28 March 2013

seven devils

on march 24th me and penelope drove to my favourite location for a quick shoot.

it was really, really, really fucking cold.


check out penelope's makeup&photography work here.

inspired by this song.

27 March 2013

hunger











hair and makeup by sandra käämer
model is carolin beres
designed and styled by johanna ruukholm

"NÄLG"

25 March 2013

mikk pärnits

Arhiivimaterjalide seast avastasin ma vabariigi sünnipäeva puhuks materjali otsides kadumaläinud fotod Härra Pärnitsast. Need fotod sai kõik tehtud 1985. aasta külaskäigul tema Bakuu korterisse. Käes olid rasked ajad - koondatud ajakirjast "Nõukogude kosmos" oma radikaalsete vaadete tõttu ajale ja ruumile, pidi noormees suunduma esimese rongiga tagasi koju. Saatsin teda terve reisi vältel, saime juhuse läbi tuttavateks ja jäädvustasin tema poole saabudes needsamad kaadrid. Kuigi tegu oli erakliku ja kaameravõõra inimesega, suutsin ma enda arust ta karmi olemuse varakevade valguses tabavalt jäädvustada. Lisan igale fotole killukese märkmikusse tehtud märgetest, mille hiljem kokkupanduna intervjuuna avaldasin.


Esimese asjana sätitakse muidugi üles trükimasin, mis endise ajalehe toimetusest trotslikult kaasa viidud.



Komsomolipilet süüdatakse hiljem põlema köögis, kraanikausis. Tema suhtumine Nõukogude Liidu võimu oli alati mässumeelne ja põhjustas pingeid ja vastuolusid. Võiks öelda, et ta oli varase punkliikumise üks esimesi algatajaid. Hiljem süütab ta purjuspäi õue peal Nõukogude lipu, mida ei julgenud isegi pildile jäädvustada. 
Oma noores eas oli Pärnits uljas ja ohutunnetuseta.



"Näita mulle, kuidas sa töötad," laususin ma ja vastumeelselt torisedes protesteeris Pärnits, et päeval ta ei töötagi.
"Õues on liiga valge," pomises ta kardinaid liigutades. Üldiselt tundis ta end kaamera ees ebamugavalt ning saatis mulle altkulme taunivaid pilke. Kummalise vastuoluna oli ta omavahel sõbralik ja tegi paar korda isegi kohmakalt nalja. Tema katsed huumori vallas olid legendaarsed.


Tol momendil puruvaene, istus ta oma kodus ja polnud hakanud töötama veel tulevikus suurt edu toonud "Aurulaeva kurva hümni" kallal. Pärnits oli täielikus madalseisus.

Tollal oli vähe lootust saada avaldatud ilma Kirjanike Liidu kitsasse ringkonda kuulumata. Isegi kohv oli otsas ja korter seisis kütmata.

Kibestunud ja nõukogude süsteemis järjest enam pettunud Pärnits pihtis julgelt oma, tollal utoopilisi, tulevikuplaane. Tundsin end tema nooruslikust vaimust ja protestimeelsusest nakatunud olevat. Nädala pärast koju jõudes ei julgenud aga mina oma komsomolipiletid ära süüdata ja kadestasin tema uljaspäisust. Kes oleks teadnud, et kuus aastat hiljem vabanes Eesti juba Punaimpeeriumi ikke alt?


Oleme just tuppa jõudnud ning esimese asjana pakin lahti oma kaamera. Taban ta sügavmõtteliselt vaipa vahtimast. See hetk on mul siiani ka muide fotota meeles. 


Defitsiitsed kingad, mis oma esimese romaani eest aastaid tagasi ostetud sai. Nendest oleks ta Läti teaduskonverentsil ilma jäänud ning too lugu Läti vaestest, röövlinäoga teadlastest lõbustab mind siiani.



Pärnits sirvib Marxi "Kapitali", üritades leida sealt lõiku, mis poleks 'hülgemöla'. Niiviisi võis ta pahaselt turtsatades tundide kaupa Marxi või Lenini kogutud teoseid lapata. "Minu hilisemad absurdi ja groteski sisaldavad romaanid said kõik alguse Lenini kogutud teostest. Puhas inspiratsioon ja parim ulmekirjandus, mis siis saada oli," meenutab Pärnits.



Ilma näinud kohver lagunes koost viimasel hetkel - kohale jõudes. Frustreeritud Pärnits üritas seda tagasi kokku suruda, kuigi vaja oli asjad lahti pakkida. "Ei! Enne panen ta kinni ja alles siis teen lahti. Nii käivad need asjad!" 

Tema kangekaelsus oli legendaarne. Muidugi olid tema kohvrid rasked, sest need sisaldasid enamasti raamatuid. Sain tema teravate pilkude osaliseks, kui abistamise asemel tema ponnistusi jäädvustasin. 


"Mis sa nüüd peale hakkad?"
Pärnits nööbib oma pintsaku selle peale eest kinni ja vaatab endale peeglist otsa. Ta mõtleb enne, kui vastab.
"Ma kirjutan järgmise Suure Romaani. Sellise, mis nende partei pugejate pead plahvatama paneb. Seejärel algatan ma üleriigilise vabadusliikumise, mille tagajärjel Nõukogude Liit kokku variseb." Tema bravuurikad väljaütlemised osutusid prohvetlikeks ning alles nüüd mõistan, et viibisin geeniuse seltskonnas. Kaks aastat peale nende fotode tegemist ilmus tema keelatud ja kuulus "Aurulaeva kurb hümn".


Pärnits minu uut, kallist Zenit-ET kaamerat uurimas. Vaid minuteid hiljem on see maas kildudeks. 

Kuigi negatiivid on hävinud, siis oli nende fotode leid omaette rahvuslik aare. Hetkel KUMUs ülevaloleva näitusega "Päev Pärnitsaga" võite tutvuda seitsme päeva jooksul. 

- - -

tegime mikk pärnitsaga sellise väikese fotoseeria. ideeks oli fotoreportaaž, mina tegin pildid ja mikk kirjutas siis hiljem teksti juurde.
pildistatud pärnumaal, 16. märtsil.

4 March 2013

hello march

anete palmik took my picture

i was shooting a client at a nearby theatre and anete came by to lend us some of her dresses. i was too lazy to put my coat on although it was -9C outside... it looks like spring though :)