31 July 2011

26 July 2011

love affair






modell: birgitta ots
mua: emilia elizabeth kruusmann

järjekordne tiimitöö emiliaga tõestab seda, et internetist on võimalik leida väga andekaid inimesi.
parim meikar ever.

birgittast ma ei räägi, muidu tuleb mõni teine fotograaf ja varastab ta ära. lol

emmi blogi <-- palju pilte ilusast tüdrukust

igal juhul on love affair valmis. homme pildistan oma lapsepõlvesõbra väikest õde, ülehomme candice swanepoeli ühte tartu tšikki ning reedel on ka pildistamine. jaaaa ma sain vist nottinghami tööpakkumise. w00t!

25 July 2011

new design


oskab keegi öelda, kas midagi sellist on üldse võimalik reaalselt teostada? 

asi peaks töötama nii, et keskel on pildid ja tekst (obvious) ning vasakul pisikesed nupud, mis viivad facebooki ja twitterisse jne (neid tuleb sinna arvatavasti päris mitu, kuni lehe lõpuni). paremal sidebaris polaroidi sees pildid vahetuksid (no idea, kuidas seda teha) ning see pisike kast, sinna saab midagi kirjutada ning kassi peale vajutades tuleksid tekstid mulle e-mailile. : D

ootan it-inimeste arvamust. ^^

(praegu on veel poolik ka, liiga tühi on)

23 July 2011

BLACK FLOWERS








mua: emilia elizabeth kruusmann
stilist: diana kull
modell: karoliina saatpalu

note to self: pildista rohkem vertikaalis
pros: valguse ja varjude mäng ning objektiiv sai hästi hakkama
cons: lisavälguga oli suht mõttetu ja osad pildid ei haaku storyline'iga

üldiselt vist suht okei. aga oleks võinud parem olla.

22 July 2011

blogger's troubles

mul on uut kujundust vaja................

tahaks midagi lihtsat, heledat, võimalikult minimalistlikku. siis vbl paistaksid pildid rohkem välja. praegune disain on nii üle visanud. samas ma nägin nii palju vaeva & martin nägi _veel rohkem_ vaeva ning natuke kurb oleks seda lihtsalt niisama minema visata.

käisin täna stuudios ja lõpetasin ühe vana fotoprojekti ära, üllatavalt kiiresti läks ning mul vedas lausa nii väga, et keegi fotograaf oli kiige stuudiosse unustanud - nimelt ripub fotogeeni stuudios laest kiik alla - ja siis ma kiikusingi seal inimtühjas stuudios, lampide ja statiivide vahel, 2006. aasta vanity fair näpus.


behind the scenes stuudiost ning detail lõplikust pildist

suvi võiks veel umbes kaks kuud kesta. et mul oleks aega veel ringi rännata ja pildistada akendel kõõluvaid tüdrukuid ning rannas kudrutavaid armunuid. kuid ei. ma saan juba vähem kui kuu aja pärast 19. see on umbes sama vastik vanus kui eelmine aasta...


t ja mina ilusas läikivas liftis. pärnu '11

21 July 2011

summer skin



üks kõne ja paar lühikest sõnumit ning ma jooksin pärnu bussi peale. tohutult palju segaseid tundeid ja surnud emotsioone, mul on halb komme sellistes olukordades ära põgeneda

t kõndis üle tänava mustatäpilises kleidis ning avas ukse avarasse ühetoalisesse korterisse. kapist rändas kotti roosa vahuvein ja me seadsime kolmekesi sammud suvepealinna naisteplaaži poole, kus mu uus kaamera vett ja liiva näha sai



roosa vahuvein mõjub neiudele teatavasti väga huvitavalt ning õige pea sai minust batman, aga see on juba eraldi lugu


istusime port arturi vastas, paljad jalad üle aknalaua ning jõime rummikoolat nagu vanade aegade mälestuseks. sekka käis pooleldi intelligentne jutt fotograafiast ning taustaks mängis teardrop


järgmisel päeval saabus p meeletu pohmaka ja toidumürgitusega ning me käisime mäkibussiga sõitmas. tegemist on väga vahva bussiga, mis sõidab port arturi juurest macdonaldsisse. pärnu oma asub teatavasti linnapiiril. vähemalt on seal väga sõbralikud ja nunnud teenindajad.


peale selle tegin pilti sellisest bändist nagu facelift deer ja seda viisin t masinatehasesse ja lasin tal oma lõpukleidis umbes tund aega kohutava kuumuse käes haududa. aga vähemalt sai ilusaid pilte.

homme 14 kuud ♥

19 July 2011

new start


kõik algas sellest, kui r. mulle millalgi 2011 veebruari alguses oma kaamerat laenas. ma ei mäletagi enam, millest kõik alguse sai. igatahes tegin ma tookord a.-st pilti ja see oli tohutult ilus. umbes siis ma vist saingi aru, et ma teen õiget asja, kui ma hoidsin käes d40-t ja kõik läks nii sujuvalt, kui üldse võimalik. sealt vist saigi alguse idee jätta korralik kontoriharidus kus seda ja teist ning minna kunsti õppima. 

17. juuli õhtul kõndisin ma viisteist minutit enne poe sulgemist euronicsist sisse ning väljusin kahe pappkarbiga. ühes nikon d90 + af-s dx 18-105 vr, teises sb-400 välk. see on väga suur samm edasi.

ma olen üsna kindel, et kui r. poleks õigel hetkel õiges kohas olnud teatud sündmuste tõttu, istuks ma praegu väga õnnetu näoga sais.ee's ning jõllitaks oma masendavaid eksamitulemusi (isegi 91 on liiga vähe, et kuhugi tasuta kohale saada, eks ole). aga ei. ma istun siin oma armsa läpaka taga, mul on sellel nädalal kolm pildistamist, inboxis on väga hea pakkumine uk-st ning desktopil ootab esimene komplekt visiitkaarte, mis tuleks moo.com'i lähinädalatel sisse anda.

ma tunnen üle tüki aja, nagu ma elaks jälle. nagu oleks mingisugusest vaikusest ärganud ja lõplikult üles tõusnud. 

16 July 2011

patarei vangla

olgugi, et mu fotoblogis on selle kohta juba postitus olemas, tahtsin need pildid siia ka panna. käisime peetriga patarei vanglat uudistamas - kõik räägivad, et on lahe, ja noh, ongi. vaatamist igati väärt. kahju on ainult sellest, et silte pole just palju ning iga ruumi juures peab ise nuputama, millega tegu võis olla.









meenutab hästi-natuke tšernobõli.

14 July 2011

facebook

minu kunstiga seotud asju saab nüüd mugavalt ka facebookist jälgida: klikka

* * *

järgmise kuu aja jooksul tuleks ära pildistada nii umbes neli bändi, siis võib-olla üks väga suur projekt ning lõpetada fotodepoo testpildid. samuti peaks hakkama väga tõsiselt kolimisega tegelema ja oma viimased portfoolioshoodid ära pildistama ning kõik tuleks välja ka printida. ma ootan sügist, südamest

8 July 2011

sunburnt skin falling off like dry snow.

tallinn > east midlands > fuerteventura > east midlands > tallinn
29.06 - 08.07
ehk siis meie esimene välismaareis.

lend inglismaale oli kõike muud kui põnev, ainus lõbustus oli tallinna lennujaamas koos teiste reisijatega pisikeses kambris seismine-istumine, sest eelmine lend hilines ning meie boarding algas umbes sel ajal, kui teised inimesed meie lennukist maha ronisid. kuna meil peetriga veab alati, sattus ka seekord lennukisse paar kisavat titte, fuerteventura lennuga võrreldes polnud nad loomulikult midagi.

skylinki bussijuht müüs meile mingisuguse eriti odava return ticketi, kuna me olime vist grupp (?) ning vähem kui tunni aja pärast olimegi nottinghamis. otse bussipeatuse kõrval oli warhammeri pood. selline paraja suurusega ning kõik riiulid paksult warhammeri kraami täis. müüjad olid hästi ilusad kompud pikajuukselised karvased.

üleüldse on nottinghamis väga palju ilusamad inimesed kui mujal inglismaal (kui peeter jõulude ajal ramsgate'is käis ja lennukist maha astus, ei suutnud ta esimese vastu tulnud inimese puhul aru saada, kas tegu oli mehe või naisega...) ning kõige esimene inglane, kes mulle silma hakkas, nägi välja täpselt nagu kaya scodelario, aga kuna ta oli ryanairi stujardess, jooksis ta kiiresti ära limoges'i suunduva lennuki peale ning ma ei jõudnudki teda rohkem jõllitada.


warhammeri poe juurde tuli luisa (meie couch-host) ning viis meid primarki, kus meil peetriga mõlemil lõug läbi põranda vajus. kõik oli lihtsalt nii odav. ma olin algselt plaaninud topshopist endale bikiinid osta (u. £30), aga ma sain vähema raha eest terve hunniku asju. sealhulgas näiteks kingad, mis maksid vist neli naela või isegi veel vähem. oleks mul kotis ruumi olnud, oleks ma sealt veel kingi ostnud. seal olid just sellised, mida ma olen endale tükk aega tahtnud. paraku jäid nad seekord poodi. but i'll be back.



pärast šopingutuuri said meist burgerituristid ning peeter veendus uuesti, et inglismaa macdonaldsi friikartulid maitsevad nagu saepuru. ma pean kahjuks temaga nõustuma.

hommik algas värske subway kohvi, saiakeste ja tasuta metro ajalehega.
sama päeva õhtul tervitasid meid palmipuud ja vahutav atlandi ookean.



*


siin on tuvi, kes käis meie juures hommikust söömas.




fuerteventural veedetud aja jooksul jõudsime me veenduda järgmistes asjades:

1) ananassid on kuradi suured. elusuurused lausa. paljud on inimestest pikemad. ja igal pool tänavatel kasvavad.
2) keegi on jõle palju kaktuseid istutanud.
3) temperatuur on sama, mis eestis, järelikult pole me kodust väga kaugele saanud.
4) tuvisid hoitakse näljas, kõik on väga kõhnad ja valet värvi.
5) ookean on liiga soolane.


reisi lõpu poole käisime loomaaias ka ära ning sõitsime kaamli seljas mäe otsa. kaamel põrnitses väga palju.



siin topiti mulle mingisugune krokodill kätte ja kästi poseerida.
ps! tegemist on beebikrokodilliga. sellegipoolest, ärge laske end välimusest eksitada - ta oskab kindlasti sama hästi hammustada kui ta emme ja issi.


mäe otsast leitud teokarbid ja tume liiv.

***

eile öösel jõudsime east midlandsi lennujaama tagasi, et seal kuni varahommikuni aega surnuks lüüa. me olime lennujaamas enam-vähem ainsad inimesed üldse. leidsime endale mingisuguse nurga kuskil seina ääres ja pidasime seal parajasti suurt solitaire'i-lahingut, kui meie juurde astus noor suurte kõrvadega mees, kes tutvustas ennast edgarsina ning ütles, et ta on lätist. edgars küsis, et ega me rummi ei soovi. me väga ei tahtnud ja siis ta jõi ise. lõpuks jättis ta oma koti meile valvata ning läks bensiinijaama lennukeid pildistama. edgars reisis samuti tallinnasse, muidu töötab ta inglismaal, aga nüüd oli tarvis lätti minna hambaid parandama. 

edgars: "do you speak russian?"
meie: "njeet, otšen mala..."

pärast arutasime, et miks kurat me talle vene keeles vastasime, kui kogu ülejäänud vestlus inglise keeles toimus.

*

viimased vastikud tunnid tüütus east midlandsi lennujaamas. kõik kohad on täis purjus briti turiste, me istume ainsa töötava pistiku juures ning kohe kõrval on rõvedalt haisev baar. pets käib iga natukese aja tagant suitsul.  las palmase lend on kõige esimene ning inimesed sätivad end vaikselt 17. värava juurde sabasse. algab kohvritsirkus - ehk siis oma pagasi surumine ryanairi metallalusele - ja igaüks sellega hakkama ei saa. veel kaks tundi boardinguni. veel kümme mängu solitaire'i. mida me küll ilma läpakata siin lennujaamas teeksime?

*

lennuk. soe ja pehme lennuk. suur lennukitäis ebasõbralikke eestlasi, kes ainult mühatavad, kui nende raske kohver su varba peale kukub. süda ohkab kergendusest. ei mingit inglaslikku viisakust, ei ühtegi sõbralikku hola'd, kõik on nüüdseks läbi. kodus ootavad ühe kraaniga dušš, tuttav voodi ja kiire internetiühendus. samuti ka kallid sigaretid, veelgi kallim alkohol ning täiesti mõttetult kallid restoranid.

(võrdluseks: üks plokk lucky strike'i €14.80, pudel head roosat veini €1.85, kolmekäiguline õhtusöök €7.95)

*

ma ei toonud kaasa ühtegi suveniiri. see oli meeldiv saareke, aga kõik oli täiesti ära britistunud. võimatu oli saada hommikusöögiks midagi muud peale praemuna, vorsti, oakastme ja röstsaia (traditsiooniline inglise hommikusöök). veelgi võimatum oli kuhugi välja sööma minna ning süüa midagi peale chipside (maitsetud rasvased friikartulid). chipsid olid iga prae juures sama kohustuslikud kui punane kaelarätt pioneerilapsel. lõpuks me lihtsalt loobusime väljas söömisest ning tegime praekartuleid. see oli ilmselt kogu reisi kõige mõistlikum otsus.

samas, macdonalds oli isegi suhteliselt hea.

*

pros: kaks inimest saavad suhteliselt vähese raha eest päris kaugel ära käia. samuti nägime kaelkirjakut ja sebra. pets sõitis esimest korda kaamliga. 
cons: päikesepõletus, lennujaamas öö veetmine. viimast ei soovita mitte kellelegi. vähemalt mitte east midlandsi lennujaamas, kus iga kümne minuti tagant palub sõbralik naisehääl sul oma pagasit mitte järelvalveta jätta.

*