse loomulikult suutsin ma täna peale sattuda ühele fantastilisele tumblri blogile, mis koosneski ainult punapeadest. sellega kaasnes muidugi tohutu kahetsus ja vastupandamatu soov juuksed jälle punaseks värvida


vot see viimane on hästi ilus soeng, kui lubataks, siis ma kindlasti lõikaks selle. aga mul on praegu kohustus kasvatada. :x

14 January 2011

blue


pärast juuksurit on endiselt küllaltki jube ja virsikune, aga võrreldes sellega, mis algselt oli... lapsed, ärge mitte kunagi kasutage poevärve, need ei tule pärast isegi 6% vesinikupesuga maha :(

paari tunni pärast sõidame pärnu. lasen juustel taastuda. õnneks ei tohiks sellega väga kaua minna, isegi juuksur kiitis, et mul on väga head ja pehmed juuksed, loodetavasti elavad nad ka neljapäevase triibutamise üle.

jah. hoidke poevärvidest eemale.

13 January 2011

dumb dumb blonde ginger


1) algne
2) esimene pakk värvi
3) teine pakk värvi (esimene kord sabale ei jätkunud)
4) pärast hooldust + venelaste halli toonijat

vaja on veel palju kahvatumaks, väga palju kahvatumaks ja heledamaks. aga see on saavutatav! juba oranž on esimene hea märk. päris blondini on loomulikult veel väga palju aega, aga ma ei anna alla ning üritan vahepeal mitte punaseks / tumepruuniks värvida.
selline kerge päikeseloojang on peas, mulle ei sobi see absoluutselt, aga no vahelduseks käib ka :3

9 January 2011

6 January 2011

pics or it didn't happen


uhhhh. ma pole üldse kindel, kas see mulle meeldib või ei. tehniline teostus on sitt. aga no idee... võiks paremini tehtud olla :( seega ma jätan ta siia mõneks nädalaks ja siis otsustan.

paar uuemat tööd ka, mis deviantarti laekunud on:


english rose


sleeping with ghosts


mer de la lumière

viimane jällegi ei meeldi mulle, tal pole üldse kontrasti ja ta pole selline striking ja ma ei tea ka, kust seda juurde tekitada, sest ma tahtsin just sellist heledat ja rahulikku ja pastelltoonides pilti. aga vähemalt oli vahva seda teha :)

muuseas söön ma nüüd šokolaadisaia ja see on nii nämmu ja teed joon ka ja see on soosu. ja ma võitsin ebays kolm oksjonit. ma ostsin värvilisi sulgi (tumesinised, helesinised, lumivalged), igaühte täpselt sada tükki. need on pildistamise jaoks ja siis üks maskeraadi projekt tuleb ka võib-olla. ma vähemalt loodan väga. ning maskeraad-pulmad oleksid ülilahedad! keegi ei leiaks pruuti üles.

ja ma reaalselt kuulsin oksjoni viimaste sekundite ajal (jap, ma olen see bidder, kes viimase 15 sekundi jooksul asja ära napsab), kuidas mu süda lõi :D

ja ühe teise fotoprojekti jaoks otsin väga kõhna ja ilusat tüdrukut, see on kenneth tongi twitterist inspireeritud ja tuleb selline suurem must-valge seeria, otse ja ainult filmile. ja täisealine peaks vist ka olema, kuna paaris kaadris on suitsetamine. tegelikult oleks veel ägedam sellest pärisfilm teha fotoseeria asemel :3

ahjaa, ma olen väga tänulik igasuguse kriitika ja kommentaaride eest, seega kui teil on midagi nende kohta öelda, sis ma hea meelega loeks!

5 January 2011

but mommy said i was special

ma ei saa aru neist, kes võtavad vaevaks kritiseerida veidigi teistmoodi riietuvaid inimesi. arvatavasti on probleemiks kadedus, et endal pole kunagi olnud julgust kitsaid teksaseid ja sirgendajat riidekapist välja visata. miks on vaja öelda huvitava stiiliga inimesele, et ta on kole, ta soeng on wannabe, ta kopeerib teisi ning temas pole killukestki originaalsust? tüdrukul on perfektne näonahk, imeilusad silmad ning mitte ühtegi rasvavolti ning tema kohta öeldakse inetu?

mis on sellisel juhul üldse stiil ja kust see tuleb? mis teeb mingi stiili originaalseks? olgem ausad, tänapäeva moeloojate töös pole mitte midagi sellist, mida pole varem nähtud - kõik detailid on kuskilt laenatud või millestki inspireeritud

ok, võib-olla saan ma eespool mainitud neiust natuke valesti aru ja mulle on temast jäänud mingisugune naiivne ja sõbralik mulje ja ta ongi tegelikult räme wannabe, aga ausalt, ta meeldib mulle. vähemalt välimuselt. ikka parem kui kogu see hall mass, mis vhk-s käib


ma ei tea... kui mina gootitšikk olin, siis ma küll ei kuulnud, et keegi mu välimuse kohta wannabe oleks öelnud, samas põhjust oleks kindlasti olnud. samas võib-olla olen ma nüüd hoopis hullemaks muutunud ja kindlasti p räägib ka kõikidele hõumidele, kui ebaoriginaalne stiil ta tüdrukul on. :D